tag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post7804436148588839413..comments2024-02-09T10:30:33.471+02:00Comments on Kultuurieugeenika: Kord otsa lõppemine, kord otsast algamineMihkel Kunnushttp://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comBlogger35125tag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-27257479969670501462013-01-09T18:55:35.819+02:002013-01-09T18:55:35.819+02:00Aga mis puutub teemadesse, mis näivad väärtusetute...Aga mis puutub teemadesse, mis näivad väärtusetutena, siis ma peaksin antropotsentrismist või millest iganes siin teemas olulisemaks tõika, et on ilmunud järgmine raamat: http://www.c-s-p.org/flyers/Quantum-Theatre--Science-and-Contemporary-Performance1-4438-4113-7.htm<br /><br />Hiina jaburalt ühtimatu pomo pluss natsionalism on mu meelest selle kõrval üsna mõistlik.Unesn6idujahttps://www.blogger.com/profile/13297500569930286199noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-53819616350393586692013-01-09T18:51:37.424+02:002013-01-09T18:51:37.424+02:00Eks antud juhul oli tegemist filosoofilise allegor...Eks antud juhul oli tegemist filosoofilise allegoriaga mõtte paljususe kaitsel. Allegooria on niiehknaa lihtsakoeline, ja need "peegliinimesed" ei ole mõistagi identifitseeritav grupp, vaid tegemist on lihtslat metafooriga luhtunud võimekusest mõista ja arvesse võtta paljusust. Kahtlemata mängib instinkt rolli, aga peegliinimestegi puhul umbes sama, mida hapud viinamarjad, mis ei räägi siiski rebaste ja kurgede suhetest.<br /><br />Ja on kahtlemata täielikult ja igatpidi õige, et kommentaar mõnele filosoofile on liigagi sageli lihtsustav, ja selle vältimiseks pole teha muud kui esitada oma mõtted avalikkusele ja lasta neid kritiseerida - nagu ikka. Sellega ei saa ma teisiti kui olla igatpidi nõus.<br /><br />Eks võib küll lisada, et see kriitika võib teinekord ka ise probleemidesse sattuda, näiteks siis kui keegi esitab struktuurse kriitika, näiteks ja kõige labakamalt: filosoofid ei saa üle subjekti-objekti eristusest. Sellele võib vastata: aga ei! mul on siiski aru kategooriate ja asja enda eristus; representatsiooni ja osutuse eristus; diskursuse ja maailma eristus; privaatse ja avaliku eristus; teadvuse ja tema intentsionaalsete objektide eristus, või mis iganes. Mistõttu on kerge öelda, et see algne eristus on lihtsustus - ent tegemist oli mõtte põhimõttelise struktuuri esiletoomisega, mis ei ole nii kergesti ümber lükatav pelga osutusega konkreetse filosoofi koolkonnast tulenevale sõnakasutusele. Sest kõik toodud eristused on siiski mingis mõttes subjekti-objekti eristuse teatud variatsioonid.<br /><br />Leidub ka veel suuremat liialdust, eriti haidegerjaanide, hegeliaanida ja vitgentsteinjaanide seas: kui sa pole kõike läbi lugenud, siis sa lihtsustad ja eksid. Aga selle võib vast kõrvale jätta.<br /><br />Seega oskan ma eelnevaile soovitusile lisada vast veel sissejuhatuseks Matthew Calarco "Zoographies", aga ma netist mingeid linke ei oska pakkuda, kuna pole neid kunagi eriti otsinud. Edasi aga võib tõstatada konkreetseid teemasid, mida lahata, sest ma ei oska nii üldisel tasandil mingeid suurejoonelisi süüdistusi esitada.Unesn6idujahttps://www.blogger.com/profile/13297500569930286199noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-37416630717879444582013-01-07T02:17:18.540+02:002013-01-07T02:17:18.540+02:00"FilosoofideL -- eriti nendele, kes vastandav..."FilosoofideL -- eriti nendele, kes vastandavad ajastuid..."