5. november 2015

Usuvabadus ja rassismofoobia

Päevakommentaar ERRis 05.11.2015

Usuvabadus ja rassismofoobia

Trallis kirjanikupalga ümber on üks tore sümboolne kokkusattumus. Ses mõttes, et just kirjanikud on need, kes võiksid ja peaksid tunnetama ümbersõnastamise väge, ning küllap oleks väiklast protestikisa kõvasti vähem, kui selle sõna asemel mõnda muud kasutada. Näiteks „sotsiaalsete garantiidega kolme aastane loometöö toetus“ või midagi muud taolist.

Teeme veel ühe õpetliku ümbersõnastuse. Või pigem ümbermääratluse. Nimetame rassismi usundiks. Ütleme, rassismi järgijad usuvad valge rassi ülimuslikkusesse. On meil ju usuvabadus, usundi valik on inimese era-asi ja mis tahes usundi müüdistik ei kuulu avaliku ja ratsionaalse väitluse alla. Usundit toetav müüdistik võib olla ilmalik-ratsionaalsele pilgule kui tahes debiilne. Mõni usub, et Maa loodi koos fossiilidega 6000 aastat tagasi, mõni usub, et mida heledam nahavärv, seda jumalikum inimene. Mõni kummardab lehma, mõni metsatukka, mõni Muhamedi, mõni ise-enda naba. See on oma asi ja viisakas inimene ei kritiseeri ega naeruväärista seda, mis kellegi teise identiteedis keskne.

Avalikus ruumis võib oma usundilist identiteeti demonstreerida. Näiteks soengu või riietusega, aga käitumine peab ikkagi jääma avalikus ruumis kehtivate üldiste reeglite alla.

Siit johtub liberaalse demokraatia vajadus sellise vooruse nagu tolerantsus järele. Kui meil on usuvabadus, tähendab, riik ei sekku usundi valikusse, siis peab iga kodanik taluma enda kõrval igasuguseid veidrikke. Sõltuvalt maitsest, mõned on meeldivamad, mõned vähem. Mulle näiteks meeldivad krišnaiidid oma laulu ja taldrikukestega. Või mormoonimisjonärid, armsad nagu üleküpsenud koolijütsid.

Aga mõne inimese teeb rahutuks ainuüksi turban, rääkimata veel harjumatumast riietusest. Ja saan aru, et ka ortodokse skinheadi välimus mõjub paljudele ebameeldivalt ja alarmeerivalt. Tanksaapad ja kiilas pea võib mõjuda sama hirmutavalt kui pearätt ja burka. Eks hirmus olegi asi.

„Sõbraliku Eesti“ kontserdil ütles David Vseviov Mahatma Gandhit tsiteerides: "Argpüks pole võimeline armastama, see on julgete eelisõigus. Me oleme julged sellepärast, et me suudame armastada, suudame leida endale sõpru, lähtudes sellest, milline on see inimene kui inimene."

Täiesti nõus. Aga argade sõimamine ei tee neid veel julgeteks, isegi kui nad mõistavad, et julgus, täpsemalt kodanikujulgus on teine voorus, mida liberaalne demokraatia nõuab ja eeldab.


Miks meil ometi on tõrge asetada rassimofoobia islamofoobia kõrvale? Võiks ju nii islamit kui rassimi vaadata kui teatud inimeste maailmapilti ja käitumist organiseerivat müüdistikku, kusjuures nii rassistid kui moslemid on võrdselt ohutud, kui nad on vähemuses, relvitud ja mitteradikaalsed. Ning toimivad ruumis, kus avalik võim on selgelt neutraalne ja sõltumatu.

Kas meil siis ei ole vaba maa, kus inimene võib uskud mis tahes jampsi, riietuda kui tahes totakalt?
Hakata tegema diskrimineerivaid eristusi selles, kummal on suurem potentsiaal muutuda ohtlikuks ja vägivaldseks, on üsna spekulatviine ja ka libe tee. Võrdluseks: on ju 95% vangidest mehed, ometi ei diskrimineeri me poisse seetõttu, et neil on potentsiaal saada kriminaaliks suurusjärke kõrgem kui tüdrukuil.

Küllap on asi selles, et rassismofoobid on veendunud valgustunud õhtumaalase seisuslikus üleolekus ning see tähendab seda, et kui mõni tšurka võib uskuda mida tahes, siis valgustunud õhtumaalasele see enam ei sobi. Pole seisusele kohane. Valgustunud õhtumaalane ei ütle, skinheadile, et oo, milline huvitav usund ja riietumistraditsioon, vaid ütleb, vastik vaenulik idioot, kes on mingitest XX sajandi müütidest peast puhta lolliks läinud.
Tõsi ta on.

Tuntud koomikul Louie CK'l on üks tore ütlus seoses suure sisserändega Ameerikasse. Tõlkes võiks kõlada see umbes nii: „Muidugi immigrandid võtavad sult töö. Aga kui sult võtab töö keegi, kes on tutvusteta, rahata ja keeleoskuseta, siis võibolla oled sa mõttetu hädakägar“.





