tag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post5117135988445216477..comments2024-02-09T10:30:33.471+02:00Comments on Kultuurieugeenika: Surmakultuuri arhitektidMihkel Kunnushttp://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comBlogger40125tag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-67572183574913926312012-08-24T00:15:21.995+03:002012-08-24T00:15:21.995+03:00Myrym, nüüd pead elama teadmisega, et initsieerisi...Myrym, nüüd pead elama teadmisega, et initsieerisid järgmise sissekande:<br />http://mihkelkunnus.blogspot.com/2012/08/fundamentalismi-onnetusi.html<br />:)<br /><br />Dostokas oli eelkõige oma romaanides suur ideede põrgati, loominguväliselt oli ta ka üsna kange ideoloog (ja kaugeltki mitte meeldivaim).<br />Jah, ega Bahtin (kelle polüfoonilisuses on siiski tuvastatud ka Dos. puhul domineerivamaid hääli..) ja von Wright liiga hästi klapi, aga antud juhul pole sest lugu. Ütleks, et Dostokas ihkas kirglikult uskuda oma põhikangelastesse, aga alati ei tulnud tal see välja... oli ta ju "oma ajastu laps".<br /><br /><br />"Õilis viljatus" on humanismi kontsentreerituim kokkuvõte. Lihtsalt oleneb kummale - viljakusele või õilsusele - inimene truuks jääb, kui need vastastikku üksteist välistama hakkavad. Mihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-9402261064977732662012-08-23T17:42:49.068+03:002012-08-23T17:42:49.068+03:00Arglik hääl hilinenud publiku seast 2: Öhöm,
kuida...Arglik hääl hilinenud publiku seast 2: Öhöm,<br />kuidas siis tõlgendada, et, tsiteerin: "Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele"? See, et iga organism saab osaleda Elu kaunis hubelevas lõkkes või suurejoonelises hargnemises, näiteks ka huumusena nartsisse väetades, on pigem paratamatus kui miski, mis vajaks deklareerimist ja kaitsmist. Võib-olla tuleks nentida, et kui bioloogia seisukohast ongi viga rääkida üksikutest eludest ja viia pidevusse sisse katkelisus, siis tegu on "veaga, mida tehakse" kultuuris väljaspool bioloogiat, st kui eetika sõnavaras kasutatakse, mitte ainult lohakusest, "elu" nii, nagu näiteks inimõiguste deklaratsioonis, kas siis on kõige otstarbekam järjekindlalt osutada selle kasutuse väärusele bioloogia seisukohalt? Kas seda mõistet saab kuidagi tõlkida bioloogia ja eetika vahel, nii et saaks toimuda mingi mõtestatud suhtlus?<br />Inimõiguste deklaratsioonis on võib-olla problemaatiline too esimene artikkel: "Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim." "sünnivad vabadena ja võrdsetena" on kahtlaselt mitmetähenduslik, kas nad SAAVAD vabaduse ja võrdsuse sündides(/neile omistatakse need)? või nad sünnivad neid juba omades? (nagu "ta ärkas peavaluga"). Ja oot, kas "neile on antud mõistus ja südametunnistus" tähendab, et nende omaduste puudumisel liigitud mitteinimeseks? Imikutappu peetakse (kaasajal, Läänes) üpris üldiselt siiski kuriteoks, seega see "antud" vihjab pigem ikka potentsiaalsusele. Seega siis "Igal inimesel, ükskõik kus ta ka ei viibiks, on õigus oma õigussubjektsuse tunnustamisele." võiks kehtida ka kõhus viibimise kohta? Või on emakast väljumine (või nabanööri läbilõikamine) või kuskil mujal mingi piir, kust alates muutub proportsionaalseks rääkida/kõmistada "pühast inimelust" ja õigusi deklareerida, MINGIL hetkel ju hakatakse kaitsma kahejalgse rakukobara elusat eksistentsi?<br />*<br />Kõrvale seda ka, et kas Bahtin nõustuks Wrightiga? Dostokas oli ju rohkem va Suur Ideede Põrgati ega kasutanud ühtki tegelast nii suurel määral oma isiklike vaadete käpiknukuna. Pealegi Ivani idee, kuigi võib-olla veenev ja üllas, osutus lõppeks ju viljatuks, ja isegi mitte "õilsalt viljatuks", või ei? <br />*<br />Tõden muidu, et kõnealuse (nojah, nüüd juba tõesti kõne alla lausa mattunud) raamatu stiilist pole ma ka kuigi vaimustuses.<br />[Ja mis see Schopenhaueri-kommentaar oli... leebe, end turvaliselt tundev intellekt sealt nagu küll ei paistnud :( ]<br />*<br />(Kuigi eks ma ole lõpuks lahingusse kõvasti hiljaks jäänud.)myrymhttps://www.blogger.com/profile/13360173386792843451noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-39307914062690522552012-08-11T17:35:52.585+03:002012-08-11T17:35:52.585+03:00Sellisest solvangust me vist küll kunagi ei toibu....Sellisest solvangust me vist küll kunagi ei toibu. Väga Irooniline.