10. veebruar 2013

Mihkel Muti Kooparahvas ja eesti proosa 2012



Pierre Bourdieul on üks väga tore essee, „Televisioonist”. Selline pisike. Hasso Krull tõlkis. Igati lugemisväärne.
Sain seal kirjeldatut omal nahal tunda.
 Sellest saaks isegi kena jutukese. Või, noh, tänapäeval siiski sketši. „Kuda Kunnus ja Ross päälinnas telepurgis käisivad”.
Kunstilise üldistusjõuga ja puha. Elukauge ja süvenemiskalduvustega (Tartu) vaim kohtub pealinna loomreipa tõhususega.

Saime bussis juhuslikult kokku. Temal oli "Kooparahvas" paberraamatuna, mul failina e-lugeris, et saaks sõnaotsinguid teha jne. Siis oli mul veel "Hiired tuules", "Vana Fabiani nutulaul" ja "Keerukuju", kõigil märkmelehed vahel. Olin kodus need kolm valinud, sest sest arvasin, et paljudest neid lõike ikka ette saab lugeda. Kundera "Eesriie" oli ka kaasas, mõtlesin, et loen sealt ette selle koha, kus Kundera kirjeldab seda, kuidas teadmine Prousti biograafiast lõhkus Albertine'i kunstilisuse. Nii oleks saanud öelda, et mina (ja minu põlvkond) suudab Mutti hinnata adekvaatsemalt, kuna ma näen neid karaktereid kunstiliste üldistustena, mitte reaalsete isikute moonutustena (või isegi karikatuuridena). Ma tajun Albertine'i Albertine'ina, sest minu ajaloomälu ei taanda teda meheks. Johannal oli muu hulgas ka paar feministlikku tähelepanekut. Pidasime siis bussis põhjalikult aru ja tegime plaane. Kuna Kukus salvestus viibis terve tunni, tegime ka selle ajal plaane.
Siis sadasid hooga sisse reipad teletöötajad, relvastasid meid mikrofonidega ja kupatasid nurga taha, et me saaks siseneda. Sisenesime kohe kolm korda. Ei saanud ju kohe tempot üles. Kord takerdus sall, kord polnud samm piisavalt väle. Lõpuks saime piisava efektiivsusega sisenetud, istusime maha, ütlesime tere, muljetasime kahe lausega kohast ja vastasime mõnele soojendavale küsimusele. Siis hüüti "Aitab! Stop! Juba 17 minutit toormaterjali on!". Siis meid tänati ja kiideti väga ülevoolavalt ja lubati sellest 17 minutist midagi kokku lõikuda.
Päev sisaldas viit tundi bussisõitu.

Saade on järelvaadatav SIIN.

Siin blogis saan laiutada. See lõik Kundera „Eesriidest” on järgmine;
[Kundera meenutab, kui oluline oli Proutsi looming talle ja Tšehhi poeetidele]

”Tšehhi poeedid jumaldasid Prousti loomingut, kuid nad ei tundnud tema elulugu. Ivan Blatny ei teadnud sellest midagi. Ja ka minagi kuulsin alles tükk aega hiljem, et Albertine’i tegelaskuju olevat inspireerinud hoopis noormees, kellesse Proust oli armunud.
Aga mis te räägite! Pole oluline, kes teda inspireeris, kas mees või naine. Albertine on Albertine, ja jäägu see nii! Romaan on alkeemia, mis teeb mehe naiseks, naise meheks, kõntsa kullaks, anekdoodi draamaks! Tegu on jumaliku alkeemiaga, mis annab igale kirjanikule jõu ja tema kunstile salapära ja hiilguse!
Polnud midagi parata; ma andsin endast parima, et pidada Albertine’i üdini unustamatuks naiseks; aga hetkest, mil mulle teatati, et tema prototüüp oli mees, istutas see informatsioon end mu pähe nagu mingi viirus, mis mürgitab arvutiprogramme. Minu ja Albertine’i vahele oli end libistanud mees, ta purustas Albertine’i kuvandi, õõnestades tema naiselikkust, ühel hetkel nägin teda ilusate rindadega, järgmisel aga lameda rinnaga ja ühtäkki ilmusid tema õrna nahaga näole vuntsid.
Nad tapsid mu Albertine’i. Ja ma meenutaksin siin Flaubert’i sõnu: „Kunstnik peab panema järeltulevad põlved uskuma, et teda ennast polnud üldse olemas.“ Püüdke aru saada selle lause tähendusest: see, keda kirjanik üritab esmajoones kaitsta, pole mitte tema ise. Need on Albertine ja Madame Arnoux.“ (lk 91)