Jah. See võib tõesti olla nii. Aga ilma naljata. Millele saaks üles ehitada positiivse identiteedi see, kes tõepoolest on mõttetu hädakägar. Võimekal ja palju saavutanud inimesel on lihtne praalida, et ei saa uhke olla selle üle, mis sulle on kaasa sündinud, mille saavutamiseks pole sa midagi teinud. Kuidas saaks aga end väärika ja väärtuslikuna tunda see inimene, kellel ainsateks positiivseteks saavutusteks ongi nahavärv, sugu, rahvus, heteroseksuaalsus ja punkt. Ja punkt! Kui mõttetule hädakägarale suruda kätte peegel, kust paistab ainult mõttetu hädakägar, siis ta läheb oi kui tigedaks. Oi kui tigedaks!

30 kommentaari:

  1. Aga kas mõttetutel hädakägaratel ei võiks olla siin planeedil koht? Saaks oma tühisust häbeneda sel ajal kui armastavad ja julged inimesed kõike tõmmude turskete mustate meeste ja islami usu pakutavat naudivad ?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lähenemisi on erinevaid, humansitlikud, sotsiaaldemokraatlikud jms ideoloogiad ütlevad, et kõigil on koht; Hitler, sotsiaaldarvinistid jms ütlevad, et inimühiskonnas peab toimima samasugune olelusvõitlus nagu muus looduseski st koht on ainult tugevamatel ja elujõulisematel.

      Kustuta
  2. Ma saan siit aru nii, et rassistid usuvad iseenda ülimuslikkusesse. - See aga erineb nii usundist kui ka subkultuurist (neilgi võiks vahet teha). Ja et rassistid-islamofoobid vihkavad immigrante, sest on ise argpüksid ja mõttetud hädakägarad.
    Siis on meil veel valgustunud (millega või mille poolt?) õhtumaalased-rassismofoobid, kes vihkavad omakorda rassiste. Õnneks on olemas ka kodanikujulged liberaaldemokraadid, kes seda kõike pealt vaatavad ja kaklejaid kuidagi määratleda ja lahutada püüavad. Noh, tõepoolest...
    Aga vahest on rassistide hulgas ka kodanikujulgeid rahvusdemokraate? Piirid on ju nii ahtaksed, ka rassismofoobid esinevad demokraatlike vabaduste eestkõnelejatena.
    Vägivallaootusega on aga teine asi. Kui usk tõstab inimestest kõrgemale jumala, subkultuur eelistab mingit iseenda erisust, nn rassismofoob iseenda põhimõtteid, siis rassist-isalmofoob seab teistest kõrgemale nii oma erisuse, põhimõtted kui ka iseeenda. See on nii madal mõtteküpsus ja tolerants, mis omakorda loob kõrge ohtlikkuspotentsiaali.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vaat rassistide kõikse toredam asi ongi see, et keegi ei tea täpselt mis imeloomadega tegu on. Ainuke kindel reegel on, et rassistid on kõik valgest rassist. Siin on veel see konks, et nende enda jutu järgi pole rasse üleüldse olemaski. Millel on veel see konks, et kui on vaja valget rassi tõrvata siis rass järsku tekib nagu jänes mustkunstniku kübarast.

      Valged peksavad neegreid....rassism, üleriigiline skandaal.
      Neegrid peksavad valgeid....nahavärvi järgi ei tohi lahterdada, rasse pole olemas , inimesed läksid veidi tülli ja üleüldse milles probleem on???

      Absurdsuses peitubki asja võlu. Sa ei tea missasi on rassism ja mida teha rassismisüüdistuste ja karistuste välitmiseks. Loogiline järeldus on see et sa igaks juhuks proovid üleüldse võimalikult vähe teha ja rääkida. See annab kommunistidele Sinu kiusamiseks vabad käed.

      Kustuta
  3. Valgustatud Üleolev Õhtumaalane on tugev kujund. Pakub äratundmisrõõmu või -kurbust. Paapua Uus-Guinea ja hõimudele me ei heidaks ette kannibalismi, pigem võtaksime selle nunnu kultuurilise eripära kaitse alla. Aga oma valgustatud rassi esindajate puhul me sarnast käitumist taluda ei suuda. Mingi antropoloogiline huvi võiks ikka säilida selliste nähtuste suhtes.

    Barbi Pilvre mõtiskles hiljuti selle üle, kas meestest rassistid ei karda mitte seda, et nende naised võetakse ära. Testisin seda hüpoteesi ühe pagulasvastase meestuttava peal. Küsisin, kas tal oleks selle vastu midagi, kui kõik pagulased oleks ilusad noored tüdrukud. Jah, selgus, et tema nägemuses oli keskmine pagulane hoopis noor mees (pole uurinud, võimalik, et pagulaste sooline koosseis ongi tublistu meeste kasuks). Mingi iva võib selles olla.