<br /><br />Muide, üks mu tuttav üritas kunagi nalja pärast Konfutsiuse Instituudi kaudu midagi taolist tellida "Rescuing History from the Nation: Questioning Narratives of Modern China"... to no avail.Lehtonoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-31144759508272477722013-01-07T02:00:07.956+02:002013-01-07T02:00:07.956+02:00Eks ma pidasingi silmas seda, et identiteet ehk en...Eks ma pidasingi silmas seda, et identiteet ehk enesesamasus ei ole mitte Lääne inimese ega filosoofide leiutis. Tegemist on pigem ikka üleüldise kultuurilise instinktiga. Kui nüüd eeldada, et "peegliinimesed" on mingi konkreetne inimrühm, mitte mingit sorti paranoiline moodustis, siis küllap nad võtav enda tõelisust küllaltki tõsiselt.<br /><br />See on naljakas koht po-moga nt Hiina akadeemias, kus ühtpidi soositakse teatud Lääne-kriitilist mõtet (inimõigused kui iganenud universalism; orientalism ja muu säärane), ent samas pole mõeldav, et keegi hakkaks "Hiina rahvust" ennast dekonstrueerima.<br /><br />Viidete all pidasin silmas viiteid "antropotsentrilistele" filosoofidele endile (õigemini nende arutlustele, millega Sa pole nõus). Filosoofidega -- eriti nendele, kes vastandavad ajastuid või mõttetraditsioone -- on kombeks lihtsustada oma vastase argumente sellisteks, et isegi nemad ei oleks sellega nõus. Nõnda võib kirjeldada nt Locke'i ja Leibnizi või üldisemalt nii-öelda empiirikute ja ratsionalistide vastasseisu. Väga palju viljatut ja vihast möödarääkimist...Lehtonoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-35971195735849060062013-01-06T23:40:37.379+02:002013-01-06T23:40:37.379+02:00See oli nüüd küll päris korralik ülereageerimine m...See oli nüüd küll päris korralik ülereageerimine mu meelest hästi ümber öeldud täiendusele Turovski "teisele põrgule", nagu ka postituse tagant sealt olematu väljakoukimine. "Tõeline" on pigem sõna, mida kõik seda meelt tegelased laiali lammutavad, nii et mul pole küll praegu väga aimu, millest sa räägid.<br /><br />Milliseid ja mille kohta on nimesid ja viiteid vaja? Bruno Latour "We have never been modern" ja Quentin Meillassoux "After Finitude" ehk sobivad sissejuhatuseks. Aga igaüks oskab kamaluga viiteid pilduda...Unesn6idujahttps://www.blogger.com/profile/13297500569930286199noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-29800121912439139162013-01-06T23:36:06.782+02:002013-01-06T23:36:06.782+02:00Ma ütlesin "pedantne" selles mõttes, et ...Ma ütlesin "pedantne" selles mõttes, et väide on igati õige, ainult et samas ka truism selles mõttes et korralik argument ongi ratsionaalne, ja ratsionaalne inimene esitab korralikke argumente. Lihtsalt see väide ise toimib pigem teatava psühholoogiliselt olulise sedastusena ega ole ise argument. Sealt see "pedantne", ma polnud üldse mitte kriitiline.Unesn6idujahttps://www.blogger.com/profile/13297500569930286199noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-27962861408743498302013-01-04T04:27:53.504+02:002013-01-04T04:27:53.504+02:00Baudrillard on mega vinge valge mehe enesepõlastus...Baudrillard on mega vinge valge mehe enesepõlastuse projekti esindaja. Justkui peeglite taga seisaks mingi tõeline kultuuriline alternatiiv... mingi tõeline "teine".. justkui Lääne kultuur oleks avastanud enesesamasuse printsiibi... <br /><br />Unesn6induja, Sa võtad endale isikliku nukrusega ette rolli nagu Sa oleksid piisavalt pädev, et mõista hukka suuremat osa klassikalisest ja tänasest "antropotsentrilisest" filosoofiast. Nimed, viited ja ülevaade oleks siin kohal