30. juuni 2013

Kultuurisõda ja jumala mängimine



(Uku Masingu häälele)

Vahur Koorits kirjutas toreda loo praegusest nn „kultuurisõjast”.

Sõda pole üldse halb termin ses mõttes, et väitlevad leerid ei suuda üldse üksteist mõista, mistõttu proovivad end kehtestada nii lärmi kui seadusega ehk jõuga.

See on isa ja poja tüli. Liberalism-humanism on (konservatiivse) kristluse laps (ei määratle leere täpsemalt, kes mõistab, see mõistab).
Selle üks ilming on see, et mõlemad peavad inimest jumalaks (õigupoolest peaks kirjutama – Inimest Jumalaks).

Kuna liberalist-humanistid peavad end ateistlikeks ja ilmalikeks, siis nemad jumala mõistet ei kasuta. Küll aga sõimab vastasleer neid va kultuurimarksistideks, kes tahavad jumalat mängida. Näiteks perekonda ümber defineerida või lasteaiast saati miskit sooneutraalsust juurutada.
Ometi on nad ise sama veendunud, et inimene on jumal, sest... nad arvavad, et see on võimalik! Mitte mingil juhul ei tohi perekonda ümber defineerida, sest kui inimene ehk jumal perekonna ümber defineerib, siis see ju ongi muutunud!
Sestap ka selline kurioosne sõgedus, et traditsioonile perekonna kaitsmiseks peetakse selle definitsiooni ehk mõiste ehk sõnasisu kaitsmist! Kõige pealt on ju sõna!

Jajaah, defineerime aga abielu sooneutraalseks ja mis me siis saame? Mehi-naisi on 50:50 (piisab sellisest täpsusest). Järelikult paarduvad pärast abielu sooneutraalseks defineerimist paarid statistiliselt nõnda:
M-M
M-N
N-M
N-N
St 50% tuleb heteroabielusid, 25% mees-mees abielusid ja 25% naine-naine abielusid.
Üks leer leiab, et see on hiilgama vahva ja teine, et see on sodoomia ja patt ja rahvuslik katastroof.

(Ei tea, kas need Rootsi sooneutraalsed lasteaednikud, kes muuhulgas rootsi keelt sooneutraalseks treivad, pole üldse tulnud selle peale, et neist mitte kuigi kaugel on üprisväga sooneutraalne keel ja see ei muuda mitte midagi).

*

Moraal on kahtlemata tähtis, aga tähtis on ka aru saada, mis ta on ja millises valdkonnas suhteid reguleerib.

Arvata, et loodus huvitub meie heast tahtest, heast suhtumisest, vabandamisest jms on religioosse usu jäänuk, mis ei erine kombest vihma nõiduda või viljaõnne jaoks munka mööda põldu rullida.  Tuleb ju Looduse ehk Jumalaga häid suhteid hoida! Muidu pahandab ja saadab üleujutuse või seitse aastat põuda.
Muide, kui Nord Stream peaks Läänemere tuksi keerama, siis Schröderi või Putini lintšimisest hooliks Läänemeri samapalju kui hõbevalge viskamiset või nirgi ohverdamisest või paavsti pobinaist.

Aga see ei tähenda vastutamatust, vaid pigem suuremat (eelnevat) vastutust  - pöörumatute kahjustuste eest ei saa kuidagi vastutusele võtta. 
Siin lähedal on ka marksismi-humanismi antiökoloogilisus – nad usuvad kultuuriparandusse, aga arvavad, et see on võimalik lahus looduse parandamisest. Et Inimene on lahus loodusest ja blasfeemia on ühendada humanistlike väärtusi maisete kategooriatega. Näiteks küsida, mitu inimõigust Maale mahub või siis teisest rassist inimese võrdväärsus seada sõltuvusse ruumilise kaugusega endast.

*

Suhtumine kannatusse.
Siin on nende kahe rinde sugulus kenasti sees näiteks Belinstki hüüatuses:

” Jeruusalemmas otsivad Kristust ainult inimesed, kes kas pole iialgi kandnud teda oma südames või kes on ta kaotanud. Kes on võimeline kannatama nähes teiste kannatust, kel on raske näha temale võõraste inimeste rõhumist, see kannab Kristust oma südames ja sel pole vaja minna jalgsi Jeruusalemma.”

Kristlikud konservatiivid ja tervemõistuslased peavad kannatust kui mitte era-asjaks, siis kindlasti teisejärguliseks (jumalike) moraalstete imperatiivide suhtes (mida nad kirjeldavad ja tajuvad igavikulistena). Kui igavikulised moraaliseadused mõnele inimesele mõjuvad liiga prokrusteslikult, siis neile reageeritakse mõtestamisega.