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-3266242858904948682012-08-11T13:51:30.941+03:002012-08-11T13:51:30.941+03:00Meenub üks lõik Schopenhaueri "Elutarkusest&q...Meenub üks lõik Schopenhaueri "Elutarkusest":<br />"Kuulus küünik Krates sai muusik Nikodromoselt nii tugeva kõrvahoobi, et nägu paistetas ja veriseks muutus. Seepeale kinnitas ta oma laubale tahvlikese pealkirjaga Nικοδρομος εποιει [Nikodromose töö], mille tõttu sattus suurde häbisse flöödimängija, kes oli hakkama saanud seesuguse toorusega".<br /><br />või see kord, kui Lauri Vahtre paiskas va ilmalikele näkku avastuse, et "need peavad Foucault'd suuremaks autoriteediks kui Piiblit"<br />(hah, mida veel, äkki on ka Darwin Piiblist autoriteetsem..ha-ha-haa!... see äbarike lastega Darwin, ha-ha-haa!)<br /><br />eks ka siin näeme, khm-khm, ütleme, praktilist tomismi.<br /><br />Kõige tõhusam (ja õelamgi) kriitika katoliikliku fundamentalismi vastu oleks järgmine lugemissoovitus:<br />http://tabernaakel.blogspot.com/2012/08/kultuurikriitik-kunnuse-tagurpidine.html<br />http://decivitate.ee/?news_id=952<br />http://rahvuslane.blogspot.com/2012/04/helen-gurley-brown-surmakultuuri.html<br />http://rahvuslane.blogspot.com/2012/03/jean-paul-sartre-surmakultuuri-arhitekt.html<br />ja muidugi:<br />Donald DeMarco, Benjamin Wiker "Surmakultuuri arhitektid" 2012. Elukultuuri InstituutMihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-73714791365406677502012-08-10T15:48:45.146+03:002012-08-10T15:48:45.146+03:00Põhjalikuma vastuse käesolevale kriitikale (Sirbi ...Põhjalikuma vastuse käesolevale kriitikale (Sirbi põhjal) leiab "DeCivitatest" (http://www.decivitate.ee/?news_id=1169) ja "Tabernaaklist" (http://tabernaakel.blogspot.com/2012/08/kultuurikriitik-kunnuse-tagurpidine.html)Tomhttps://www.blogger.com/profile/12679777872492746052noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-45910408090353146102012-08-05T21:41:26.216+03:002012-08-05T21:41:26.216+03:00Vabandust, uus link on http://www.medicalmuseum.mi...Vabandust, uus link on http://www.medicalmuseum.mil/assets/documents/collections/hdac/stage01.pdf ja tähtis on hoopis teine lõik :)Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-28989924453995529652012-08-05T21:23:04.251+03:002012-08-05T21:23:04.251+03:00(Arglik hääl publiku seast): See ei lisa küll lõpp...(Arglik hääl publiku seast): See ei lisa küll lõppenud debatile enam midagi juurde, kuid autoriteetide seast viitan ikka dokumendile nagu "The Carnegie Stages of Early Human Development" (http://nmhm.washingtondc.museum/collections/hdac/stage1.pdf). Mulle soovitas seda üks inimembrüoloog, kelle sõnutsi on dokument pälvinud Rahvusvahelise Inimembrüoloogia Nomenklatuuri Kommittee heakskiidu ning profesionaalsel tasandil peaks kõigi inimembrüoloogia õpikute informatsioon sellega kooskõlas olema. Esimene lõik ütleb ilmselt kõik, kuid üleüldse on tegu väga huvitava lugemisega.<br /><br />Muidu naudin ka suurt mõtteselgust embrüoloogide Ronan O'Rahilly ja Faiola Mulleri selgituses, miks ametliku Terminologia Embryologica koostamisel ei kasutatud mõistet "eel-embrüo"; neljanda põhjusena tuuakse välja: "it is equivocal because it may convey the erroneous idea that a new human organism is formed at only some considerable time after fertilization"Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-20909185137641003912012-08-03T08:39:58.190+03:002012-08-03T08:39:58.190+03:00Ei, selles ei väljendu vägevus, vaid abitus, hädis...Ei, selles ei väljendu vägevus, vaid abitus, hädisus ja väiklus. Vägevus jääb munklusele, askeetlikule eliidile...<br />Võib isegi võrrelda füüsikaga - enamikule inimestele jääb keskkooli "rahuldav" mõistmise laeks.Mihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-87750848270801919382012-08-03T00:16:57.665+03:002012-08-03T00:16:57.665+03:00/kirikukultuur ja katoliiklust kätkeb endas üht in.../kirikukultuur ja katoliiklust kätkeb endas üht inimkonna vägevaimat vaimumõõdet/ <br /><br />...sageli kipub jääma mulje, et see vägevus väljendus ja väljendub sallimatuses ja positsiooni säilitamiseks hävitamises. Soovis kalendrit paarsada aastat tagasi keerata, et "väärmõtlejaid" kohaselt kohelda.Urmashttps://www.blogger.com/profile/05651384549361975547noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-63211839763511630352012-08-01T23:08:28.737+03:002012-08-01T23:08:28.737+03:00Mnjah. Minu, kui