Mihkel Muti Kooparahvas ja eesti proosa 2012

Pierre Bourdieul on üks väga tore essee, „Televisioonist”. Selline pisike. Hasso Krull tõlkis. Igati lugemisväärne.
Sain seal kirjeldatut omal nahal tunda.

 Sellest saaks isegi kena jutukese. Või, noh, tänapäeval siiski sketši. „Kuda Kunnus ja Ross päälinnas telepurgis käisivad”.

Kunstilise üldistusjõuga ja puha. Elukauge ja süvenemiskalduvustega (Tartu) vaim kohtub pealinna loomreipa tõhususega.

Saime bussis juhuslikult kokku. Temal oli "Kooparahvas" paberraamatuna, mul failina e-lugeris, et saaks sõnaotsinguid teha jne. Siis oli mul veel "Hiired tuules", "Vana Fabiani nutulaul" ja "Keerukuju", kõigil märkmelehed vahel. Olin kodus need kolm valinud, sest sest arvasin, et paljudest neid lõike ikka ette saab lugeda. Kundera "Eesriie" oli ka kaasas, mõtlesin, et loen sealt ette selle koha, kus Kundera kirjeldab seda, kuidas teadmine Prousti biograafiast lõhkus Albertine'i kunstilisuse. Nii oleks saanud öelda, et mina (ja minu põlvkond) suudab Mutti hinnata adekvaatsemalt, kuna ma näen neid karaktereid kunstiliste üldistustena, mitte reaalsete isikute moonutustena (või isegi karikatuuridena). Ma tajun Albertine'i Albertine'ina, sest minu ajaloomälu ei taanda teda meheks. Johannal oli muu hulgas ka paar feministlikku tähelepanekut. Pidasime siis bussis põhjalikult aru ja tegime plaane. Kuna Kukus salvestus viibis terve tunni, tegime ka selle ajal plaane.
Siis sadasid hooga sisse reipad teletöötajad, relvastasid meid mikrofonidega ja kupatasid nurga taha, et me saaks siseneda. Sisenesime kohe kolm korda. Ei saanud ju kohe tempot üles. Kord takerdus sall, kord polnud samm piisavalt väle. Lõpuks saime piisava efektiivsusega sisenetud, istusime maha, ütlesime tere, muljetasime kahe lausega kohast ja vastasime mõnele soojendavale küsimusele. Siis hüüti "Aitab! Stop! Juba 17 minutit toormaterjali on!". Siis meid tänati ja kiideti väga ülevoolavalt ja lubati sellest 17 minutist midagi kokku lõikuda.
Päev sisaldas viit tundi bussisõitu.

Saade on järelvaadatav SIIN.

Siin blogis saan laiutada. See lõik Kundera „Eesriidest” on järgmine;

[Kundera meenutab, kui oluline oli Proutsi looming talle ja Tšehhi poeetidele]

”Tšehhi poeedid jumaldasid Prousti loomingut, kuid nad ei tundnud tema elulugu. Ivan Blatny ei teadnud sellest midagi. Ja ka minagi kuulsin alles tükk aega hiljem, et Albertine’i tegelaskuju olevat inspireerinud hoopis noormees, kellesse Proust oli armunud.
Aga mis te räägite! Pole oluline, kes teda inspireeris, kas mees või naine. Albertine on Albertine, ja jäägu see nii! Romaan on alkeemia, mis teeb mehe naiseks, naise meheks, kõntsa kullaks, anekdoodi draamaks! Tegu on jumaliku alkeemiaga, mis annab igale kirjanikule jõu ja tema kunstile salapära ja hiilguse!

Polnud midagi parata; ma andsin endast parima, et pidada Albertine’i üdini unustamatuks naiseks; aga hetkest, mil mulle teatati, et tema prototüüp oli mees, istutas see informatsioon end mu pähe nagu mingi viirus, mis mürgitab arvutiprogramme. Minu ja Albertine’i vahele oli end libistanud mees, ta purustas Albertine’i kuvandi, õõnestades tema naiselikkust, ühel hetkel nägin teda ilusate rindadega, järgmisel aga lameda rinnaga ja ühtäkki ilmusid tema õrna nahaga näole vuntsid.
Nad tapsid mu Albertine’i. Ja ma meenutaksin siin Flaubert’i sõnu: „Kunstnik peab panema järeltulevad põlved uskuma, et teda ennast polnud üldse olemas.“ Püüdke aru saada selle lause tähendusest: see, keda kirjanik üritab esmajoones kaitsta, pole mitte tema ise. Need on Albertine ja Madame Arnoux.“ (lk 91)

Jaak Tomberg selgitab oma doktoritöös: „Romaanide liigtugev kaldumuslik seotus tõsi- või omaeluloolisusega, väljamõeldise vahetu ja otsene seostamine nö välise teglikkusega ei anna nendele teostele midagi juurde, vaid, vastupidi, nõrgendab nende kui kirjandusteoste autonoomiat, sügavamat mehhanismi, mille kaudu need just nimelt kui kirjandus tegelikkuse pinnal toimivad.“ („Kirjanduse lepitav otstarve“, lk 102)