Jaak Tomberg selgitab oma doktoritöös: „Romaanide liigtugev kaldumuslik seotus tõsi- või omaeluloolisusega, väljamõeldise vahetu ja otsene seostamine nö välise teglikkusega ei anna nendele teostele midagi juurde, vaid, vastupidi, nõrgendab nende kui kirjandusteoste autonoomiat, sügavamat mehhanismi, mille kaudu need just nimelt kui kirjandus tegelikkuse pinnal toimivad.“ („Kirjanduse lepitav otstarve“, lk 102)

Mul on tunne, et see on üks Mihkel Muti needus. Tema puhul kuidagi iseärnis. Mihkel Mutt on seoses "Kooparahvaga" andnud palju intervjuusid lehtedesse, esinenud raadios, televisioonis, aga ühtegi asjalikku arvustust „Kooparahvale” pole olnud.
Ma arvan, et mõneti just sarnase efekti tõttu. See teos taandatakse eriti entusiastlikult ja õhinaga ellu. Pöörane prototüübi otsimine käib igas vastukajas. EPLi laupäevalisas LP ilmus lausa skeem!

Kui „Buddenbrookid” ilmusid, siis ümbritses Thomas Manni kenake skandaal ja solvumislaine. Ta perekond ja seltskond ei suutnud selles teoses näha muud kui nende elu ebadiskreetselt paljastavat ja karikeerivat kajastust. Võõrad, need, kes ei teadnud midagi Manni perekonnast ega ta kodulinna seltskonnast, aga ei suutnud näha „Buddenbrookides” muud kui kirjanduslikku šedöövrit.
Seepärast olen ma ka öelnud, et mina (ja minu põlvkond) tajun Muti loomingut paremini kui ta eakaaslased ja vanemad kirjandustegelased. See pole mu kõrkus, ma ei vihja oma paremale nägemisele, paremale taustatundmisele, vastupidi, ma just selle pärast tajungi Muti loomingut paremini loominguna, et ma ei tea toonasest kunsti- ja kultuurielust suurt midagi.

Küll aga  tundisn nt Rein Veidemanni rõhutatult autobiograafilise romaani „Tund enne igavikku” puhul teatud nõutust, kui ta kirjeldab seal TÜ rektorit Kalev Kurge:
„Rektori nimi sobis oivaliselt kokku nii eestlaste mütoloogilise kangelase Kalevipoja kui ka kurega. Kaks meetrit keret, selg kookus otsekui kiviheitevõistluseks valmistuval rahvussangaril, kõige selle kohal ebaproportsionaalselt väike pea ning laiast silmavahest piigina eenduv kurenoka sarnane nina. Mehe kummalist välimust rõhutasid alatasa ninaotsal rippuvad lugemisprillid. Üle nende kolleegile suunatud terashallide pilusilmade pilk – kolleeg aga ulatus rektorile parimal juhul vaid õlani – tekitas vestluspartneris konna tunde. Nii oligi Andreas kord ühes ägedas mõttevahetuses Kurega – Andreas oli rektorist kümmekond aastat vanem ja hoidis „teietades” distantsi –, talle öelnud: „Ma ei tahaks tunda end teie ees konnana. Me saame võrdselt rääkida vaid istudes, istugem siis.”

Hops! Mina enam Kalev Kurge kunstilise üldistusena näha ei suuda, seal on Aaviksoo karikatuur. Läbi terve raamatu.

P.S.
Koostasin Rahva Raamatu, Esteri ja Facebooki toel 2012 aastal ilmunud eesti proosa nimekirja, kui oskad täiendada, lisa puuduv teos kommentaari!