katoliikliku ee.. fundamentalisti...Mnjah. Minu, kui katoliikliku ee.. fundamentalisti jaoks natuke liiga revolutsiooniline. Aga aitäh jagamast! Ja diskuteerimast. Järgmiste kokkupõrgeteni! [Teie osutatud viiteid luban lugeda ja kuulata. Tänud.]Tomhttps://www.blogger.com/profile/12679777872492746052noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-71711211856610898932012-08-01T22:32:42.331+03:002012-08-01T22:32:42.331+03:00Need on "Akadeemia" väitluse seisukohalt...Need on "Akadeemia" väitluse seisukohalt kõrvalised, aga kui püüda vastata, millised on mu "isiklikud vaated" (jutumärgid, sest teadmine pole kunagi isiklik), siis ühes oma üliõpilastöös (Kalevi Kull oli mu juhendaja) sõnastasin mõned kõnealused asjad nii:<br /><br />"Organism on vajadusega aine (ja vastupidi), võimaliku hargnemispotentsiaaliga suremisüksus. Surelikkus (st suremise võimalikkus) on organismi, mitte elu omadus (loomulikult on kõigi organismide surm ka elu lõpp ja surra võib mingi organismi osa). Elu algusi on üks, surmasid (saab olla) nii palju kui organisme. Elu ei algagi, selle aineline autonoomsus ehk organism küll, ja see autonoomsus, ühiklikkus, individuaalsus on konstitueeritud vajaduslikult st uueks organismiks hargnemine tähendab (lähteorganismi mingi) ainekogumi vajaduslikku autonomiseerumist, (st lähtub mingi ainekogumi vajaduslikust autonomiseerumisest, rakkude paljunemisel organismisiseselt lihtsalt ei toimu vajaduslik autonomiseerumine nii täielikult/lõpuni). <br /> (Tavaliselt nimetatakse organismide seda omadust, mis siin on hargnemiseks nimetatud, paljunemiseks. Kasutades sõna ’hargnemine’ on tahetud rõhutada elu sündideülest järjekestvust ja seda, et paljunemine pole uute elude (elususte) teke ning samuti seda, et erinevaiks harudeks saavad organismid võivad üksteisest väga palju erineda.)<br /> Elu on vajaduse kestmine aines, hargnemisel see pärandub (mäluliselt ja evolutsioneeruvalt) organism (st ontogenees) haaval."<br /><br />See on küllap üpriski harjumatu vaade(nagu darvinism 19. saj lõpul), selline biosemiootilisem-fenomenoloogilisem-omailmalisem lähenemine (lisaks füsikalistlikule bioloogiale sh arengubioloogiale, mis on väljastpoolt vaatav, biheivioristlik, instrumenatlistlik)Mihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-61343320001716696382012-08-01T22:21:37.449+03:002012-08-01T22:21:37.449+03:00”Ent tehniliselt ei ole tegemist uute olendite loo...”Ent tehniliselt ei ole tegemist uute olendite loomisega, vaid nende tekkimise ja elu tingimuste manipuleerimisega”<br />Nõus.<br />Laboris pole kordagi elu loodud (ja praegu see isegi veel ei paista ja mina ausalt öelda ka ei usu, et see paistma hakkab).<br />Need olendid on ”tekkinud” elusast materjalist. Laboris võib elusainele anda väga mitmesuguseid vorme nt inimese rakud võivad kasvada toitelahusel nagu hallitus.<br /><br />Liik on nii organismi kui elususe seisukohalt sekundaarne. Liigilisuse määrab erinevate isendite suhted ja üksikorganismi algusel pole sellega midagi pistmist.<br />Seetõttu pean ka irrelevantseks rõhutada a la ”eostumisest surmani on tegemist antud liiki kuuluva isendiga”. Liik on isendi seisukohat täiesti teisejärguline.<br />Ja see pärast on kas just kategooriaviga aga kindlasti suur disproportsionaalsus embrüo juures kõmistada, et tegu on inimesega (ja veel püha inimeluga).<br /><br />Mis on elu? Mul paljundus ühest raamatust, kus oli ära toodud sada elu definitsiooni (viimane oli vist aastast 2001), aga ei suuda seda hetkel leida.<br /><br />Praegusele arutelule ehk lisaväärtust andva seisukoha sõnastaksin lühidalt nii: elu on fülogeneetiline inerts. Bergsoni eluhoog (elan vital) võib tuua mingeid sobivaid assotsiatsioone. See on muidugi kaunikesti mittebiheivioristlik vaade.