24. september 2013

Keda valida kohalikel valimistel?



(Seda teksti pidas Tartu Postimehe vanemtoimetaja Vahur Kalmre, kellega on varemgi erimeelsusi olnud, liiga propagandistlikuks ja trükki ei lasknud)



Demokraatia tähendab teadupärast rahva valitsust, ideaali, mille järgi kõik osalevad valitsuses. Või vähemasti võimalikult paljud. Selle otseseim vastandäärmus on ühe inimese valitsus, ainuvalitsus. Olgu tipus siis vaarao või keiser, Führer või Duce. Loomulikult on mitmesugused vahevariandid, näiteks mingid valitsevad klassid või oligarhiad. Võib üldistada – mida väiksema grupi kätte on koondunud võim, seda vähem demokraatlik see on.

Paraku kogu rahvas end ise otse juhtida ei saa, see on tehniliselt võimatu. Seetõttu delegeeritakse võim valimise käigus võimalikult usaldusväärsele isikutele so vähemusele. Seda saaks isegi väljendada paradoksaalsena – demokraatlikel valimisetel vähendatakse demokraatlikkust, sest valimised pole miski muu, kui võimu koondamine mingi grupi kätte.
Võime resümeerida: meid valitseb paratamatult mingi väike grupp. 

On siis demokraatia sootuks võimatu? Ei, mõistagi mitte. Leevendus tuleb ajamõõtmest. On ju ilmne, kui suur on erinevus selles, kas üks ja sama grupp valitseb viiskümmend või viis aastat. Siin võib teha teise üldistuse – mida kauem üks grupp võimul on, seda ebademokraatlikum on võim. (Just sellepärast on kõigis demokraatlikes riikides seadusega määratud mingi aeg, millest üks valitsus või valitseja ei tohi kauem võimul olla.)

Seega lühim vastus küsimusele, keda valida, oleks: vali kedagi muud!
Ära Tallinnas Keskerakonda vali! Ära Tartus Reformierakonda vali! Vali kedagi muud!
Demokraatlikkus väheneb kestvusega eelkõige seetõttu, et üha rohkem kinnistuvad mitmesugused kindlad võimusuhted ja soosingud, omad inimesed. Kuusteist aastat võimul olevatel inimestel on kuusteist aastat samad onupojad ja seega ka kuusteist aastat üks ja sama onupojapoliitika. Kui võim vahetub, siis tuleb uus grupp, uute onupoegadega, kes hakkavad omakorda ääri-veeri üha rohkem ja julgemalt oma eesõiguslikkust kinnistama. Korruptsioonivõrgustikud vajavad välja kujunemiseks aega. Stabiilne valitsus toob stabiilse korruptsiooni.

Kohaliku omavalitsuse valimisel tasub ka meeles pidada seda, et tegu pole maailmavaateliste valikutega ja erakond kui maailmavaate kandja siin erilist rolli ei oma. See paistab valimisprogrammides ka ilusti välja.

Samuti ei maksa lasta end lollitada tüüpilisest retoorikast. Lausetest, mis  algavad „Meie teeme ...” ja „Meie tegime ...”. Nad ei tee muud, kui suunavad ümber avalikku ressurssi, maksumaksja raha. Linnavalitsus pole ehitanud ühtegi lasteaeda ega meetritki kõnniteed. Need on ju kõik maksumaksja raha eest, avaliku raha eest. Ning lõviosa eelarvest on juba seadusega paika pandud. Seal pole enam midagi suunata.
Ega väga palju muud polegi valijal tahta, kui tahta ausust, ausat linnavalitsust ja korrumpeerumata ametnikke. Sestap, kordan, ära Tallinnas vali Keskerakonda! Ära Tartus vali Reformierakonda!

Tsiteeriksin lõpetuseks Andrus Kivirähki:
„Eriti just kohalike valimiste kontekstis on täiesti arusaamatu, miks peaks valija andma oma hääle mõnele elukutselisele poliitikule, kes on kõiki ammu surmani ära tüüdanud ja kandideerib lihtsalt sellepärast, et see on tema „töö” ja seda nõuab parteidistsipliin, kui ometi siinsamas, kõikjal meie ümber, igas linnaosas, on aktiivseid ning toimekaid kodanikke, kellele linna probleemid ka tegelikult korda lähevad.
Need on mehed ja naised, poisid ja tüdrukud, kes on vabatahtlikult moodustanud kõikvõimalikke seltse ja ühinguid, kes tahavad, et linn areneks ning oleks kena ja kodune. Ja kes selle nimel reaalselt tegutsevad – hoolimata linnavalitsuses laiutavatest broileritest ja bürokraatidest. Just nemad oleksid ainuõiged inimesed linna juhtima ja ma loodan südamest, et nad oma nimekirjad oktoobris üles seavad. Palun, tehke seda!
Muidugi, nad pole nii „tuntud näod” kui need isikud, kelle naeratavad maskid parteikontorite käsul peagi majaseinu ehtima hakkavad ja kes kandideerivad ilma igasuguse südametunnistuse piinata ametikohtadele, mida nad iialgi täita ei kavatse. Lihtsalt selleks, et hääled kotti korjata ning siis pisematele sortsidele üle anda. Kuid ega vabaühenduste ja asumiseltside inimesed pole ka päris tundmatud. Vähemalt oma linnaosas on nad teada ja tuntud. Ja isegi kui me mõnda neist nime- ja nägupidi ei tunne, peaks juba ainuüksi see, et tegemist pole parteilasega, olema piisav põhjus, et neid valimistel toetada. Erakonda mitte kuulumine on tänases Eestis (kahjuks) kvaliteedimärk.
” (EPL 10.08.2013)

Ära vali peibutusparti, vali üksikandidaat! Ära vali broilerkonda, vali vabakond!
Peaasi – vali midagi muud!