Ader, Hugo. Isa voodi all
Aksli, Esta. Inimeste inimlik maailm
Alavee, Aile. Luule, ametnik
Anmann, Aarne.Sturmwaldide mõisa saladused
Baturin, Nikolai. Lendav hollandlanna
Berg, Maimu. Moemaja
Biin, Aare. Kuum suvi Setumaal
Biin, Aare. Sild üle koiva
Bristol, Piret. Maailm, mis on hea II
Erich, Artur I.. Äikese varjud
Ernits, Marje, Kui seda metsa ees ei oleks
Ernits, Marje. Kuukerijad
Friedenthal, Meelis. Mesilased
Grau, Mare. Võõramaalane. Reisiromaan novellides
Guth, Ulis. Ärapööratud
Hiiemäe, Sirly. Elu hinnakiri
Hint, Miina. Põrgupõhja.
Holvandus, Siim. Kõlupead Ameerikas
Ilves, Aapo. Muinasjutud – lastele ja suurtele
Ivanov, Andrei. Hanumani teekond Lollandile
Jaanimaa, Lea. Tule eile meile
Kaasik, Viola. Prostituut
Kahro, Marek. Päikseta paradiis
Kaints, Holger.  Kõrvalepõige
Kaljund, Hinge. Printsessi mõrv Koluvere lossis
Kallas, Vaino. Idatuulte pöörises
Kangro, Maarja. Dantelik auk
Kangur, Taavi. Häkkerijaht
Karm, Hille. Saame kokku pühapäeval
Kasemaa, Andrus. Leskede kadunud maailm
Kaus, Jan. Koju
Keian, Allan. Kuidas rikkaks saada?
Keränen, Mika. Minu Supilinn
Kilusk, Ott. Veidrikud ja võpatused

Kivastik, Mart. Vietnami retsept
Kivirähk, Andrus. Lood
Kivisiv, Aivar. Kolmas vabadussõda
Kleis, Mihkel; Sauter, Peeter; Tamm, Margus. Wandradt-Koelli katekismus
Kormašov, Peeter. Ilma vaseliinita ehk 11 kuud seiklust
Kraan, Adolf. Paul Erikson. Ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja keerises
Kull, Avo. Vabrik
Kusnets, Tamur. Püha Jüri kutsikad
Kuusealune. Tagu ja tagajärg
Käsper, Kalle. Buridanid VII
Kõo, Ahti. Salamees
Laanem, Tiina. Õnnelik jää
Lani, Ivo. Mutud tiivaga ingel
Laretei, Käbi. Okas ja Käbi
Laur, Märt. Appassionata
Lehtsaar, Tõnu. Südamekool
Leis, Janka Lee. Vihmasaatjad
Lender, Mae. Kui mäng on lõppenud
Lind, Tuule. Eelijapäev
Loorits, Kristjan. Literistid ehk Patrik Laurise kummaline elu
Luuk, Erkki; c:. Tammeöö
Mahkra, Jaagup; Metsavana, J.J.; Tänav, Maniakkide. Saladuslik tsaar
Matvei, Marko Mörö. Sarvesaia unistus ehk Üks pagarlik seiklus
Mutt, Mihkel. Kooparahvas läheb ajalukku
Nõu, Enn. Vabariigi pojad ja tütred III
Oja, Katrin. Muusa
Padu, Ebe. On alles elu
Pervik, Aino. Proua O imekspanemised
Petrone, Justin. Montreali deemonid
Pettai, Kadri. Jaanik(a)
Piirve, Merlin. Ühe maailmavalutaja märkmed
Pilter, Lauri. Aerudeta köisraudteel
Pino, Nasta. See päev ja teine. Muretsusi ja mõtteid
Pikkov, Ülo. Vana prints
Plaser, Martin. Minu teine miljon
Priilinn, Ketlin. Armastusega fännidelt
Põder, Rein. Laev
Raba, Heidi. Lili Remma ja unehiilija. Teine raamat
Raju, Kent. Tuntud universum: kadunud maa
Raud, Rein. Rekonstruktsioon
Raudam, Toomas. Pime raamat
Ravic, R.R.. Restart
Remsu, Olev. Supilinna poisid
Remsu, Olev. Supilinna surmad
Ruus, Raivo. Toraida Rahu I
Saarna, Meelike. Jää mu juurde.
Sander, Kristjan. Õhtu rannal
Sarapik, Margit. Kohtumine sündmuste horisondil
Sauter, Peeter. Ära jäta mind rahule
Sepa, Tiit. Eelsoodumus armastada 2
Sepa, Tiit. Eelsoodumus armastada 3
Sepp, Adena. Põimunud saatuselõngad
Seppo, Raivo. Malabari lesk
Seppo, Raivo. Pangajooks
Sommer, Lauri. Räestu raamat
Soonik, Mati. Armuvalus
Soonik, Mati. Isapuhkus
Sumberg, Kaire. Pühapäevaisa
Tael-Mikešin, Leila. Loojate mängud
Takis, Agu. Sauna!
Tamm, Betti. 11 elu ja 11 surma
Tangsoo, Jaan; Tangsoo, Laine. Tagasi koju
Tapver, Arvi. Vabad radikaalid
Tarlap, Tiit. Lõhestusjoon
Tarlap, Tiit. Roheliste lippude reservaat
tartlased, mõned. Mitte-Tartu
Teder, Tarmo. Keedetud hinged
Tiks, Mihkel. Muidumees. Poiss sai 50
Tohvri, Erik. Mere taga
Tootmaa, Rein. Filtrita ”Camel”
Tootsen, Tõnis. Nukumeister
Truija, Uido. Kui võim läheb hulluks
Tupp, Enn. Dekoreeritud jumalad
Täheaeg 10: Juubeliväljaanne
Täheaeg 11: Viirastuslik rügement
Uustulnd, Albert. Tuulte tallermaa IV
Uustulnd, Albert. Tuulte tallermaa V
Vaarik, Daaniel. Praktikaaruanne
Vadi, Urmas. Tagasi Eestisse
Vaher, Hugo. Punk ei ole surnud
Vahing, Aigi. Eestlanna Pariisis
Valdmann, Astrid. Omapäi
Veidemann, Rein. Tund enne igavikku
Vennola, Inga. Hõbepajud
Veskimees, Siim. Lahkulöömislahingud. Kuu ordu 2061. aasta sõja teine raamat
Viiding, Elo. Teised
Vint, Toomas. Avalikult abielust
Väli, Linda-Mari. Kosmose kutse
Õnnepalu, Tõnu. Mandala