    Oksütotsiini tase pidavat korreleeruma kõrgema ksenofoobiaga.
    Tekkis puhtantropoloogiline huvi, kas rassismofoob on samuti ksenofoob ja kas tema foobia juurpõhjused on samad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kas Sa tõepoolest pole ühtegi pilti näinud neist vaesekestest...?? Või mis veel parem, oma silmaga. Uskumatu. et inimene on asja poolt mida ta pole isegi googeldanud. Või nende nn. "rassistide" kodulehti lugenud, et siis mis nende enda arvates mureks on, naised või äkki midagi muud veel.

      Kustuta
    2. See, et rassistlikud organistatsioonid oma kodulehtedel ei kuuluta peamise probleemina ohtu oma naistest ilma jääda, ei välista, et selline hirm neid liikuma paneb. Kes see ikka tahab kuulutada, et ta on hädakägar.

      Märksa huvitavam juhtum on see valgustatud (ei pea olema valge) õhtumaalase ksenofoobia.

      Kustuta
    3. Eelmisele Anonüümsele veel lisaks, et keegi pole siin nimetanud rassiste vaesekesteks või asunud nende poolele. Kui selline mulje jäi, siis loe uuesti ja süvene teksti.

      Kustuta
  4. Ja kust Sa siis võtad, et neegrite ja moslemitega aelevad mudahaid on metslaste sissetungi vastu olemise peamiseks motivaatoriks ? Oskad Sa äkki viidata mõnele teadusuuringule või ükskõik millele?

    VastaKustuta
  5. 1.

    „Sõbraliku Eesti“ kontserdil ütles David Vseviov Mahatma Gandhit tsiteerides: "Argpüks pole võimeline armastama, see on julgete eelisõigus. Me oleme julged sellepärast, et me suudame armastada, suudame leida endale sõpru, lähtudes sellest, milline on see inimene kui inimene.“
    -----

    Suurmeeste viited teistele suurmeestele mõjuvad alati võimsalt. Ent teinekord võivad taolised viited (üks suurmees teisele, see kolmandale... kuues jälle esimesele) moodustada lihtsalt suletud ringi, mida küll vahva ja vaimustav vaadata, ent mis teinekord reaalse elu ja suurmeeste reaalsete hoiakute suhtes steriilseks jääda võib. Mis muidugi ei tähenda, taolistel steriilsevõitu tsiteerimistel reaalsusega igasugune seos puuduks:

    näiteks see, et Mahatma elik Suur Hing Gandhi üleilmselt sõpru võita oskas, on ometi vaieldamatu tõsiasi, näiteks kõik tema kirjad Adolf Hitlerile algasid pöördumisega Kallis Sõber, kusjuures vähemalt ühes kirjas rõhutas Mahatma, et seesinane pöördumisvormel pole tema jaoks mitte ainult formaalne viisakus. (Vahelepõikena: Adolf Hitler ja tema sõber Gandhi nomineeriti mõlemad 1939. aastal Nobeli rahupreemiale, tõsi, Hitler kui loomult mitte nii ülevoolavalt sõbralik tüüp kui Gandhi, lükkas Rootsist lähtunud nominatsiooni sedamaid tagasi kuna pidas seda preemiat nii enese kui ülejäänud sakslaste väärikusega vastuolus olevaks).

    Ent sõbralikkus sõbralikkuseks, rassiküsimustes olid Mahatmal omad arusaamad, mis kindlasti mitte David Vseviovi omadega kattuma ei juhtu, olen ma veendunud:

    eitamata nn rassismiprobleemi valgete puhul, samas seda aktsepteerivalt mõista püüdes, pani Gandhi oma Lõuna-Aafrika perioodil valgele Lõuna-Aafrikale eriti pahaks, et Indiast pärit immigrandid Gandhi meelest samale tasemele neegritega kvalifitseerusid (seda pahandavam Gandhi meelest, et ka nemad, hindud, rassipuhtusse vähemalt sama veendunult usuvad):

    „We could understand not being classed with whites, but to be placed on the same level as the ­Natives seemed too much to put up with.[…] They are troublesome, very dirty and live like animals.[…] We believe as much in the purity of races as we think they do.“

    Gandhi tsitaat pärineb Alfredo de Braganza artiklist (Times of Israel), kes ühtlasi oletab, et just Mahatma rassilised veendumused võisid olla põhjuseks, et Gandhi keelas oma pojal Manilalil heita abiellu moslemist Fatima Gooliga, ehk küll avalikult Mahatma Indias hindude-moslemite ühtsust propageeris.

    Ei mahu see eluke kogu oma vastuolulisuses ära paljalt suurmeeste loosungitesse, olgu need nii kenad kõrvalt kaeda ja matsidele nina alla hõõruda kui nad ongi, seda tahan ma öelda.

    VastaKustuta
  6. 2.