<br />See samune Kalevi Kulli artikkel, mille lingi ennist andsin, annab ka mõningast aimu. Ja Kalevi Kulli loeng Ööülikoolis http://www.ylikool.ee/et/13/kalevi_kullMihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-28050052537720020932012-08-01T17:38:46.942+03:002012-08-01T17:38:46.942+03:00"Kordan, see on MÕLEMAT": Kui Te tunnist..."Kordan, see on MÕLEMAT": Kui Te tunnistate, et see (inimese embrüo) on inimisend, siis mul on antud diskussiooni seisukohalt kama kaks, kuidas Te neid ontoloogiliselt eristate ja kumba Te ontoloogiliselt primaarseks peate. Siis Te tunnistate, et inimese embrüo korral on tegemist inimisendiga, eksisteeriva inimesega. Sellest mulle piisaks. Probleem on selles, et ilmselt Te seda ei tunnista. MÕLEMAT tähendab Teie jaoks midagi muud; jah, see tähendab Teile järjekordset alget teel inimese tekkimisele. <br /><br />Preformism ei ole väide, et eostumisest surmani on tegemist antud liiki kuuluva isendiga, vaid väide, et see isend sisaldub kogu oma terviklikkuses mingil miniatuursel (või kodeeritud) kujul oma algetes -- spermis ja/või munarakus või geneetilises koodis. St homunkuluse või geneetilise determinismi teooriad, kus antud indiviidi areng on täielikult ette antud, ta on pre-formeeritud. Aga väide, et ta on eostumisest peale olemas ja areneb on hoooopis midagi muud kui väide, et ta on pre-formeeritud ja lihtsalt ilmutub. Arengu käigus omandab ta tõepoolest põhimõtteliselt uued (emergentsed) omadused, mida tal enne ei olnud, ent mille omandamise potentsiaal tal oli. <br /><br />Erinevalt sügoodist puudub näiteks spermil potentsiaal areneda inimesena (areneda teadvuslikuks inimeseks, kui soovite). Ent see potentsiaal tekib munaraku viljastumisel ja sügoodi formeerumisel. Selles mõttes ei ole "iga sperm inimese võimalikkus" -- st spermil iseenesest puudub selline arengupotentsiaal. Ent ta "on inimese võimalikkus" selles mõttes, et võib viljastada munaraku ja transformeeruda viimasega kombineerudes sügoodiks. Sügoot omakorda pole inimese võimalikkus vaid aktuaalsus, ent "teadvusliku inimese võimalikkus" nagu te väga tabavalt märkisite. St inimese võimalikkus, kes on arenenud teadvusliku tegutsemise tasandile. <br /><br />PS "Liigitu biomass" oli lisatud (peaaegu) solvanguna, mida oleksite ehk märganud, kui oleksite artiklit lugenud :)<br /><br />PS2 "Lohakas keelekasutus": Tahaks selgemat sotti Teie Elu-käsitusest. Praegu näib nagu väidaksite, et on mingi üks (abstraktne?) Elu, mis on ainukordne, ainualgeline ja avaldub organismide paljususes kui "hubeleva lõkke leekides" ning igasugune jutt isendite endi elust on teadusliku tähenduseta tavakeelne (misasi?). Et TEGELIKULT sellist asja pole. Jääb mulje, et see Elu pole kunagi selle või teise indiviidi elu. Siis mitte ka selle esimese elusasja enda elu? ega selle "järglaste" (mil moel see ka iganes paljunes) elu, ehkki nad olid muidugi elus, õigemini olid Elus, st Elu sees. Või oli Elu nende sees, ainult et polnud nende elu. <br /><br />PS3 Tänan hariva lõigu eest bioloogia ajaloo kohta.Tomhttps://www.blogger.com/profile/12679777872492746052noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-32591129507981623972012-08-01T17:38:06.850+03:002012-08-01T17:38:06.850+03:00Tehnokraatlikkus..: Pöördun taas oma Akadeemia-tek...Tehnokraatlikkus..: Pöördun taas oma Akadeemia-teksti poole, et selgitada, mida ma silmas pean: "Siin võib olla tegemist segadusega “tekkimise” ja “arengu” mõistetes. Vaadeldavas lõigus ütleb Maimets, et “just nii [st. järk-järgult, TV] toimub inimese teke“, aga teisal, oma seisukoha formuleerimisel, ütleb ta, et “inimese areng toimub järk-järgult”. Selleks, et inimene saaks järk-järgult areneda, peab ta olema juba tekkinud. Tekkimine tagab olemasolu ja ainult olemasolev indiviid saab areneda, st. kasvamise, diferentseerumise ja organiseerumise kaudu jõuda oma inimsuse rohkem või vähem täieliku avaldumiseni.<br /><br />On oluline erinevus elusolendite ja tehniliste asjade tekkimises. Kui asjad “tekivad”, või täpsemini tehakse mingi idee (plaani, mudeli) alusel, st. nende lähtekoht asub väljaspool neid, tegija kavatsuses, siis elusolendid, vaadelduna oma loomulikus kujunemises, tekivad mitte välise intentsiooni, vaid sisemiste organiseerivate protsesside toimel. Kui asjad “pannakse kokku” ettevalmistatud osadest, ja nad “tekivad” selle kokkupanemise lõpuks, sedavõrd kui nad vastavad nende tegija kavatsusele, siis olendid tekivad oma algetest kui nad hakkavad uue indiviidina arenema kasvamise, diferentseerumise ja organiseerumise kaudu neis sisalduva potentsiaali täieliku(ma) avaldumise suunas. Kui tegija jaoks näib asi “arenevat” ideest teostuseni ja lõpuks “tekkivat” kavatsetud asjana siis, kui see on valmis, kui idees nähtud potentsiaal on teostatud, siis olend on olend sellest hetkest alates, kui ta hakkab antud olendina arenema temas sisalduva potentsiaali avaldumise suunas.