asjakohane.Lehtonoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-514145393685050282013-01-04T00:45:39.137+02:002013-01-04T00:45:39.137+02:00Ei saa jätta märkimata, et... USA laenab dollarite...Ei saa jätta märkimata, et... USA laenab dollarites ja annab ka ise dollareid välja, seega sisulist probleemi pole. Tegemist on sellise toreda rollimängule sarnaneva tseremoniaalse showga, mida vabariiklased ja demokraadid valijatele etendavad ja mida meedia siis rõõmsalt üles puhub, sest maailma lõppu ju ei toimunud ning isegi Lindsay võõrutusravi sai läbi. <br /><br />* fakti konstateerimine ei tähenda, et ma olen suurem asi MMT-fänn*** <br />** fakti konstateerimine ei tähenda, et olen ka <i>moralisti lähisugulane, kes inimliku korraloome kõrgeimaks orientiiriks ei pea igavest moraaliseadust, vaid igavest maksumäära.</i> :)<br />*** MMT on üldse umbes nagu rahanduse MMA - tugeva Chuck Norrise momendiga :)Ye olde Gorgonzola-Fubarhttp://www.zaum.eenoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-11307477449869821382013-01-03T22:56:15.211+02:002013-01-03T22:56:15.211+02:00Ei ole tsirkulaarne; vt kommentaar 28. detsember 2...Ei ole tsirkulaarne; vt kommentaar 28. detsember 2012 1:11.<br /><br />Tegemist on järeldusega, mitte eraldiseisva väite ega tõestusega.Lehtonoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-44521721700282661802013-01-03T21:32:21.991+02:002013-01-03T21:32:21.991+02:00Baudrillard tunneb selle teise põrgu päris hästi ä...Baudrillard tunneb selle teise põrgu päris hästi ära: http://stultifera-navis.blogspot.com/2011/09/peegliinimeste-kattemaks.htmlUnesn6idujahttps://www.blogger.com/profile/13297500569930286199noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-57422171230613076982013-01-03T21:27:47.550+02:002013-01-03T21:27:47.550+02:00Kuskil ülalpool on, et "minu argumentatsioon ...Kuskil ülalpool on, et "minu argumentatsioon põhineb ratsionaalsusel". Vahest natuke pedantlikult peab tõdema, et see väide on täielikult tsirkulaarne.Unesn6idujahttps://www.blogger.com/profile/13297500569930286199noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-36314819817894258552013-01-03T20:49:11.200+02:002013-01-03T20:49:11.200+02:00Ma ei saa jätta üsna isiklikult ja nukralt tõdemat...Ma ei saa jätta üsna isiklikult ja nukralt tõdemata, et mu viimase aja tegevused on suuresti motiveeritud äratundmisest, et klassikaline ja tänane, suuresti antropotsentristlik filosoofia on tõesti selles teises põrgus olemine.<br /><br />Ja hoopis kõrvale, õiguslase nõudmisest tuli meelde: USAs oli vahepeal tuline arutelu võlakoormuse lae teemadel, mida peaks majanduse kasvu nimel kergitama. Selle kohta tõi keegi järgmise paralleeli: kui te saabute ühel päeval koju ja näete, et kanalisatsiooniavarii tõttu on kogu teie maja laeni sitta täis, siis mida peaks tegema: kas eemaldama sita või tõstma lage? USA valitsus valis (vist, ma pole kindel) teise tee.<br />Unesn6idujahttps://www.blogger.com/profile/13297500569930286199noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-9432635846771050292012-12-28T02:31:11.119+02:002012-12-28T02:31:11.119+02:00Vahepeal: sekundeerin märkusele, et huvitav lugemi...Vahepeal: sekundeerin märkusele, et huvitav lugemine, muidu ma siin jaurata ei viitsikski. boonuseks veel see, et siin on hea seltskond, tähendab, keegi ei satu hüsteeriasse, kui kogemata liiga keerulisi sõnu või lauseid kasutada. nii et ma ei ole siia tulnud päris põrandale sülitama ja loodan, et nii ka kogemata välja ei kuku.