Suhtumises pedofiiliasse võib näha mõistmispunkti humanist-liberaalidele, küllap nad kirjutavad alla moraalsele imperatiivile – „Sina ei tohi mitte lapsi trukkida ja kui see ülimuslik keeld ka mõnele isendile piinu põhjustab, siis on need piinad tema era-asi, aga kindlasti mitte põhjendus seda ülimuslikku keeldu rikkuda!”

Pedofiilia võib asendada abordi, eutanaasia, homoseksuaalsuse vms-ga.

Humanistid-liberaalid lähtuvad üldjoontes aga kannatuse minimeerimise printsiibist. Kui mitte-eutanaasia, mitte-abort, mitte-heteroseksuaalsus põhjustab mõnele isendile liiga suuri kannatusi, siis on vastavate meetmete rakendamine õigustatud, sest (inim)kannatuste minimeerimisest kõrgemat printsiipi pole (ja siinpoolse piinlemise eest igavest  õndust ei päri).

Praegu ülimalt pop filosoof-utilitarist Peter Singer kirjutab oma tähtteoses „Animal Liberation” (1975), et  kogu see raamat lähtub kannatuse minimeerimise printsiibist.

Säärase utilitarismiga on häda see, et... inimese suhtes on see täiesti vale, kõigi teiste liikide suhtes iiveldama ajavalt triviaalne.

No ei ole vaja doktorikraadi filosoofias, et tulla arusaamisele, et loomadele pole mõtet ülearuseid piinu põhjustada.

Mis aga Bentham-Mill-Singer&co’d puudutab, siis nad võiksid alustada näiteks Dostojevskist, sest nad ise ei suuda näha, mil viisil inimene armastab oma kannatusi, neid tahab endale tekitada, nendega uhkustab... kuni jeesuslike instinktideni st tungini ristile ronida ehk teiste eest kannatada (väike sissejuhatav essee).

Põhjalikumalt ja nüansseeritumalt on see „kultuurisõda” lahti kirjutatud Thomas Manni „Võlumäes” jesuiit Naphta ja humanist Settembrini vastuseisuna.

16 kommentaari:

  1. Jah, aga kas Dostojevskit saab mõista eraldi teda sünnitanud kristlikust kontekstist? Kas Dostojevski on sama mõistetav ka näiteks Tai või Laose inimestele või isegi Hiina kultuuris üleskasvanutele?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma pole viimase kahe aasta jooksul Dostojevskit lugenud, mistõttu võin ehk olla mõnevõrra ebatäpne, ent Dostojevskil on kannatuse puhul oluline see lunastuse teema.

      Ida filosoofias on karma, mis tähendab, et ma ju võin kannatada, ent mistahes teise inimese kannatud ei vähenda mingilgi määral kellegi teise kannatusi, igaüks peab ISE oma karma tagajärjed ära kandma.

      Just selles ma näen Dostojevski selget kristlikkust, sest ida filosoofia järgi kannatus otseselt ei lunasta midagi. Ta võib olla ehk vaid päästik, mis sunnib inimesi arenema ning otsima valgustust (mis on tegelikult ainus kannatustevaba olek), ent kannatus on hoopis miski, mida vältida ... jumala eest aga mitte miski millega kiidelda.

      Kustuta
    2. No ka kristluses peab iga üks ISE om risti kandma.


      Aga on veel mitu aspekti nt Kolja Krassotkini hingestatud hüüatus - tahan kannatada kõigi eest. See tähendab teise kannatuse enda kanda võtmist, annad oma leiva nälgijale, kuigi ka endal kõht tühi vms. Sonja Marmeladovna müüb oma ihu, et toita oma väikseid õdesid vendi jne.
      (seda võib vaadelda ka oma karma parandamisena)

      Raskolnikovi kannatus on lunastusega kui süüst vabanemisega rohkem seotud.

      Psühholoogilised mehhanismid on minu arust küllalt sarnased

      Kustuta
    3. Pole veel leidnud inimiseloomu käsitlust, mis oleks universaalne. Dostojevski oma pole mingi erand. Kui anda ta kirjeldustele tõesti universaalsusambitsioon, siis on need sama jamad nagu utilitaristide käsitlused, ainult viimastele vastanduvalt.

      Bentham võiks D.-d lugeda, vanem Mill samuti. Nooremale Millile polnuks teda tarvis, sest ta lõpuks mõistis ise utilitarismi follysid. Teiseks oma teoses "On Liberty" ütleb ta nii mitu korda, et kõik inimesed on nii erinevad kui veel annab olla ("nagu puud, mis tahavad vabalt oma oksi ajada" vms.). Dostojevski lugemine oleks lihtsalt üleliigne.

      Ühesõnaga see, et paljud irratsionaalsed on, ei tähenda veel seda, et ratsionaalne ühiskondliku korralduse projekt hukule oleks määratud. See Bentham-Milli-jamaeiteakelleveel liin.