<br /><br />Kaasaegne biotehnoloogiline revolutsioon võib tekitada kiusatuse käsitada inimest asjana, mis valmistatakse laboratooriumis. Tõepoolest, in vitro viljastamisel ja sel moel loodud embrüote manipuleerimisel just see näibki toimuvat. Ent tehniliselt ei ole tegemist uute olendite loomisega, vaid nende tekkimise ja elu tingimuste manipuleerimisega. Manipuleerimisvõime kasvamisega kaasneb aga oht kaotada respekt manipuleeritava olendi elu suhtes ja see asjastada."<br /><br />Nii et Maimetsa jaoks tähendab organismi areng mingit protsessi, mille käigus erinevatele algetele lisanduvad üha uued alged ja mille lõpuks tekib antud liiki kuuluv uus indiviid. Analoogia tõttu tehniliste asjade valmistamisega leian õigustatud olevat nimetada sellist käsitust tehnokraatlikuks ja ühtlasi ebaadekvaatseks.<br /><br />Jah, mina raiun vastu, et areneb antud liiki kuuluv organism, meie juhul siis inimene, et see areng on osa tema elust, mitte elust enne teda, et selle arengu kaudu avalduvad järk-järgult tema erinevad potentsiaalid, sh teadvus, mõistus, tahe; et sellesse arengusse ebasoodus sekkumine väärastab või hävitab selle.Tomhttps://www.blogger.com/profile/12679777872492746052noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-21667232280568886142012-08-01T11:14:21.267+03:002012-08-01T11:14:21.267+03:00Maimets muudkui seletab, et organism areneb välja ...Maimets muudkui seletab, et organism areneb välja järk järgult, Teie raiute vastu, et algab plaks kohe (munaraku ja seemnereku ühinemisel) ja see on kuni surmani enesega identne organism, indiviidsus, mille omadused, mis on indiviidsuse seiskukohalt sekundaarsed, siis vastavalt elukaarele muutuvad. <br /><br />See on radikaalne vahe. Maimets ütleb, et ainult omadused ongi, see on vaade, „mille kohaselt organismide arengu käigus sünnivad põhimõtteliselt uued omadused“.<br /><br />Ning siit tulevad ka mõistagi kõlbeliste praktikate käärid, mis tegelikult seda diskussiooni põhjavad: omadused, mis väärivad eetilist kaitset, ilmnevad olenevalt nendest konkreetsetest omadustest kõvasti hiljem kui viljastumine.<br /><br />„erinavalt Maimetsast väidavad arengubioloogid, et rakukobar (st moorula, hiljem blastula), mis kujuneb sügoodi lõigustumise teel, ongi isend oma arengutrajektoori antud etapil. Vassimine tekib siis, kui väita, et see on "lihtsalt rakukobar", aga mitte isend”<br />Kordan – see on MÕLEMAT, erinevus tuleb sellest, kumb lugeda ontoloogiliselt primaarseks. Nagu iga sperm on inimese võimalikkus on ka iga sügoot teadvusliku inimese võimalikkus ja radikaalne vahe tuleb sellest, kas öelda, et sügoot ON teadvusliku inimese osa, algus, nii nagu filmi algus on filmi osa või see on pelgalt teadvusliku inimese võimalikkus ja seega kõvasti vähem väärtuslik kui teadvuslik inimene.<br />Lisasin siia kitsenduse teadvuslik, et rõhutada, et see, mis annab inimorganismile väärtuse, see, mis annab talle puutumatuse (pühaduse kui soovite), algab palju hiljem kui viljastumisel.<br />NB! Arvata, et sügoot on samamoodi inimese osa kui filmi algus on filmi osa tähendab performismi!Mihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-31251980760068650952012-08-01T11:14:01.311+03:002012-08-01T11:14:01.311+03:00[Artiklijuppe pole vaja ümber tõsta, mul on need &...[Artiklijuppe pole vaja ümber tõsta, mul on need "Akadeemia" numbrid olemas.] <br /><br />MK: "Tehnokraatlikkusega pole siin midagi pistmist, saati mehhanitsismiga; see rakukobar on elus ja elus asjad erinevad fundamentaalselt elututest"<br /><br />TV: "Tehnokraatlikkusega on pistmist sedavõrd, et elus asja käsitatakse tehnilise asjana, mitte elusa, areneva tervikuna"<br /><br />"Uue indiviidi elu saab alguse kahe gameedi -- spermi ja munaraku -- geneetilise materjali ühinemisel."<br />- nagu varem ütlesin: see on lohakas keelekasutus, tavakeele imbumine teaduskirjandusse. Mingi elu ei alga seal, elusus on pidev. <br /><br />Kordan, see rakukobar, sügoot on elus, terviklik holistlik üksus, fundamentaalselt erinev elutust ainest.<br /><br />"mis on selle rakukobara bioloogiline staatus?; kas see on organism, ehkki mitte inimorganism?; on see koloonialine moodustis?; on see liigitu biomass?"<br /><br />See on organismi alge.