<br /><br />Mul tekkis muidu vahepeal kahtlus, et üks arusaamatus tuleb sellest, et on asju, mida mina nimetan tajuks/aistinguteks, aga MK mitte. nt nii, nagu mina näen, tekitab tapmise või piinamise ettekujutamine aistingu ja sel juhul on üks oluline küsimus informeerituse astmes ja info vastuvõtmise võimes: kas mul on infot, mille alusel seda ette kujutada; kas ma suudan või ei suuda seda ette kujutada ka siis, kui oma silmaga ei näe; ja teine oluline küsimus, kas see kujutluspilt mis tahes viisil saabudes mul üldse mingi ebameeldiva aistingu tekitab (vt intelligentse psühhopaadi keiss, kellel ei tekitaks ka palja silmaga nähes).<br /><br />Ja niipidi vaadates on häiritus koeratoiduks tehtud kariloomadest ja häiritust kurbade silmadega kutsudest pmst sama asi, vahe on selles, et kui kaugele mööda maailma mu taju ulatub.notsuhttp://notsumaja.wordpress.comnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-50020908238864905752012-12-28T02:01:37.463+02:002012-12-28T02:01:37.463+02:00(kusjuures see hüpoteetiline psühhopaat mõtleb väg...(kusjuures see hüpoteetiline psühhopaat mõtleb väga kõrgel tasemel; tema erinevus kannatavast ja meelehärmiga mõtlejast on just aistingutes.)notsuhttp://notsumaja.wordpress.comnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-48543147050115365932012-12-28T01:55:49.007+02:002012-12-28T01:55:49.007+02:00loen üle ja üle ja üks moodus, kuidas ma "taj...loen üle ja üle ja üks moodus, kuidas ma "tajudest lahtiseotud valu" probleemi enda jaoks ületada saan, on teha selline kokkuvõte:<br /><br />et informeeritum ja kaugemale mõtlev inimene ei saa "siiralt ja vahetult" rõõmustada maitsva toidu, toreda ilutulestiku või ägeda mänguasja üle, sest ta on oma tajukombitsad kehast lahti sidunud, nii et ebameeldivad aistingud saavad ta alati kätte (märkab kaude hiina lapse nuttu, põgenevaid koduloomi ja tšahh! vajuvad mõnuhormoonid ära, kannatusehormoonid asemele).<br /><br />aga kas see oli nüüd päris see, mis öelda taheti?<br /><br />ja jääb endiselt hüpoteetilise intelligentse psühhopaadi võimalus, kes taipab põhjuse-tagajärje ahelaid kergesti ja on sellest absoluutselt häirimatu.notsuhttp://notsumaja.wordpress.comnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-1178471508077033322012-12-28T01:51:35.777+02:002012-12-28T01:51:35.777+02:00Aga ka tarkus ei ole iseenda mõõdupuu. Meie siin k...Aga ka tarkus ei ole iseenda mõõdupuu. Meie siin kõik oleme targad inimesed. Ometi võib igaühel meist hõlpsasti juhtuda, ja on ka juhtunud, et paned näiteks vale naist, sellest tuleb mingi jama ja siis ikkagi oled jobu. Teiseks, oluliselt lihtsam on tuvastada vasturääkivusi teise jutus kui kirjutada ise ja riskida vasturääkivuste lagedale toomisega. Falsifitseeritavusega ongi see Duncan MacLeodi kühvel - võidab see kes kõigil teistel pea maha lööb. Aga selle suurte mõõkadega vasturääkivuste tuvastamise käigus jäävad märkamata üksteise potentsiaalselt valiidsed poindid. Georges-Francoishttp://www.zaum.eenoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-1336714982600425242012-12-28T01:42:49.811+02:002012-12-28T01:42:49.811+02:00MK, ma jätaks utilitarismi versus muud ismid praeg...MK, ma jätaks utilitarismi versus muud ismid praegu kõrvale (sest empaatia => kannatuste minimeerimise maksiim ei ole sugugi ainus näide sellest, kuidas moraal kõhutunnet pidi käia võib);<br /><br />mind huvitab praegu ikkagi küsimus, kust tuleb mõtlemisse meelehärm ja valu, kui mõtlemine peaks siinse definitsiooni järgi ometi olema tajust vabastatud. See, mille otsa ma siin järjest takerdun, on konstruktsioon "tajust vabastatud meelehärm ja valu". Tajust lahtisõlmitud valu võimalikkus.