-----
Kes vajab meelde tuletust praeguse linnavalitsuse korrumpeeritusest, võib meelde tuletada seda sissekandesarja või nt seda artiklit. Praeguse seisuga on asi kenasti umbes, arendaja ähvardas hiljuti kohtusse kaevata, kui teda ehitamiseks krundile ei lubata, ehitusosakonnast ei vastatud järelepärimisele ka 30 päeva jooksul (neil on kohustus vastata kirjale esimesel võimalusel, aga mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel); kodanikele (käsu korras?) valetanud ehitusjärelevalve ametnik on kenasti tööl, lahkunud töötaja - pätt-arendaja õde - läks üle erapraksisele, mida reklaamib muuhulgas heade kogemuste ja tutvustega jne
Tsiteerin: "17 aastat olen tegelenud maa-ja ehitusvaldkonna küsimustega. Töötades 9 aastat maakorraldajana ja 8 aastat ehitusvaldkonna juhina kohalikus omavalitsuses, olen lahendanud igapäevaselt erinevaid maa, planeerimise-ja ehitamisega seotud olukordi. Järjepidev töö samas valdkonnas on andnud mitmekülgse kogemustepagasi, asjajamise tundmise ning kvaliteetsed koostööpartnerid."

9 kommentaari:

  1. Mismõttes?! Kuidas saab see arendaja kedagi kohtusse kaevata? Kas Herne 21 elanikud ei peaks hoopis teda kohtusse kaebama?! Raid Invest on muidugi ka naljanumber.

    Järjepidev töö samas valdkonnas on andnud mitmekülgse kogemustepagasi, asjajamise tundmise ning kvaliteetsed koostööpartnerid.

    Naerma ajab selline tutvustus, vabandage väga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tsiteerin Marko Pervi:
      " Oleme Teie poole ka varasemalt antud küsimuses pöördunud ja Te olete kord andnud* ja siis jälle võtnud oma nõusolekuid. Meie viimasele 7.augusti 2013.a kirjale ja konkreetsetele küsimustele olete Te jätnud vastamata. Sellises olukorras ei ole meil juhul, kui Teie ka nüüd oma maad kasutada ei luba või jätate käesolevale kirjale vastamata, muud võimalust , kui kahjuks pöörduda 24.septembril kohtu poole ning nõuda kohtu kaudu Teie maa kasutamise õigust. Selliste kohtumenetlustega kaasnevad paratamatult ka õigusabi kulude väljamõistmised. Kinnitame, et sel viisil asja lahendamine ei ole meie soov. "

      *Ühtegi luba ega allkirja pole antud. Ja linna ehitusosak. pole Rebaste järelepärimisele vastanud.

      Kustuta
  2. Üks mõtte-eksperiment…

    Kumb ühiskond on demokraatlikum, kas:

    1) Esindusdemokraatia, kus valimised toimuvad iga nelja aasta järel ja rahvast pääsevad esindama isikud vastavalt rahva vabale valikule.

    2) Esindusdemokraatia, kus valimised toimuvad iga nelja aasta järel ja rahvast pääsevad esindama isikud vastavalt rahva vabale valikule, kuid ühe kitsendusega. Nimelt keelab Mihkel rahvast esindama isikuid kes juba rahvast eelneval perioodil esindasid, isegi kui rahvas neid uuesti oma vabast tahtest valib.

    Niimoodi mõeldes siiski nr 1.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on asjakohane märkus. Siin peaks loomulikult hapnemisaja tuvastama valija, mitte mehhaaniliselt seadus.

      "Just sellepärast on kõigis demokraatlikes riikides seadusega määratud mingi aeg, millest üks valitsus või valitseja ei tohi kauem võimul olla." - see lause on väär, jah.

      Laenan FBst asjatundliku paranduse.
      "Demokraatlikes riikides enamasti puuduvad ühe inimese või partei valitsemise maksimumtähtajad, sest otsustama peavad valijad. Piirangud kehtivad enamasti presidentaalsetes riikides nagu USA või Mehhiko, aga näiteks presidentaalsel Prantsusmaal pole presidentidel ametiaja maksimumpiiri. Eestis näiteks on sisuliselt ilma võimuta presidendil kahe ametiaja piir, aga peaminister võib olla võimul kasvõi kümme ametiaega järjest. Sama on paljudes teistes Euroopa riikides."

      Kustuta
    2. Peaminister ei valita rahva poolt (otse), kuidas Te sooviksite kehtestada piirangut riigikogu liikmete valimisele (ilmselt soovite piirata vaid koalitsiooni)?

      Kustuta
    3. Ei muud kehtestust peale soovituse valida inimestel aeg-ajalt kedagi muud

      Kustuta
  3. Raidi kodukas tsiteerib mulle Goethet. Juhe jookseb kokku sellise asja peale.

    VastaKustuta
  4. Keegi kuskil kritiseeris Vabakunda, et nood olevat "kosmopoliitsed liberaalid". Niisuguse Mefistofelesliku kriitika peale peaks Vabakunna uueks loosungiks olema "Vabakund: kurja plaanitseme, ent korda saadame head."

    VastaKustuta
  5. Tsiteerin samuti Raidi:"Aitame ehitusloa ja kasutusloa taotlemise protsessis."
    Ei kahtlegi!

    VastaKustuta