    Otsekui mu kriitilist mõtet ennetades ja suurmeeste tasakaalustamiseks, on MK oma riigiraadio kommentaari lõpetanud tsitaadiga molkuselt. Jah, molkus Louis CK täpne tsitaat – mispuhul üleilmne antirassistlik/pro-megamigratsionistlik arvamusliiderlus kahjurõõmsast itsitamisest oma pükse täis kusemast ei väsi, kõlab kogu oma valelikkuses justnimelt nii: „But maybe, if someone without contacts, money or speaking the language, steals your job, you're shit.“

    Kui MK tema enda poolt joonistet „rassisti“ karikatuuri käest Louis CK kohta arvamust päriks, peaks ta karikatuuritegelasele suust väljuva „mulli“ joonistama ja sinna ühe Linnar Priimäelt laenatud neljatähelise väljendi kirjutama. Mina isiklikult nimetan taolisi, ametlik-poliitkorrektsete kultuurilispoliitiliste mallide „positiivselt publikusse kinnistamisega“ raha kokku roobitsevaid komejante lihtsalt molkusteks. Nagu ka nende publikumi, kes hirnuvad hüäänidena paljalt sellepärast, et laval lõugav molkus The New York Times'i juhtkirju juubeldavalt tsiteerides hüüumärkide asemel roppusi röögib – et poliitkorrektne jura ka hipsteri maitsekale kõrvale küllalt cool'ilt kõlaks.

    Ei usalda nüüd just kinnitada, et see Louis CK Ühendriikide komejandilavadel ja Youtube's üleilmselt ringlevatest suurmolkustest see kõige suurem ja molkusem oleks, aga molkus on ta igatahes: molkus, kes ei häbene simuleerida „kaaaa ilma raha ja kontaktideta mehhiko immmigranti, kes elus läbi lööma pidanud“ - ise Washington DC-is kahele Harvardi-päritolu vanemale sündinud – kos nendega ja enne Harvardist läbi käimist Mehhikos kõrgseltskonnas aelenud, liiati veel ungari-juudi vanaisa omav, mis USA meelelahutusilmas juba iseenesest otsekui sündimisega kaasa antud „Ameerika Ühendriikide teenelise kunstitegelase“ tiitel mõjub... Molkus, kel tule-, vee- ja kuulikindel poliitiline & meedia-back-up ja -kilp oma ropusuiste vaimuvaesuste kaitseks ja kes oma ringreisisumadanis haamrit ja naelu kaasas kannab, valmis iga hetk, kui see vaid vajalikuks osutub, poliitiliselt ebakorrektsed ja kultuura-administraatoritele vastukarva naljaninad risti lööma.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh sisukate kommentaaride eest!
      (Need Gandhi kommentaarid tulid mulle uudistena, aga kõlavad igati loogiliselt, oli Indias ju kastisüsteem mitte ainuüksi väga sügavate juurtega, vaid ka värviline. Samuti pärineb aaria-idee inspiratsiooniallikas sealt).

      Louis CK on mu meelest, ütleme, mõningane kahvel sotsiaaldemokraatidele (mitte parteilises, vaid laiemas mõttes), sest kuigi esmalt Louis CK näib kaitsvat kehvemas seisus inimesi, kuulutab ta kellegi klassi "shit". Tähendab, on inimesed, kes on "shit", ometi sotsialdemokraatlik aksioom on see, et mitte keegi ei ole "shit".

      Kustuta
    2. 3.

      Omakorda tänan heatahtliku vastuvõtu eest, ehkki nö täidan vaid oma kohust, iseendale võetud missiooni veebi-metsavennana siinmaistes kommentaariumidžunglites.

      Samas ei saa ma ka pidama, kuivõrd väide „ometi sotsialdemokraatlik aksioom on see, et mitte keegi ei ole "shit"“ suskab mu sisemust jüsku noaga.

      1.

      Vabandust, MISAJAST on sotsiaaldemokraatlik aktsioom et MITTE KEEGI pole „shit“ - aga „Bocki rüüpav vanamees Lõuna-Eesti poe taga“? „Harimata kitsarinnaline madalaubaline etc white trash“? Kui nimetada vaid mõnd stereotüüpi, mis on tänapäeva – rõhutan TÄNAPÄEVA! - eestikeelse sotsiaaldemokraatliku konsensuse kohaselt ju ometi „total shit“? Missugune eestikeelne sotsdemlik konsensus on omakorda igati kooskõlas Sotsiaaldemokraatliku Internatsionaali ideoloogiliste baasdraivide ja reaalsete poliitikatega! Rõhutan 'tänapäeva', kuivõrd täiesti mäletatavas minevikus olid Euroopa sotsiaaldemokraatias väga populaarsed mehed, kes tänapäeva sotsinternlike väärtushinnangute kohaselt samuti klassi „total shit“ liigituvad või igatahes tänaste juhtivate seltsimeeste poolt kohtu-uurijate küüsi antaks:

      alles aastal 1965 tänas tollane pikaajaline ja rootsi rahva seas ülimalt populaarne sotsiaaldemokraatlik valitsusjuht Tage Erlander saatust, kuna „We Swedes live in an infinitely luckier situation. Our country’s population is homogeneous, not only in terms of race, but also in many other respects.“

      Saksamaa sotsiaaldemokraatide pikaajaline liider Helnut Schmidt (sünd. 1918, Saksa liidukantsler 1974-1982) ütles aastal 2004 Telegraphi vahendusel:

      „The concept of multiculturalism is difficult to make fit with a democratic society.“ Saksamaa väravate massimigratsioonile avamist on Helmut Schmidt veaks nimetanud enne ja pärast seda – ja alati ontlikult poliitkartellilt terava ideoloogilise vastulöögi saanud.