<br /><br />Küsimus, miks see vorsti või telefoni päritolu mõtlejat üleüldse häirib.<br /><br />(Mind häirib vahelduva eduga ka, aga enda sisse vaadates ma seda puhtalt mõtlemise kraesse küll ei paneks. Teadmiste kraesse üksnes niipalju, et kui mul info puuduks, ei saaks see mind ka häirida; aga info olemasolu ja endale teadvustamine iseenesest ei tohiks veel automaatselt häiritust tähendada.)notsuhttp://notsumaja.wordpress.comnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-7761977209833850512012-12-28T01:28:51.362+02:002012-12-28T01:28:51.362+02:00G-F, viljakus ei ole tarkuse mõõdupuu. Muidugi, ku...G-F, viljakus ei ole tarkuse mõõdupuu. Muidugi, kui ma väljendan oma arusaama, siis mul on teatav ekslusiivne täiuse eelhaare. Ma pole nõus aktsepteerima arvamusi arvamuste paljuse endi pärast.<br /><br />Kuid minu argumentatsioon põhineb ratsionaalsusel ja falsifitseeritavusel. Antud juhul nõustusin kaasa minema "moraali kui ühiskondlike tavade" definitsiooniga, et demonstreerida teatud vasturääkivuse MK arutluses.<br />Lehtonoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-385457974200605172012-12-28T01:22:39.670+02:002012-12-28T01:22:39.670+02:00L, su bottom line on, et MK saab asjadest valesti ...L, su bottom line on, et MK saab asjadest valesti aru, sest ta ei saa aru nagu L. <br />See ei ole väga fertiilne lähtepunkt diskussioonile. Pealegi üks L is enough. <br />In the end there can be only one. Georges-Francoishttp://www.zaum.eenoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-31907790369504777692012-12-28T01:13:03.317+02:002012-12-28T01:13:03.317+02:00Huvitav lugemine nagu alati! Minupoolt siiralt uud...Huvitav lugemine nagu alati! Minupoolt siiralt uudishimulik küsimus - miks on Hiinas valmistatud telefoni ostmine väär? Kui selle panid kokku lapsed, kes saavad vaid 1$ päevas, siis kuidas saab selle 1$ ära võtmine neid aidata? <br /><br />Mitte et ma tahaks tüli norida või enda vaateid kehtestama hakata aga ma tõesti ei saa pihta, miks peaks vorsti või telefoniost halb olema.. Mulle endale tundub, et eetika tuleks reserveerida ainult iga üksiku interpersonaalse akti jaoks eraldi ja seda ei saagi omistada majandus- vms süsteemidele ja -protsessidele. Georges-Francoishttp://www.zaum.eenoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-81047972056887051082012-12-28T01:11:04.164+02:002012-12-28T01:11:04.164+02:001) "mõtlemine - tajust vabastatud ja üha pike...1) "mõtlemine - tajust vabastatud ja üha pikenevad seoseahelad"<br /><br />See on veidi kahtlane väide. Näiteks John Locke defineeris mõtlemise kui:<br /><br />"Each step in demonstrated knowledge must have intuitive evidence. Now, in every step reason makes in demonstrative knowledge, there is an intuitive knowledge of that agreement or disagreement it seeks with the next intermediate idea which it uses as a proof: for if it were not so, that yet would need a proof; since without the perception of such agreement or disagreement, there is no knowledge produced: if it be perceived by itself, it is intuitive knowledge: if it cannot be perceived by itself, there is need of some intervening idea, as a common measure, to show their agreement or disagreement. By which it is plain that every step in reasoning that produces knowledge, has intuitive certainty; which when the mind perceives, there is no more required but to remember it, to make the agreement or disagreement of the ideas concerning which we inquire visible and certain. So that to make