<br />(liigitu biomass? Kas sperma on LIIGITU biomass? Selline küsimusepüstitus on juba kategooriaviga)<br /><br />Ehk aitab selgitada lõik bioloogia ajaloo ülevaatest:<br /><br />„Bioloogiliste vaadete jagunemine preformistlikeks ja epigeneetilisteks ning vastavate perioodide vaheldumine on kujundanud bioloogia ajalugu tänase päevani. Preformism on arusaam, et organismide ehitus keerdub välja seemnest, et juba rakus on kogu keerukus olemas, toimub vaid suuremaks saamine, kasvamine. Selle XVIII sajandil valitsenud vaate tõrjus kõrvale embrüoloogia sünd, suuresti tänu Karl Ernst von Baeri 1828. aastal ilmunud kapitaalsele tööle „Loomade arenguloost” („Über Entwickelungsgeschichte der Thiere”; 2. kd ilmus 1837). Järgnes sada aastat kestnud epigeneetika periood, mil paljud helgemad pead pooldasid vaadet, mille kohaselt organismide arengu käigus sünnivad põhimõtteliselt uued omadused, sellised suhted ja funktsioonid, mida munarakus veel olemas pole. Uus pööre bioloogias kandis nime Modern synthesis ja leidis aset 1930. aastatel. See suutis sünteesida geneetika, populatsioonibioloogia, loodusliku valiku õpetuse ja mõnda paleontoloogiast. Pöörduti nn geneetilise preformismi poole, mille kohaselt kogu organismi keerukus on olemas juba tema genoomis, ning koos sellega sai domineerivaks darvinistlik vaade. Märke uuest pöördest, milles me arvatavasti praegu elame, oli tunda alates 1990. aastatest, mil arengubioloogia uuesti epigeneetilist pärandumist esiplaanile hakkas seadma.“<br />(Kalevi Kull; pdf siin: http://keeljakirjandus.eki.ee/2008nr9.html )Mihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-14143526262909972992012-08-01T01:12:55.013+03:002012-08-01T01:12:55.013+03:00"nonoh...": Milline neist Maimetsa tiitl..."nonoh...": Milline neist Maimetsa tiitlitest esindab Teie arvates teda autoriteedina arengubioloogia vallas? Mina lugesin sealt välja molekulaarbioloogia kompetentsi. Ja teades tema huvi embrüonaalsete tüvirakkude uurimise vastu, sh praktiseerimist Suurbritannia laborites, kus vastavad protseduurid on legaalsed, nähtub tema artiklist investeeritud huvi tüvirakuuuringute legaliseerimise vastu Eestis. <br /><br />"Näidake mulle üks autoriteet, kes väidab, et mõnepäevane sügoot POLE rakukobar, VAID elukaarel arenev isend!"<br />Esiteks, erinavalt Maimetsast väidavad arengubioloogid, et rakukobar (st moorula, hiljem blastula), mis kujuneb sügoodi lõigustumise teel, ongi isend oma arengutrajektoori antud etapil. Vassimine tekib siis, kui väita, et see on "lihtsalt rakukobar", aga mitte isend. Selline väide toob kaasa terve rea uusi küsimusi, millele vastamist Maimets vältis: mis on selle rakukobara bioloogiline staatus?; kas see on organism, ehkki mitte inimorganism?; on see koloonialine moodustis?; on see liigitu biomass? <br /><br />Teiseks, ma tõesti ei viitsi hakata oma artikli vastavat osa siia ümber tõstma. Kellegi kirjutist kritiseerima asudes tuleks kasuks, kui sellega eelnevalt tutvuksite. Piirdun siinkohal ainult Gilberti (kelle tekstide parafraseerimisel Maimetsa artikkel suuresti põhineb) väite esitamisega: "Uue indiviidi elu saab alguse kahe gameedi -- spermi ja munaraku -- geneetilise materjali ühinemisel." (viide vt artiklist) Erinevalt Maimetsast on Gilbert arengubioloog. Lisaks tõin 9 viidet teatmeteostele ja 7 viidet erinevatele arengubioloogia käsiraamatutele. Jään endiselt ootama Teie viiteid.<br /><br />"Siin pole ju mingi kas see või teine küsimus!..." <br />Selles mõttes olen Teiega nõus, et teadlased ei vasta metafüüsilisele küsimusele (või kui, siis mitte kui teadlased), nad võtavad mingi metafüüsilise "pildi" omaks, kui nende uurimisobjekti jaoks sobiva. Kui selline rahuldav metafüüsiline pilt puudub, võib mõnest teadlasest kujuneda metafüüsik, kes sellise pildi loob, või annavad teaduses kujunenud probleemid metafüüsikutele tõuke vms. Enamik teadlasi võtab arvatavasti domineeriva metafüüsilise pildi omaks implitsiitselt, selle üle eriliselt juurdlemata. <br /><br />Kas ontoloogiliselt esmane on akt või võime, eksistents või olemus, aksidents või substants? Amatöörliku tomistofiilina pean esmaseks aktuaalset eksisteerivat substantsi, isendit tema olemises ja aktides. <br /><br />.. /Platonlik/ idee ei saaks sisalduda rakukobaras, see seisaks eraldi, mida see iganes ka tähendab. Aristotellik-tomistlik idee võiks küll sisalduda rakukobaras, aga ka mõistuses, ehkki erineval viisil. Ja mis surematus siia puutub? Ehkki ma muidugi usun inimhinge surematusse, on see antud probleemi puhul irrelevantne.