15 kommentaari:

  1. Pealkirja põhjal lootsin, et kirjutad ka mõne sõna Kooparahvast. On hea raamat?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On. Üks selle aasta olulisemaid, kahtlemata. Mul pole lihtsalt praegu mahti sellest põhjalikumalt (oeh, isegi põgusalt!) kirjutada.

      Kustuta
  2. "Erikson, Paul. Ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja keerises" peaks olema: Kraan, Adolf. Paul Erikson. Ühe Narva noormehe seiklused I maailmasõja keerises. (S.t Kraan on autor ja Paul Erikson on pealkiri.)

    VastaKustuta
  3. Maimu Bergi "Moemaja"

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, selle võib vist panna küll... kuigi sari on memuaristlik ja sääraste uste paotamine võib ohtlik.
      'täh!

      Kustuta
  4. Televiisoris käimisest. Mulle meeldis veel see, et praktiliselt esimese asjana tehti etteheide: me ei võtvat piisavalt kiiresti riidest lahti. Säh sulle meediakultuuri mehhanismid pähklikoores, eks ole.

    VastaKustuta
  5. Tõnis Tootsen, "Nukumeister". Poodides ei müüda, liigub käest kätte. E-versiooni leiab siit: http://www.eksiil.net/blog/index.php?blog=7&p=956&more=1&c=1&tb=1&pb=1

    VastaKustuta
  6. Ma olen alati väga hinnanud piinlikkust kui kunstiliselt alahinnatud emotsiooni.

    VastaKustuta
  7. n53
    ma olen ka korduvalt mõelnud, et rahvas tahab romaane, aga ei viitsi mina süzheesid arendada, intriige põimida, ühesõnaga fabuleerida. Kahtlustan, et särava stiili juures on fabuleerimine ka Muti nõrgim külg.
    Samas, võib-olla ka kõik need klassikalised minevikuromaanid on arendatud tollase aja sündmuste ja tegelaste baasil. Elus juhtub isegi seebisüzheesid, paraku.
    Prototüüpide otsimine võib viia muidugi narruseni, st etteheideteni, et autor pole piisavalt täpselt "maha kirjutanud". Huvitav, kes Vesipruul ja Tatikas siis tegelikult olid, tekkis hetkeline mõtteots.

    VastaKustuta
  8. Kivastiku "Vietnami retsept" on vist ka ilukirjandus? (Maia räägib)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 'täh!
      On vist jah. RR pistab küll reisikirjadesse, aga sisukirjeldus viitab ilukirjandusele jah. Lisandub.

      Kustuta
  9. Ma vaatan, et Täheajas ilmunust pole midagi - või sa žanrikirjandust ei võta?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nimekirjas on küll sees!
      ...
      Tupp, Enn. Dekoreeritud jumalad
      Täheaeg 10: Juubeliväljaanne
      Täheaeg 11: Viirastuslik rügement
      Uustulnd, Albert. Tuulte tallermaa IV
      ...

      Nr 11. lugesin ka, väga asjalik ajakiri, autorite lühiiseloomustused ja puha... Rein Raua lugu oli väga vaimukas jne.

      Käsitleda ei jõua ma enamikku. Pole antud mulle nii palju aega, avaldamisruumi... ega motivatsiooni.

      Kustuta
    2. jahtisin nimekirjast Triinu Merest ja selle kõrvalt jäi muu kahe silma vahele.

      Kustuta