anything a demonstration, it is necessary to perceive the immediate agreement of the intervening ideas, whereby the agreement or disagreement of the two ideas under examination (whereof the one is always the first, and the other the last in the account) is found. This intuitive perception of the agreement or disagreement of the intermediate ideas, in each step and progression of the demonstration, must also be carried exactly in the mind, and a man must be sure that no part is left out: which, because in long deductions, and the use of many proofs, the memory does not always so readily and exactly retain; therefore it comes to pass, that this is more imperfect than intuitive knowledge, and men embrace often falsehood for demonstrations."<br /><br />- Locke, "Essays Concerning Humane Understanding", Bk IV, Chap. II, 7<br /><br />Ehk siis, pole mõtlemist väljaspool tajusid. Matemaatikat võiks küll käsitada "puhta ratsionaalsuse" uurimusena, kus tajud on asendatud abstraktsete sümboolsete ühikutega, kuid antud argument ei laiene kindlasti moraali problemaatikale.<br /><br />2) "moralist" ⊂ "moraal", "moralist" ≠ "moraal"<br /><br />Ehk siis, kuigi moralist paigutub moraali hulka, pole võimalik taandada moraali moralistide käitumisele (eriti inimestele, kes võitlevad abordi või homoabielude vastu tuginedes moraalile kui antud juhul "ühsikondlikule tavale"). I.e. moralistid ei esinda moraali nagu ka indiviid ei esinda kogu ühsikonda. Kui defineerida moraali kui "ühiskondlikku korda", siis tegemist on nimelt indiviide vahelise suhte ja vastastikkuse toime määratlemisega, ehk siis paigutuks mõtlemise, kui tajude vahelise relatsiooni alla.<br /><br />3) Mina määratleksin "moraali" parema meelega kui individuaalset käitumisnormi. See, mida Sina pakud välja on üks normatiivne süsteem, mis võib põhineda teistel aksioomidel kui nt kristlik moraal.Lehtonoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-42004593857079281872012-12-28T00:36:23.054+02:002012-12-28T00:36:23.054+02:00Soovitan lahkeste kommanteeriumi lähtetekst uuesti... Soovitan lahkeste kommanteeriumi lähtetekst uuesti läbi lugeda (eetika, moraal jms teemad hõlmabad riiulitäisi raamatuid, eks)<br />"mõtlemine - tajust vabastatud ja üha pikenevad seoseahelad"<br /><br />Moraali kohalt on hea vaadata ehk nt homoabielu debatti - Moralist: "Kord olgu majas! abielu on mees + naine ja punkt"<br />see, kas on mingid vähemused, kes kannatavad vms pole üldse oluline, kord ja-ehk moraal on kõrgeim väärtus.<br />Hea on ka aborditemaatika, kus samuti ranget korda "Abort on patt" õõnestatakse nt kaastundele apelleerimisega jne.<br /><br />Kannatuse minimeerimise pidamine ühiskondliku korraloome (seega moraali!) kõrgemaks printsiibiks on utilitaristlik hoiak (muide, mis puutub inimest, siis üsna paljus vale, aga see on pikem teema, mida on väga põhjalikult käsitlenud Dostojevski - inimene armastab oma kannatusi, kannatusteta elu on iiveldamaajavalt ebaheroiline jne - ja Mann "Võlumäes").<br /><br />Kas kutsu-poputamine varjupaigas on õigustatud kui see tekitab kordi suuremaid kannatusi mujal (aga tajuväljast väljas), on lihtsalt väike utilitaristlik dilemmake.<br /><br />Empaatia alge on suuresti tajus küll, vastupandamatust kutsupilgust võimetuseni näkku valetada või tulistada, aga saab alati kardina vahele tõmmata ja vahetu ning siiras inimene ongi päästetud.Mihkel Kunnushttps://www.blogger.com/profile/07197345515526119495noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-17695281721237310042012-12-28T00:26:37.168+02:002012-12-28T00:26:37.168+02:00"Essee ei ole seega hea žanr pidulikku aega.