<br /><br />.. Tehnokraatlikkusega on pistmist sedavõrd, et elus asja käsitatakse tehnilise asjana, mitte elusa, areneva tervikuna.Tomhttps://www.blogger.com/profile/12679777872492746052noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-29076981807438549132012-07-31T18:46:59.947+03:002012-07-31T18:46:59.947+03:00(nonoh, miks Maimets arvesse ei tule? https://www....(nonoh, miks Maimets arvesse ei tule? https://www.etis.ee/Portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=M&PersonVID=2395&FromUrl0=isikud.aspx )<br /><br />"kes väidaks, et see on lihtsalt rakukobar, mitte antud liiki kuuluv, oma elukaarel arenev isend".<br /><br />Näidake mulle üks autoriteet, kes väidab, et mõnepäevane sügoot POLE rakukobar, VAID elukaarel arenev isend" !<br /><br />Siin pole ju mingi kas see või teine küsimus!<br />(ja üldse - milliste TEADUSLIKE võtetega saaks sellisele küsimusele vastata?)<br />See on just nimelt metafüüsiline küsimus! Loomulikult on see asi MÕLEMAT, aga olemuslik vahe tuleb sellest, kumb loetakse ontoloogiliselt esmaseks, teisisõnu, kumb on aktsidentsiaalne, kumb substantsiaalne.<br /><br />Elukaarel oleva isendi lugemine ontoloogiliselt primaarseks tähendab, et ses rakukobaras sisaldub mingi platonlik inimese idee (surematu hing), mis on ontoloogiliselt primaarne ning selle maine aktualisatsioon - rakukobar - on ontoloogiliselt sekundaarne, aktsidentsiaalne.<br /><br />(Tehnokraatlikkusega pole siin midagi pistmist, saati mehhanitsismiga; see rakukobar on elus ja elus asjad erinevad fundamentaalselt elututest)Mihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-30197658669026498222012-07-31T17:24:54.051+03:002012-07-31T17:24:54.051+03:00Tõsi, asi on ka metafüüsiline, kuivõrd küsimus puu...Tõsi, asi on ka metafüüsiline, kuivõrd küsimus puudutab millegi tekkimist ja olemist, aga mitte ainult. Metafüüsilisest vaatepunktist omab mingit arengupotentsiaali ainult miski, mis juba on, ja arenemine on selle potentsiaali realiseerumine antud tingimustes. Maimetsa (ja ju siis vist ka Teie) käsituses on aga areng asendatud tekkimisega, mingite algete järk-järgulise lisandumisega, mille tulemuseks on lõpuks inimene. See on tehnokraatlik käsitus, kus miski saab olevaks siis kui see on valmis tehtud, kõik jupid kohal ja kokku pandud, või kui soovite, siis semiokraatlik, kui ülimuslikuks muutub see, kuidas me otsustame midagi märgistada. Sic volo, sic jubeo.<br /><br />Näite osas olekski vaja, et osutaksite mingile arvestatavale arengubioloogia autoriteedile, kes väidaks, et see on lihtsalt rakukobar, mitte antud liiki kuuluv, oma elukaarel arenev isend. Ei Maimets ega Kunnus (ega muidugi mina) tule sellisena arvesse. Mind huvitab, kust Te võtate väite, et "arengubioloogia" nõnda ütleb. Kui millelegi osutada pole, siis on tegemist lihtsalt räuskamisega. Karjun kõvemini, et on nii, järelikult on nii.Tomhttps://www.blogger.com/profile/12679777872492746052noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-4521770725580599572012-07-31T16:21:03.977+03:002012-07-31T16:21:03.977+03:00Pole siin mingeid teatmeteoseid vaja, asi on metaf...Pole siin mingeid teatmeteoseid vaja, asi on metafüüsiline: vaidlus tuleneb sellest, mida peetakse ontoloogiliselt primaarseks, kas AKTUAALSET FENOTÜÜPI sel ajahetkel (arengubioloogia), või kõiki POTENTSIAALSEID ONTOGENEESISTSENAARIUME (ütleme, katoliiklik vaatepunkt, sub specie aeternitatis, eks).<br /><br />Konkreetne näide.<br />Ütleme, et 25.07.2012 toimub resultatiivne suguakt. 