Mauruse homoseksuaalsusest

Mihkel Mutt kirjutas aastal 1996 nupukese „Mauruse seksuaalsest sättumusest“ (kogumikus „Meedia,mu meedia“ lk 190-192; esmailmumiskohta hoobilt ei leidnud).

Ta väidab seal, et Maurusel on homoseksuaalsed kalduvused ning kinnituseks viitab „Kogutud teoste“ 7. köite lehekülgedele 12-13, 16, 19 ja 56-57.

Seal on kohad, kus Indrek tuleb esimest korda kooli ja Maurus võtab ta vastu kuidagi liiga lohakalt kinnisidumata öökuues, hoiab kaua ja hellalt kätt, ning teises kohas, kui Indrek on Tigapuuga linna peal käinud ja Indrek hilja üksi naaseb, siis Maurus ei  hakka usutlemiseks ja alkoholikontrolliks voodist välja tõusma, vaid kutsub Indreku sängiäärele istuma ning „direktor ise oma käega seadis poisi pead. „Ja nüüd hingake mulle vastu,“ käskis ta. Ning kui Indrek oli seda korduvalt teinud, ütles direktor naeratades: „Puhas, täiesti puhas, nagu tuleks noore neiu suust. Ainult noored neiud hingavad nii puhtalt, neitsid nimelt, teised mitte enam.“
See kõne direktori suust oli nii imelik, et Indrek pööras millegipärast silmad kõrvale. Direktor hakkas sellepeale naerma ja ütles: „Ka teie olete nagu mõni noor neitsi, süüta ja puhas. Seda nägin ma kohe, aga härra Maurus peab ikka proovima, kui keegi selle Tigapuuga välja läheb[...] Teil on veel maa ja metsa hõngu, seda on teil,“ kiitis direktor ja pani esiteks käe Indreku põlvele, kuna ta pärast katset tegi tema kätt silitada. Siis tõusis Indrek püsti.“

Mutt kommenteerib: „Eks ole – õpetajast ja ülemusest vanem härra voodis ning vaene noviits voodiserval. Lausa arhetüüpiline situatsioon. Homoseksuaalsed allüürid on ilmsed. Tammsaare sulg märkas rohkem, kui autor ehk endale teadvustada tahtis“.

Annaks vastu vaielda küll. Näiteks võib öelda, et Mauruse õrnushoog on hellus pärismaise talupojakultuuri rikkumata esindaja vastu (sest Maurus on selgelt isamaaline, kõike eestipärast palavalt armastav) ning Indreku reaktsioon on lihtsalt tõrksus familiaarsuse vastu (Indrekule on kehaline lähedus võõristusttekitav, kui talle läheneb särgiväel neiu, käed soojustotsivalt kurgu all, siis Indrek põgeneb aknast välja hüpates (lk 228)).jne.

Maurusel on “kahtlemata rahvuslik missioon ning tõsine kirg oma koolitöö vastu. Kui Maurus on homoseksuaal, nagu Mihkel Mutt on arvanud, siis see veel üks kavaldamisvajaduse vedru,“ kirjutab ka Kalev Kesküla ,kes peab siin olulisemaks, et Maurus oli "jumalaga sideme kaotanud kirikuõpetaja, kes on silmakirjalikkusest kujundanud omamoodi ellujäämisdiskursuse, mida õpilastelegi sisendab", aga siiski rõhutab Kesküla ka Mauruse rahvuslikku missiooni, üldarmastust õpilaste vastu ning jätab ta võimaliku homoseksuaalsuse väheoluliseks, pelgalt Muti arvamuseks.

Ka Mutt lisab seal, et „Mauruse tegevuse hindamisel on mainitud seik küll üsna kõrvaline, peaaegu olematu tähtsusega. Tõin selle lihtsalt näitena Tammsaare-maailma valgetest laikudest“. Nõus. Üle ei maksa Mauruse seksuaalsusest kuidagi tähtsustada. Aga pisut suurem roll, kui Muti pakutu ja veelgi suurem kui Kesküla oletatu, sel siiski vist on.

Roll on ehk isegi võtmeliselt suur, mitte küll homosekusaalsuse kui sellisena, vaid ühe sündmusi käivitava saladusena. Selle rolliks on olla jumala Achilleuse kand, tema kõikvõimsuse annulleerija, võibolla isegi jumala patusus.

Jah, Maurus on homoseksuaalsete kalduvustega. Lk 326-330 ei lase eriti palju kaksipidi arvata.

„Isegi kojamees Jürkaga hakkas midagi sündima, mis vajas nagu matemaatilist ravi [õp. Molotov rääkis Indrekule, et matemaatika on parim ravim igasuguse hulluse vastu – M.K.]. Ometi seisis tema muidu suures lugupidamises ja oli sagedasti direktor Mauruse paremaks käeks „püha kõrra“ alalhoidmises või selle jaluleseadmises.[...]