      Kui Tage Erlander juba puhkab Põhjamaa vanade sotside Valhallas, siis Helmut Schmidt on ilmselt pääsenud kohtukulli vintsutustest ainult seetõttu, et võimud on juba kümmekond aastat endamisi lootnud, et vana ahelsuitsetaja juba homme-tunahomme niikuini hirmsates piinades kopsuvähki kooleb...

      Müüt sotsiaaldemokraatia väidetavast „universalismist“ ja totaalsest inklusivismist elik kaaaaasavlusest on poliitiliselt populaarne ent kurikaval XX sajandi müüt, mis algusest peale propaganda- ja poliitiliselt angažeeritud kultuuraaparaadi libedatele keeltele, mitte aga reaalsusele tugineb. Juba sotsiaaldemokraatia pinnaletõusu päevil XX sajandi esimeste aastate Saksas arutles moodsa „soo-uurimuse“ mahasalatud isa Otto Weininger kahest vastandlikust sotsiaaldemokraatiast, mis omavahel diametraalselt erinevate hoiakute ja eesmärkidega – „germaanlik-aarialikust“/“mehelikust“ ja ... mmmmm ... ütleme, „mitte-germaanlikust“/“naiselikust“. OW on muidugi „total shit“, aga ega's mõtet naljalt kotti peida.

      Kustuta
    3. 4.

      Tänapäeva sotsiaaldemokraatia (bläärid ja ollaaandid jne jne) instinktid ja doktriinistik näeb klassikalist päriseuroopa töölisklassi SURMAOHUNA „meie ühistele väärtustele“, st NENDE „meie“ võimuhegemooniale, kusjuures „meie“ alla on kaaaasunud kogu Õhtumaad valitsev poliitiline ja kultuurikartell New Leftist „neoconservatism“ini, liberasmus kogu kupatusena. Sest, nagu sõnastab selle truismi Gilad Atzmon:

      „It generally understood that the working classes often ally themselves with nationalist and patriotic ideologies. The British lower class, for instance, is far more excited these days by the Union Jack and the Queen than the remote possibility of a ‘communist revolution’ ahead.  For the Left, therefore, the migrant communities provide an oxygen supply that helps to counter Working Class cohesiveness. Support from immigrants also conveys an image of a bond between the Left and working people. However, … , such an agenda puts the Left in clear conflict with  indigenous people and especially with the deprived underclass.“

      Ja just sestap kaasaegne Kura „investeeribki ühiskondade nõrgestamisse läbi nende ühiskondade fragmenteerimise,“ selgitab Atzmon. Nagu vana bolševism end „proletariaadi nimel“ eksponeeris ja valitses, nii on Uue Kura inimkilbiks selleks otstarbeks väljavalitud ja/või konstrueeritud „vähemused“, kelle kirevate brändide all „universalismust“ & „kogu inimkonna huve“ etendatakse. Mitte „ajast-arust“ leiborism, vaid (postmoodne?) Identity Politics – st sisuliselt mastaapsed identiteedivargused, mille käigus kas salamisi varastatakse, avalike ähvarduste abil välja pressitakse või röövitakse „uutest väljakutsetest“ jahmunud rahvastelt-gruppidelt nende traditsioonilised identiteedid (seda ka kõige intiimsemal mõeldaval tasemel – seksuaalsel ja perekondlikul) ja grupiidentiteedid ning tõmmatakse neile ükshaaval või grupikaupa pähe progressivistlikes „ühiskonnateaduslikes“ nöiaköökides kokku keedetud sünteetilised identiteedid. Millega manipuleerides loodetakse vähemalt Viimse Kohtupäevani (kui mitte kauem) jagada ja valitseda.

      Tänapäeva sotsiaaldemokraatia seisukohast on KÕIK, mis nende sõnastet Ajaloo Seaduspäradele, Aja Nõuetele ja „kalendrilistelt“ (XXI sajand, te oinad!) määratud „väljakutsetele ei vasta, „total shit“ - KOGU Õhtumaa „enne ajaloolist materialismi“ kogu selle unikaalse kultuuripärandi ja rahvastega.

      Kustuta
    4. 5.

      Kuidas NAD jagavad-valitsevad, selle kohta Eesti liberastia igapäevaelust näiteid tuues võib lämbuda, sestap valin mällusööbind näited kaugemalt, veeelgi arenenumatest liberastiatest:

      2013. aastal otsustas Somerseti väikelinna Radstocki volikogu inglise rahvuslipu, Püha Jüri lippu MITTE enam heisata , kuna see „solvavat moslemeid“. Linnas elab 5620 elanikku, neist 16 moslemid. Ülikoolilektor Eleanor Jacksoni sõnul „My big problem is it is offensive to some Muslims, but even more that it has been hijacked by the far Right.“ Ehkki piirkonna moslemikogukonna üks liidritest vannutab allahhikeeli, et neid ei häiri Püha Jüri lipp vähimalgi moel, aetakse kellegi „leiboristliku“ ülikoolimuti tungival ideoloogilisel pealekäimisel linnavalitsuse ees vardasse imperiaalne Union Jack, millele „asjakohastel päevadel“ lisatakse LGBTQ-raffa vikerkaarelipp... Ja hirmus, et nad „paljastuvad paremäärmuslustena“, peavad põlised inglased oma kodulinnas sihukest vägivalda taluma.