      Nende liin on hukule määratud hoopis seetõttu, et mõiste "ratsionaalne" on tegelikult üks tore ja mõttetu tühi tähistaja.

      Kustuta
  2. Ma olen Singerit lugenud küll üksnes meie ajakirjanduses ilmunud tõlgete tasandil, aga ma ei saa aru su probleemist temaga. Siin, näib, lajatad talle küll üpris nüri otsaga. Pole vaja doktorikraadi, et mõista, et loomadele pole mõtet ülearuseid piinu põhjustada? Aga et mõista ja kujundada mõistmist, millised piinad on ülearused? Võib-olla see valik, mille ma õhtul kaupluses teen, on tõepoolest kana, sea ja veise kui liigi suhtes iiveldamaajavalt triviaalne, aga mitte tolle konkreetse linnukese jaoks, kelle tiivad või kintsud ma oma ostukorvi panen, kui ma pole lugenud iiveldamaajavalt triviaalset Singerit.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Küllap pean täpsustama - mõtlejana on ta v triviaalne.

      Ja õigupoolest ka informeerijana. nt need noored, kes murdsid sisse karusnahafarmi, ja need, kes sigalasse, ning hiljem toimetasid videod "Pealtnägijasse" toimisid kõvasti tõhusamalt.

      Kustuta
    2. Singerit on tõepoolest tõhus tarvitada poliitilistes kähmlustes. Tal on mõningaid argumente, mille tõhusus tuleb just nimelt nende tömbist toorusest. Näiteks see klassika, mis ta vastased ärrituses küüsi närima panevad, et iga piiritõmbamine inimese ja teiste loomade vahel arvab inimeste seast välja mingi hulga inimesi endid (a la kui teadvus on kriteeriumiks, siis miks mitte kõik koomas inimesed eelkorjustena kraavi lükata? jne).

      Kustuta
  3. Lastest pole Rootsis veel kuulnud kõneldavat (võrdlastead, näib, on vaid üks kurioosum, mis rahvusvahelise uudistekünnise ületas), aga muret sookvootide pärast voolab nii rahahädas teadlaste kui Nobeli muuseumi giidide keelelt (tekib kartus, et viimastel on töölepingus kohustus kõigile soost rääkida). Lihtrahvas ei võtaks asja muidub ülemäära tõsiselt, ent kasutusele on võetud isegi ärhvadused a la me ei anna teie ülikoolile enam sentigi, kui naisprofessorite protsenti aastaks x vähemalt 49 peale ei saa. Jajaa, nii käib ajupesu... Irooniliste märkustega Hr. Teadlane lagedale ei tulnud (kodus kardina taga ehk), küll aga märkis ära kurva tõsiasja, et naisõpetlased vaevalt vaevalisi vastutusrikkaid auposte vastu tahavad võtta, kui neid võetakse vaid seepärast, et nad on naised. Ja siis nentisime ühes Ilmselget: oleks justkui olulisemaid probleeme, millega tegelda. Teisalt - meri siin õnneks veel ilus ja soe ja pärisprobleeme näib ühiskonnas pseudoliia võrra vähem olevat. Nurisevad mereäärses puhkemajakeses maksude üle, mitte ei äga tööpuudusest; meditsiinitöötajatele on talvemasenduse võitmiseks tasuta valguskambrid ja psühholoogid õhinal ootamas.

    (Mis puutub teadmisesse Eesti olemasolust, siis üks lektor mainis, et kirjutab hobi korras rannarootslastest ajaloolisi esseid ning väljendas üllatavalt läbinägelikke mõtteid me olukorra suhtes II maailmasõjas. Samas ütles, et kahjuks suurem osa rootslasi ei mõista, miks eestlased Sinimägedel sakslastega koostööd tegid (nende kurjade natsidega). No temaga vähemalt sooneutraalsus ei tulnud jutuks - tegeleb pärisoma mõtete elluviimisega, oh imet!)

    VastaKustuta
  4. Hobbes määratles sõda mitte lakkamatu võitluse, vaid pideva valmisolekuna võitluseks, mille tulemusel ei saa keegi end lõdvaks lasta ega valvsust kaotada - lühidalt on sõjaseisukord siis, kui on pinge ilma puhkuseta. Lihtsalt üks hariv-referatiivne killuke.

    VastaKustuta
  5. Mina olen aru saanud, et demokraatia (koos oma liberaalide ja konservatiividega) on muutunud mõttetuks alatest 30-test aastatest. Seda seoses lihtsalt teaduse arenguga.

    Kui inimesed oleksid ratsionaalsed (lähtuvad teaduslikest andmetest ja uuringutest) siis oleks homoseksuaalne abielu juba legaalne igal pool ja ilma vaidluseta.