Viimasel ajal oli Jürka kurss nagu eriti tõusnud, sest härra Maurus ei vajanud teda mitte ainult koduses toimetuses, vaid ka isikliku elu või tervise hooldamises: ikka võttis ta tema sauna kaasa, sest Jürka ei olnud ainult meister seljapesemises, vaid mõistis ka teisi ihuliikmeid „triivida“. See härra Mauruse „triivimine“ tegigi vist Jürka nii suureliseks ja julgeks, et ta ka kõige tühisemal põhjusel ühe või teise õpilase võis läbi võmmida või, nagu ta ise armastas öelda: tuimaks lüüa. Muidugi, otse tuimaks ta ei löönud, see oli ainult suurustamine ja liialdus, sest tumakslöömine tähendas Jürka keeles inglaste knock-out'i. Võmmimine oli seda hõlpsam, et kaebuseid ei aidanud siin põrmugi“. Maurus õigustas Jürka jõhkrust raske tööga – kaelkoogud pitsitavad kaelasooned kokku ja see mõjutab ka peaaju. Raskematel juhtudel annab võmmitud õpilasele pisut valuraha, et võimaldada lohutuseks napoleonikooki või lausa piljardimängu (jällegi- "õigus" raha eest!).

Jürka nahaalsus kasvab ja „nüüd oli Jürka toime saanud teoga, mida polnud võimalik arstida napoleooni ega piljardiga. Ta oli nimelt omale majja toonud naise, kes ei olnud tema naine, ja selleks polnud ta luba küsinud ei härra Mauruselt eneselt ega ka üheltki teiselt. Ja see naine oli olnud juba paar päeva ja ööd majas, kus ta sõi ja jõi seda, mis Jürka ette kandis, siis andis ta mõnele poisilegi teada, et temal on keegi majas, kes sööb ja joob seda, mis tema talle kätte kannab.[...] Nii mõnigi, keda Jürka võmminud, arvas, et nüüd Jürka lendab. Aga neile vastas Jürka iseteadlikult:
„Ei mulle tehta ühtigi, mul on trumbid. Üksainus sõna, ja vana on vait kui sukk.“
Selle arvamuse kohaselt Jürka käituski – jõhkralt ja väljakutsuvalt, nii et härra Maurus ei saanud muud kui pidi kätega oma halli pead sasima ja toas edasi tagasi jooksma, karjudes: „See inimene on püstihull! Suur vee- ja puudekandmine on tal pea peale hakanud, on ta segaseks ajanud! [...] Ta teeb mu kõrralikust esimese järgu õppeasutusest l....maja ja ütleb ikka veel, et ta pole hull.“

[...]

„Ma pole hull,“ kinnitas Jürka uuesti ja niisugusel toonil, et temal pole mingit lepitust vaja.

„Aga kuidas võisid sa siis selle härra Mauruse majja tuua?“ küsis direktor.
„Üks võib üht, teine teist,“ vastas Jürka põrnitsedes."
Siis sekkub härra Ollino ja küsib, mis see üks on, mille tõttu tema seda teist võib, ning Jürka vastab, et „Seda teab mõni teine, mitte teie.“
Seepeale palub Ollino, et neid kaheksi jäetaks ning siis lahkusid „mitte ainult poisid, vaid ka härra Maurus ise, kes ajas need kaugematesse ruumidesse, et poleks võimalik kuulata, mis räägitakse või tehakse all suures toas, sest see pidi jääma ainult Jürka ja Ollino teada. Pärast selgus siiski niipalju, et suurel musta vahariidega ületõmmatud laual oli üks jalg vigastatud ja kaks nõrgemat puutooli sootuks nässu löödud, nagu oleks sinna mõni raske asi langenud. Peale selle oli Ollinol pahema silma ümbert sinine, valge silmamuna aga veidike punane. Jürkal olid mõlemad silmad sinised ja kogu nägu nagu läbi tambitud, nii et seisis päevade kaupa punane, sinine ja lilla, lisaks veel tursunud. Muidu olid mehed päris rahulikud, kui endised asjaosalised uuesti tagasi kutsuti, et neile läbirääkimiste tulemustest teatada.

„Meie seletasime nelja silma all selle asja ära,“ ütles härra Ollino sama rahulikult nagu ikka, ainult paberossi vedas energilisemalt. „Lihtne arusaamatus, muud midagi. Nüüd on Jürka valmis andeks paluma ja kui härra Maurus lubab, ka edasi teenima.“
„Jah, härra Ollino,“ vastas see. „Ma paluksin küll, kui härra direktor lubaks, et...“
„Väga hea, väga,“ rääkis härra Maurus ruttu vahele, nagu kardaks ta, et Jürka võiks ehk midagi liiga öelda. „Peaasi, et sul jälle aru tagasi on, ilma aruta siin ei saa, kus palju inemisi.“

[...]

Sellega õieti see asi lõppeski, nii et ükski ei saanud maast ega taevast aru, mis see oli või miks see nõnda oli. Jürka isegi tegi temast ainult niipalju juttu, et ütles Indrekule, kui see ta tabas oma muhkude võidmiselt soojas pesuköögid: „Kuramuse sunnik, tuimaks lõi! Olen ilmas kõike uskunud, sest mina olen usklik inimene, aga seda ei uskunud. Täiesti tuimaks! Aga teate, kui inimene on täitsa tuimaks löödud, mis saa siis veel teed või ütled! Nõnda on, kui on su täiesti tuimaks löönud, kuramuse sunnik!““

Tundub, et see episood pole siiski päris kõrvaline, vaid ikkagi üks oluline sündmustkäivitav saladus Indreku maailmapildiliste teisenemiste modelleerimisel.

P.S. Abikaasa Käthe mäletab A.H.T ütlust: "Kus ei aita sõnad, on vaja muusikat või rusikat".