      Või võtame ette selle, kuidas on röövitud ja vägistatud oma kodumaa eest WW II päevil võidelnud ja langenud või ellu jäänud inglaste ja/või brittide patriootlik identiteet. „'This isn't the Britain we fought for,' say the 'unknown warriors' of WWII,“ seisab Daily Maili artikli pealkirjas, mis pajatab Nicholas Pringle raamatust, mis omakorda kokku pandud küsitlusest, mille autor viis läbi veel elusolevate veteranide seas ja millele laekunud vastused sisaldasid väga sügavat ja lootusetut pettumust. Põlvkond, kes kandis TEGELIKU sõjaraskust ei saa rahus surra OMA kodumaal, mile eest nad ja nende langenud kamraadid võitlesid, SEE, „ei ole enam SEE Britannia“. Mis ON, on see, et nad kas on juba välja tõrjutud naabruskondadest, kus nad üles kasvasid ja kus surra lootsid – või siis surevadki VÕÕRASTE linnajagudes (kui neil lihtsalt pole raha ja tervist, et taanduda OMASUGUSTEGA koos).

      Mis minu meelest kõikse hullem, on see, et neilt on komissaride poolt röövitud nende patriootlik noorus, nende võitluse paatos: sest nad sõdisid kõige sõnasõnalisemalt PATRIOOTLIKEL motiividel: tähttähelt for King and Country, et „kraut“ (või „hunn“) neid ja nende isamaad ei alistaks ja nad OMA eluviisi OMA kommete kohaselt lastele ja lastelastele pärandada võiks. Ja mis veel enne surma selgub? Et „tegelt“ olla nad võidelnud mingit krdi ideoloogilist sõda „inimkonna progressi ja uute väljakutsete nimel“, ptüi! Sest komissaridele, palun väga, va inglaste/brittide traditsiooniline patriotismus närvidele käib... „Our culture is draining away and we are forbidden to say anything,“ jääb neil haua veerel vaid nentida.

      http://www.dailymail.co.uk/news/article-1229643/This-isnt-Britain-fought-say-unknown-warriors-WWII.html

      Kustuta
    5. 6.

      Lõpetuseks üks näide New Lefti komissaride poolt aetavast Identiteedipoliitikast, mis võiks olla koomiline (kuna selle hullumeelsuse algatas professionaalne koomik – no missa kostad, jälle koomik!), aga ei ole. Ja mita ainuüksi sellepätast, et tegu on järjekorde molkuskoomikuga, vaid kuna, mis hullumajades tegelikult toimub, EI ole kokuvõttes koomiline.

      Nimelt Telegraphi ilmutet skandaalikroonika kohaselt:

      „David Baddiel, the comedian, has launched a campaign to stamp out use of the word “yid” in football chants which mock Jewish and Tottenham supporters.
      High-profile backers have also condemned fans for hissing at Jewish spectators, to imitate the sound of gas chambers used in the Holocaust.
      The campaign, supported by England midfielder Frank Lampard and Tottenham defender Ledley King, warns that while racism has become unacceptable in the stands, anti-Semitism remains dangerously commonplace.“


      Kusjuures, nagu iga inglise jalgpallifänn sada aastat teab, kannavad Hotspursi (Spurs) fännid seda juudi koomikut justkui solvavat brändi (yids) UHKUSEGA, sajand tagasi konkurentide poolt tänu East Endi (seega „pogrommi-pagulaste“) lähedusele „itskedeks“ sõimatud töölisklassi liimetest Spursi fännid nö tikkisid selle oma võitluslipule, ehkki „solvuda võivaid juute“ on selles seltskonnas ehk mõni protsent. Yidsi sõjalippude all on, pagan võtaks, teiste klubide molkuste vasta verd valatud! Ja nüüd kargab miski koomusk esile ja topib oma suure nina asjasse, mis pole tema oma. Ja tema järel komissaride koor koos inglastelt nende rahvusspordi üle löönud jalgpalliadministraatoritega. Ja nii Spursi „yidside“ vastu kui POOLT skandeermine on määratud kartseris lõpema...

      http://blogs.telegraph.co.uk/news/edwest/100083898/can-english-football-be-rid-of-the-y-word/

      Kui SEE pole totaalne ja kahtlemata totalitaarsete ambitsioonidega maniakaalsus, siis missee ometi on? Reptiloidide vandenõu lihast ja verest ja huumorimeelega inimeste vastu?

      Kustuta
    6. Jah, päris huvitav. Muidugi kohutavalt kompleksne pundar.
      Olen üsna nõus Spengleriga, kui see teeb eristuse maa- ja linnamoraali vahel. Linnainimene on olemuselt juuretum, kõik suurlinnad on enam-vähem ühesugused st suurlinnad on olemuselt multikultuursed (õigemini kultuuritud või üldkultuursed) ja linnastumine käib mühinal praegu edasi.