31.07.2012 kell 16:20 on naise kõhus üks rakukobar. Arengubioloogia ütleb, et see on rakukobar, oponent ütleb, et see on inimen, juba alanud elukaar (milles on inimene juba potentsiaalsusena kohal, mistõttu seda rakukobarat ei või surkida, saati hävitada).Mihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-79788652332015073032012-07-31T14:51:06.050+03:002012-07-31T14:51:06.050+03:00Näited on pigem lisandused mudelitele. Kloonimise ...Näited on pigem lisandused mudelitele. Kloonimise korral on tegemist organismiga, mille mingist rakust saadakse tehnoloogilise manipuleerimise tulemusena totipotentne rakk, mis hakkab vastavate tingimuste korral arenema antud liiki kuuluva isendina. Jagunemise korral moodustub ühest embrüost kaks (või enam), mis mõlemad (kõik), kuna nende rakud on totipotentsed, hakkavad edasi arenema eraldi organismina. Siiami kaksikute korral on jagunemine alanud liiga hilja, jõudmata enne gastrulatsiooni lõpule. On veel teisi arenguteid ("mudeleid" kui soovite, n kimäärid, kus ühe loote koematerjal hõlmatakse teise loote poolt), mis päädivad antud liigi rohkem või vähem väljakujunenud isendiga ning selliseid, mille korral ei ole tegemist antud liigi isendiga (n mullheidik). Sellest, et mingite trajektooride kontseptualiseerimine võib olla meie jaoks keeruline või harjumatu, ei tohiks järeldada, et vastavad entiteedid algavad alles sealtmaalt, kust nende kontseptualiseerimine on lihtne või tavapärane.<br /><br />Kuna eostumisel saab alguse teatud entiteedi arengutrajektoor, mis oluliste geneetiliste hälvete ja kahjulike keskkonnategurite puudumise korral päädib antud liiki kuuluva ühe või mitme rohkem või vähem väljakujunenud organismiga, siis on loomulik ja mõistlik käsitada seda sündmust antud organismi(de) elu algusena. Oleksin tänulik viidete eest mingitele autoriteetsetele teatmeteostele või käsiraamatutele, mis väidavad vastupidist.Tomhttps://www.blogger.com/profile/12679777872492746052noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-61171378200558928822012-07-30T23:33:58.968+03:002012-07-30T23:33:58.968+03:00Kui need näited on argumendid, siis pigem Maimetsa...Kui need näited on argumendid, siis pigem Maimetsa poolt. Sest kloonimine on ju enam-vähem loomulik paljunemine, ainult viljastatud munarakus vahetatakse tuum välja (kui see üldse on argument, mida minu arust pole, siis on see pigem näide identsuse voolavusest).<br /><br />Novat, kas Abby ja Brittany on üks või kaks organismi? Teadvusi on kindlalt kaks (ja kui samastame inimsuse teadvusega, siis ajusurnu on surnu ja inimene algab õige pikalt pärast embrüo-faasi).<br />Kui surmkas on südame seiskumine, siis on neil üks surm jne.<br />Bioloogiliselt kuulutakse kahtlemata liiki inimene.Mihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-39422886707264879852012-07-30T21:42:11.000+03:002012-07-30T21:42:11.000+03:00Miks ei saa?
Mäletate Dolly't, seda kloonitud...Miks ei saa?<br /><br />Mäletate Dolly't, seda kloonitud lammast? Kas selle kloonimise fakti tõttu peaksime otsustama, et individuaalseid lambaid pole olemas? Kuna kloonimise korral kehtib (veidi korrigeeritult) mudeli variant II, ei ole ükski "lammas" kloonimisvõimelisuse säilimiseni tegelikult individuaalne lammas?<br /><br />Kas Abby ja Brittany (http://www.youtube.com/watch?v=BkKWApOAG2g) on inimesed ainult õlgadest kõrgemal; allpool aga tühistab nende inimsuse identiteediprobleem?Tomhttps://www.blogger.com/profile/12679777872492746052noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-77062680466741542362012-07-30T21:22:59.232+03:002012-07-30T21:22:59.232+03:00Oh neid vastikuid ilmaliklasi, kes ei ole nõus tea...Oh neid vastikuid ilmaliklasi, kes ei ole nõus teadmispõhist arutelu tegema vanatestamentlikult lajatades! Neid nõmedaid sekulaare, kes keelduvad teadmisi ilmkohe moraalihüüeteks ümber tegemast! Usufundamentalism on kindlasti elukultuur, ütles ju juba Schiller: "Vaid eksimises on elu, ja teadmises peab olema surm."Unesn6idujahttps://www.blogger.com/profile/13297500569930286199noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-58073307590162320762012-07-30T21:08:02.480+03:002012-07-30T21:08:02.480+03:00mm... katsun eeltoodud argumendi vormistada skeemi...mm... katsun eeltoodud argumendi vormistada skeemina.<br /><br />Variant I<br />Sügoot, embrüo, loode, imik, laps, nooruk, täiskasvanu, vanur, rauk.<br /><br />Variant II<br />Sügoot, embrüo, loode1, imik1, laps1, nooruk1, täiskasvanu1, vanur1, rauk1<br />........................loode2, imik2, laps2, nooruk2, täiskasvanu2, vanur2, rauk2<br /><br />Variant III<br />...<br /><br />Ja argument, mille esitasin, oleks see, et reifitseerite variandi I st samastate mudeli reaalsusega.<br /><br />Indivisuaalne organism peab olema ju enesega identne ja seega ei saa olla üks embro kahe (või enama) organismi arenguetapiks korraga.Mihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.com