Mul on tunne, et see on üks Mihkel Muti needus. Tema puhul kuidagi iseärnis. Mihkel Mutt on seoses "Kooparahvaga" andnud palju intervjuusid lehtedesse, esinenud raadios, televisioonis, aga ühtegi asjalikku arvustust „Kooparahvale” pole olnud.
Ma arvan, et mõneti just sarnase efekti tõttu. See teos taandatakse eriti entusiastlikult ja õhinaga ellu. Pöörane prototüübi otsimine käib igas vastukajas. EPLi laupäevalisas LP ilmus lausa skeem!

Kui „Buddenbrookid” ilmusid, siis ümbritses Thomas Manni kenake skandaal ja solvumislaine. Ta perekond ja seltskond ei suutnud selles teoses näha muud kui nende elu ebadiskreetselt paljastavat ja karikeerivat kajastust. Võõrad, need, kes ei teadnud midagi Manni perekonnast ega ta kodulinna seltskonnast, aga ei suutnud näha „Buddenbrookides” muud kui kirjanduslikku šedöövrit.
Seepärast olen ma ka öelnud, et mina (ja minu põlvkond) tajun Muti loomingut paremini kui ta eakaaslased ja vanemad kirjandustegelased. See pole mu kõrkus, ma ei vihja oma paremale nägemisele, paremale taustatundmisele, vastupidi, ma just selle pärast tajungi Muti loomingut paremini loominguna, et ma ei tea toonasest kunsti- ja kultuurielust suurt midagi.

Küll aga  tundisn nt Rein Veidemanni rõhutatult autobiograafilise romaani „Tund enne igavikku” puhul teatud nõutust, kui ta kirjeldab seal TÜ rektorit Kalev Kurge:

„Rektori nimi sobis oivaliselt kokku nii eestlaste mütoloogilise kangelase Kalevipoja kui ka kurega. Kaks meetrit keret, selg kookus otsekui kiviheitevõistluseks valmistuval rahvussangaril, kõige selle kohal ebaproportsionaalselt väike pea ning laiast silmavahest piigina eenduv kurenoka sarnane nina. Mehe kummalist välimust rõhutasid alatasa ninaotsal rippuvad lugemisprillid. Üle nende kolleegile suunatud terashallide pilusilmade pilk – kolleeg aga ulatus rektorile parimal juhul vaid õlani – tekitas vestluspartneris konna tunde. Nii oligi Andreas kord ühes ägedas mõttevahetuses Kurega – Andreas oli rektorist kümmekond aastat vanem ja hoidis „teietades” distantsi –, talle öelnud: „Ma ei tahaks tunda end teie ees konnana. Me saame võrdselt rääkida vaid istudes, istugem siis.”

Hops! Mina enam Kalev Kurge kunstilise üldistusena näha ei suuda, seal on Aaviksoo karikatuur. Läbi terve raamatu.

P.S.
Koostasin Rahva Raamatu, Esteri ja Facebooki toel 2012 aastal ilmunud eesti proosa nimekirja, kui oskad täiendada, lisa puuduv teos kommentaari!

Ader, Hugo. Isa voodi all

Aksli, Esta. Inimeste inimlik maailm

Alavee, Aile. Luule, ametnik

Anmann, Aarne.Sturmwaldide mõisa saladused

Baturin, Nikolai. Lendav hollandlanna
Berg, Maimu. Moemaja

Biin, Aare. Kuum suvi Setumaal

Biin, Aare. Sild üle koiva

Bristol, Piret. Maailm, mis on hea II

Erich, Artur I.. Äikese varjud

Ernits, Marje, Kui seda metsa ees ei oleks

Ernits, Marje. Kuukerijad

Friedenthal, Meelis. Mesilased

Grau, Mare. Võõramaalane. Reisiromaan novellides

Guth, Ulis. Ärapööratud

Hiiemäe, Sirly. Elu hinnakiri

Hint, Miina. Põrgupõhja.

Holvandus, Siim. Kõlupead Ameerikas

Ilves, Aapo. Muinasjutud – lastele ja suurtele

Ivanov, Andrei. Hanumani teekond Lollandile

Jaanimaa, Lea. Tule eile meile

Kaasik, Viola. Prostituut

Kahro, Marek. Päikseta paradiis

Kaints, Holger.  Kõrvalepõige

Kaljund, Hinge. Printsessi mõrv Koluvere lossis

Kallas, Vaino. Idatuulte pöörises

Kangro, Maarja. Dantelik auk

Kangur, Taavi. Häkkerijaht

Karm, Hille. Saame kokku pühapäeval

Kasemaa, Andrus. Leskede kadunud maailm

Kaus, Jan. Koju

Keian, Allan. Kuidas rikkaks saada?