      Kustuta
    7. Spengleri linna- ja maarahva mentaliteetide vastanduses on kahtlemata peris suur tõetera sees, aga „rassism vs antirassism“ kontekstis seda spenglerlikku vastandust universaalsena võtta ei saa: näit Jaapan ja Lõuna-Korea on väga linnastunud riigid-rahvad, ometi samas ka väga „rassistlikud“ (kui seda poliitilist sõimusõna üleüldse on poliitiliselt korrektne mingi muu rassi kui valge kohta pruukida). Soros võib-oma „avatud jaapani/hiina/korea“ projektiga seal ilmakandis surmani kekselda, ent mis teeb tuul hiina müürile?

      „Rassism“ kui tänapäevane poliitiline kontseptsioon on ikka väga kindlalt valges kultuurikontekstis töötav & toimetav. Nagu ka Õhtumail kultiveeritav „urbanism“ (ideoloogia ja kultuurilise projektina) pole kindlasti mitte identne selle „urbanismiga“, milles asiaadid oma linnastumisi isendile seletavad. Kusjuures seesinane „anti- või mitterassistliku urbanismi“ kontseptsioon töötab ka Õhtumail ainult CNNis ja BBCis kus „ankrud“ ja „ilmatüdrukud“ rassikvootide alusel valitud ning Hollywoodi liikuvates piltides, kus neeger, mehhiko illegaal, japs ja juut lollaka valge mehe vusserdamistest hoolimata maailma järgmisest ilmasõjast või meteoorist või kliima soojenemisest ära päästavad. Reaalelus on njuujorkide ja londonite populatsioonid väääga kontrastselt segregeerunud: mustad mustade, juudid juutide, hiinlased hiinlaste ja LGBTQ-rafas LGBTQ-raffa linnajagudes - ja valged hirmunult nende vahel ekseldes.

      Mis Oswald Spenglerisse puutub, siis mis mulle tema tänapäevase retseptsiooni juures närvidele käib, on see, et „Õhtumaa allakäiku“ pruugitakse Diskursuse Isandate ja kultuuriadministratsiooni poolt ette antud sihtides ja raamides rügavate kultuuri-autoriteetide poolt meedias kui alibit („kõik PEABKI siin Õhtamaal peesse minema, sest nõnda on juba Spengler ise öelnud“), seega siis kui alibit ja õigustust omaenda kultuuridüsgeenilisele tegevusele käimasolevas kultuurisõjas.

      Teisalt on mulle palju huvitavam Yuri Slezkine'i (tema positsioonilt) triumfalistlikus The Jewish Centuris kirjeldet põlisrahvaste (YS: „apolloonide“) ja rändrahvaste („merkuriaanide“, kelle Õhtumaal tegutsevate arhetüüprahvastena juute ja mustlasi esitab) mentaliteetide vastasseis. Missugune vastaseis Sležkine'ile – arvatavasti XXI sajandi optimistlikest tuultest ja kõiksugu fukuyamadest õhutatuna - „merkuriaanide vääramatu võiduga lõpeb“. Vaimukas vaade ja väga vaimukalt kirja pandud. Ehkki minul isiklikult on võimatu ette kujutada maailma ja inimkonda, kus AINULT „mustlased ja juudid“ elavad, kuivõrd paikseid rahvaid, kelle loodud ühiskondi, mille kohal või sees KOGU inimkond „juutide ja mustlastena“ peenikest põlve pidada, ei saa YS enese definitsiooni kohaselt ometi enam olemas olla... Aga muus osas kõigiti väärt raamat. Patuasi, et seda Juudi Raamatuauhinna vääriliseks tunnistet teost eestikeeli olemas pole.

      Kustuta
    8. No Spengler ise ütles, et Õhtumaad võivad tsivilisatsioonifaasis tiksuda aastasadu. Tema (fenomenoloogiline) sissevaade väärtuste ja elutunde psühho- ja sotsiogeneesi on igatahes väga muljetavaldav ja inspireeriv. Spenglerliku languseni (= spenglerliku küpsuseni) Õhtumaad siiski ei jõua, massimmigratsioon ja elukvaliteedi kiire langus soodustab märksa arhailisemaid teadvustüüpe, keskkonnaprobleemid sõidavad sisse ja katkestavad selle uneleva "metafüüsilise pöörde surmale, kus elu jätkuvus ei ole enam kohustus".
      https://www.muurileht.ee/bioregionalism-kui-paasetee-kollapsist/

      Kustuta
  7. Põhimõtteliselt nõus, et kui kellelgi on juhtumisi rassistlikud vaated, siis peaks tal olema võimalus vabale eneseväljendusele, ta defineeribki avalikult ennast kui rassisti, mitte ei tee seda pimedas ja teki all. Mingite vaadete ärakeelamine ei tee seda nähtust olematuks, vaid võib atraktiivsust hoopistükkis lisada. Parem kui me teame, et tüüp on rassist, kui see, et ta seda silmakirjalikult varjab. Kui maailmavaade läheb üle juba tegudeks, siis on tegemist juba hoopis teise kategooriaga. Sellise sallivuse definitsiooniga ma olen nõus.