&..."Essee ei ole seega hea žanr pidulikku aega." Eks see kirjakoht ise kinnitab ikka vastupidist, on vahest selle essee kõige esseistlikum lausung. Ta kipub kindlasti avama uusi vaatenurki, looma uut, ent mu meelest on olulisem too modaalsus, mille žanr ise valuliku mõtlemise formaalsesse ringkäiku tekitab. Vaatenurkade avanemise põhiliseks mooduseks on essee puhul ikka retooriline hälbimine, sihilik enesekordus, autoparoodia, fragmentaarsus, puänteeritud argumendid jne („mäletan seda – [mälufragment] – rohkem ei mäleta“ jne), sõnutsi kõik see ujuv ja kallerdav ülejääk, mis mõtleja muidu igapäevast teadmise „valuleili“ väga tõhusalt kompenseerib. Essee paneb täiega püsti mõtlemise peo, mille õnnestunud teostus kutsub esile ebakohaseid pohmeluslikke kommentaare nagu seegi siin. Või vahest on essee ise just peo lõpp, too kõige oodatum seis pärast moraalseid manitsusi, formaalseid viisakusi, ammukuuldud lugusid, see koht, kus mõtleja tõstab näo süldimollist ja lällab habemest lihatükke suhu toppides midagi nii vennalikku, et paneb tardunult luksuma. Ma kaine peaga loen üle, äkki „on häbi, mida olen teind.“Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-21931279387324525592012-12-28T00:06:33.071+02:002012-12-28T00:06:33.071+02:00ja miks mul üldse empaatia mängu tuleb: eks ikka s...ja miks mul üldse empaatia mängu tuleb: eks ikka sellepärast, et kust mujalt see valu, et vorsti tehakse loomadest ja et elektroonilisi vidinaid panevad kokku väärkoheldud lapsed. <br /><br />Tähendab, ma suudan mõttes konstrueerida ka ebaempaatilise, ratsionaalse häirituse samadest asjadest, aga see ratsionaalne ja ebaempaatiline häiritus eeldaks, et aksioomideks on võetud "ei ole õige teisi tappa" ja "ei ole õige oma lõbu pärast teisi kuritarvitada". Vbla on mul vähe fantaasiat, aga ma ei näe, kust sellised aksioomid tulevad, kui nad ei tule a) kuskilt instinktiivsest-empaatilisest kõhutundest või b) "välistest reeglitest" alias moraalist siinse postituse tähenduses. Hüppavad puhtast ratiost ise välja nagu kartesiaanlikus märjas unenäos?notsuhttp://notsumaja.wordpress.comnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8452579719513336924.post-67587037367068183352012-12-28T00:00:17.230+02:002012-12-28T00:00:17.230+02:00Mitte et moraali peaks samastama empaatiaga, aga s...Mitte et moraali peaks samastama empaatiaga, aga seisukoht, et moraal on suurelt jaolt instinktiivne, on moraalifilosoofias täiesti valiidne. Palju oleneb muidugi definitsioonidest; "väliselt nõutavate reeglite ja tavadega" "moraaliinstinkt" tõesti ei klapi, aga see ei ole ainus võimalik määratlus.<br /><br />Mulle jäi aga praegu silma, et kas sellest "amoraalsele teele läinud õnnetu hinge" lõigust pluss MK kommentaaridest peaks järeldama, et empaatia on pigem mõtlemise kui moraali juurde kuuluv? Sel juhul huvitaks mind juba, mis on siin "mõtlemise" definitsioon. Nähtavasti mitte "analüütiline mõtlemine". Mõtlemine kui jungiaanlik ratsionaalsus, mille eri aspektid on analüütiline mõtlemine ja tundmine (ehk see, mis tegeleb väärtustega)?<br /><br />Kui ma ise võtaks käsile moraali empaatiast eraldamise, siis ma kardan, et mul satuks sellisel juhul mõtlemisega (kui "analüütilise mõtlemisega) ühele poole eraldusjoont pigem moraal kui empaatia; empaatia, vaeseke, jääks nendesinaste "siiraste ja vahetute" pärusmaaks ühes ägedate paukude ja värvimängu üle rõõmustamisega.notsuhttp://notsumaja.wordpress.comnoreply@blogger.com