Keränen, Mika. Minu Supilinn
Kilusk, Ott. Veidrikud ja võpatused
Kivastik, Mart. Vietnami retsept

Kivirähk, Andrus. Lood

Kivisiv, Aivar. Kolmas vabadussõda

Kleis, Mihkel; Sauter, Peeter; Tamm, Margus. Wandradt-Koelli katekismus

Kormašov, Peeter. Ilma vaseliinita ehk 11 kuud seiklust
Kraan, Adolf. Paul Erikson. Ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja keerises

Kull, Avo. Vabrik

Kusnets, Tamur. Püha Jüri kutsikad

Kuusealune. Tagu ja tagajärg

Käsper, Kalle. Buridanid VII

Kõo, Ahti. Salamees

Laanem, Tiina. Õnnelik jää

Lani, Ivo. Mutud tiivaga ingel

Laretei, Käbi. Okas ja Käbi

Laur, Märt. Appassionata

Lehtsaar, Tõnu. Südamekool

Leis, Janka Lee. Vihmasaatjad

Lender, Mae. Kui mäng on lõppenud

Lind, Tuule. Eelijapäev

Loorits, Kristjan. Literistid ehk Patrik Laurise kummaline elu

Luuk, Erkki; c:. Tammeöö

Mahkra, Jaagup; Metsavana, J.J.; Tänav, Maniakkide. Saladuslik tsaar

Matvei, Marko Mörö. Sarvesaia unistus ehk Üks pagarlik seiklus

Mutt, Mihkel. Kooparahvas läheb ajalukku

Nõu, Enn. Vabariigi pojad ja tütred III

Oja, Katrin. Muusa

Padu, Ebe. On alles elu

Pervik, Aino. Proua O imekspanemised

Petrone, Justin. Montreali deemonid

Pettai, Kadri. Jaanik(a)

Piirve, Merlin. Ühe maailmavalutaja märkmed

Pilter, Lauri. Aerudeta köisraudteel

Pino, Nasta. See päev ja teine. Muretsusi ja mõtteid

Pikkov, Ülo. Vana prints
Plaser, Martin. Minu teine miljon

Priilinn, Ketlin. Armastusega fännidelt

Põder, Rein. Laev

Raba, Heidi. Lili Remma ja unehiilija. Teine raamat

Raju, Kent. Tuntud universum: kadunud maa

Raud, Rein. Rekonstruktsioon
Raudam, Toomas. Pime raamat

Ravic, R.R.. Restart

Remsu, Olev. Supilinna poisid
Remsu, Olev. Supilinna surmad

Ruus, Raivo. Toraida Rahu I

Saarna, Meelike. Jää mu juurde.

Sander, Kristjan. Õhtu rannal

Sarapik, Margit. Kohtumine sündmuste horisondil

Sauter, Peeter. Ära jäta mind rahule

Sepa, Tiit. Eelsoodumus armastada 2

Sepa, Tiit. Eelsoodumus armastada 3

Sepp, Adena. Põimunud saatuselõngad

Seppo, Raivo. Malabari lesk

Seppo, Raivo. Pangajooks

Sommer, Lauri. Räestu raamat

Soonik, Mati. Armuvalus

Soonik, Mati. Isapuhkus

Sumberg, Kaire. Pühapäevaisa

Tael-Mikešin, Leila. Loojate mängud
Takis, Agu. Sauna!

Tamm, Betti. 11 elu ja 11 surma

Tangsoo, Jaan; Tangsoo, Laine. Tagasi koju
Tapver, Arvi. Vabad radikaalid

Tarlap, Tiit. Lõhestusjoon

Tarlap, Tiit. Roheliste lippude reservaat

tartlased, mõned. Mitte-Tartu

Teder, Tarmo. Keedetud hinged

Tiks, Mihkel. Muidumees. Poiss sai 50

Tohvri, Erik. Mere taga

Tootmaa, Rein. Filtrita ”Camel”
Tootsen, Tõnis. Nukumeister

Truija, Uido. Kui võim läheb hulluks

Tupp, Enn. Dekoreeritud jumalad

Täheaeg 10: Juubeliväljaanne

Täheaeg 11: Viirastuslik rügement

Uustulnd, Albert. Tuulte tallermaa IV

Uustulnd, Albert. Tuulte tallermaa V

Vaarik, Daaniel. Praktikaaruanne

Vadi, Urmas. Tagasi Eestisse

Vaher, Hugo. Punk ei ole surnud

Vahing, Aigi. Eestlanna Pariisis

Valdmann, Astrid. Omapäi

Veidemann, Rein. Tund enne igavikku

Vennola, Inga. Hõbepajud

Veskimees, Siim. Lahkulöömislahingud. Kuu ordu 2061. aasta sõja teine raamat

Viiding, Elo. Teised

Vint, Toomas. Avalikult abielust

Väli, Linda-Mari. Kosmose kutse

Õnnepalu, Tõnu. Mandala