    Ühiskonnasisese võrdsuse (loe astmeline tulumaks) ja riigi heaolu suhtes on ülitugev korrelatsioon (sotsiaalne ebavõrdsus põhjustab pingeid, mis viib kuritegevuseni), kuid me ajame ikka mingit iba, mis lõppkokkuvõtes kaitseb ainult rikkaid.

    Miks me peame rääkima ideoloogiatest? Me peaks olema vaba ühiskond, kui inimene tahab midagi harrastada, siis vaatama teaduslikke andmeid ja anaüüse, et teha kindlaks, kas see harrastus on kahjulik teda ümbritsevatele inimestele. Pole kohta liberaalidele ja konservatiividele.

    Võib-olla väärastunud vaade, aga tundub mõistuspärane.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuidas loob astmeline tulumaks ühiskonnasisest võrdsust? Kui keegi teenib palju, siis ta juba maksab ka proportsionaalse tulumaksu puhul absoluudis väheteenivast kaaskodanikust enam. 21% 2000-lt eurolt on suurem summa kui 21% 400-lt eurolt. Miks ta peaks topelt rohkem maksma?

      Kustuta
    2. Kui võtta kui suure osa oma sissetulekust sa maksad, siis ühtne tulumaks maks tähendab, et rikkad maksavad vähem.

      Kuna vaestel suurem osa sissetulekust läheb tarbekaupade ja söögi peale, siis tähendab, et nad PEAVAD maksma suurema osa oma sissetulekust käibemaksuks, ehk kokkuvõttes maksavad rohkem makse (rääkimata kommunaalmaksud jne).

      Mida tähendab, et maksud alandatakse ja kõigile on ühtne tulumaks, iseloomustab väga hästi üks kuulus graafik.
      http://thecurrentmoment.files.wordpress.com/2011/08/productivity-and-real-wages.jpg (USA näitel)

      Kustuta
    3. Unustasin lisada teise joonise, vaata kas sa suudad kokku panna kuidas ühtne maks mõjutab ühiskonda ja selle võrdsust.

      http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/97/Historical_Mariginal_Tax_Rate_for_Highest_and_Lowest_Income_Earners.jpg

      USA näitek. 50-60 töötajad ei pidanud laenu võtma, vaid säästsid ja oastsid auto, maja, mida iganes.

      Kustuta
    4. Anonüümsele, tõesti miski ei takista rikast inimest mõtlema endast ja tegema kõik, et rohkem raha hoida, otseselt ei tundu see kellelegi liiga tegevat.

      Vaatama kuidas asjad töötavad maailma rikkamas riigis, kui rikkad saavad mis tahavad ja taotlevad, et tulumaks oleks kõigile võrdselt madal:

      http://www.singlepayeraction.org/2009/09/17/study-44000-americans-dead-a-year-from-lack-of-health-insurance/

      http://www.bloomberg.com/news/2012-12-20/oakland-pays-17-million-for-nfl-raiders-as-cops-get-cut.html

      http://news.yahoo.com/top-us-tax-breaks-cost-12-trillion-over-230339087.html

      http://www.huffingtonpost.com/2012/08/26/camden-police-department-replaced-metro-department_n_1831638.html

      http://www.huffingtonpost.com/2012/02/14/private-prisons-buying-state-prisons_n_1272143.html

      http://www.businessinsider.com/the-private-prison-business-2012-3

      http://www.thenation.com/article/162478/hidden-history-alec-and-prison-labor#axzz2Y6TpqeNd

      http://thinkprogress.org/economy/2012/03/05/437441/one-percent-2010-income/?mobile=nc

      http://thinkprogress.org/economy/2012/03/05/437441/one-percent-2010-income/?mobile=nc

      Võiks veel tuua näited, kuid ma olen piisavalt tekstiga reostanud siinset lehekülge.

      Kustuta
  6. Ameerika parim uudsiportaal The Onion avaldas hiljaaegu asjakohase artikli: http://www.theonion.com/articles/universe-crueler-more-uncaring-place-than-previous,33030/?ref=auto

    "Universum, mis on teadupärast kalk ja andestamatu paik, kus sisuliselt mitte miski ei ole mõttekas, on tegelikult veel julmem ja südametum kui varem arvati, tõdetakse uues raportis. "Mõistagi on juba ammu teadusliku faktina teada, et maailm, milles me elame, on toores, külm ja tähendusetu," ütles dr. Susan Doname, uurimisrühma juht. "Kuid vapustaval kombel näitavad meie uusimad uurimistulemused, et maailma toorus, kalkus ja mõttetus on palju, palju äärmuslikum kui me varem oskasime arvata. Tegelikult on kõiksuse täielik tühisus 1.43 miljonit korda hullem kui varasemate hinnangute põhjal võis arvata.""

    VastaKustuta