    Samal ajal ei saa keegi sundida mind sallivuse nimel tolereerima rassismi kui maailmavaadet ja mitte võitlema selle vastu, kui mulle juhtumisi selline maailmavaade ei peaks väga istuma. Sellise sallivuse definitsiooniga ma jälle nõustuda ei saa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täiesti nõus.

      Suur osa libaralismist (kui tolerantsuse maailmavaatest) ongi mu meelest teatav kommunikatiivne pankrott, väljajuurimatu paabelisündroom, mis tuleneb sellest, et üksmeelt ei suudeta saavutada ja vastast ei suudeta võita (sh rassismi kui maailmavaadet).

      Kustuta
    2. ckrabat: „... kui kellelgi on juhtumisi rassistlikud vaated, siis peaks tal olema võimalus vabale eneseväljendusele, ta defineeribki avalikult ennast kui rassisti, mitte ei tee seda pimedas ja teki all.„
      ---

      Et määratlus „rassist“ (nagu see tänapäeva kõnepruugis, eriti aga poliitilises kõnepruugis käibiv) on algusest peale „antirassismi“/“antirassistide“ poolt defineeritud, siis on sel, kelle kohta „antirassism“ seda määratlust kasutab, samahästi kui võimatu sellesama sildi kaudu end avalikult defineerida.

      Seda enam võimatu, et just seesinane „rassismi/rassisti“ definitsioon paistab „antirassistide“ poolt pigem pimedas teki all kokku pandud olevat kui üldmõistetavast-üldaktsepteeritavast terminoloogiast ja samas ka üldmõistetavast (traditsioonilisest) ühiskondlikust kogemusest välja kasvav mõiste. Noh, nagu kommunismi-a'al mõiste „rahvavaenlane“ - komissariaadis omaenda ideoloogiliste-poliitiliste vastaste kohta sepitsetud ja siis lendu lastud kriminaliseeriv sõimusõna, mille tähendusväli niii krdima lai ja suvaliselt väänatav, et tänahommikune komissar, kes selle raffavaenlase-kontseptsiooni väljatöötamisel osales, võis juba enne lõunaoodet ise rahvavaenlasena mahalaskmist oodata.

      No kuis kuram sa end siis ontlikuks „rassistiks“ kuulutad?

      Isegi DNA avastaja (hiljuti oma Nobeli-medali maha müünd) Watson ei võtnud antirassistide poolt talle külge kleebitud rassistisilti vastu ja pidas vajalikuks neile vastu õiendada, et ta pole teps mitte „konventsionaalne rassist“ (Guardian: „Watson has said that he is “not a racist in a conventional way”.“).

      Ehkki mõeldav oleks, et näiteks kui kohalik antirassism tahaks siinmail „rassiste“ välja selgitada, siis oleks suht soodne, kui nad näiteks vastavad jalakäijahelkurid valmis teeks ja iga marketikassasse mõistliku hinnaga müüki paiskaks: ma usun, et tänases ametlik-hüsteeriliselt antirassistlikus poliitilises kliimas oleks kaubal minekut! Sest kesse ikka suudaks vastu panna kiusatusele ilma vähimagi huumorimeeleta antirassistlikku ideoloogiaaparaati ja komissare õrritada.

      Kustuta
    3. See kõik on ju hoiakute küsimus. Kui rassistil on vaba eneseväljenduse võimalus ja tekib identiteedipõhine eneseuhkus, siis ei peaks teda kuidagi morjendama, mida antirassistid temast arvavad. Pigem peaks vihastama see, kui teda mingil põhjusel antirassistiks peetakse. Kuid samamoodi peaks ka antirassistil olema vaba eneseväljendus ja ta ei pea häbenema seda, et rassistid talle ei meeldi. Seda nimetataksegi arvamuste paljususeks.
      Ma olen küll mõningates ringkondades tajunud, et kui ma juhtumisi mingisuguseid pagulasi ei karda ning kördile ja kamale kiitust ei laula, siis võetakse hoopis seda kui normist kõrvalekallet.
      Samamoodi ei pea ma vajalikuks rassiste karta, aga kui maailmavaade juba läheb üle tegudeks, siis ongi tegemist juba teise kategooriaga, siis me ei räägi enam arvamusest. Kui ta läheb vaadete esitamiselt üle tegudele ja juhtumisi oma antipoode kividega pilduma hakkab (vahet pole kas musti, valgeid, siniseid või rohelisi mehikesi), siis peab ta muidugi karistatud saama, kui see on üldtunnustatud moraalinormide vastane.
      Stultoloogina ei saa ma näiteks aru, et kui ma räägin lollidest, siis käsitletakse seda sageli automaatselt hinnanguna, kuigi tegemist on täiesti omaette inimesest eraldiseisva liigiga, kellel võiks ju samuti olla välja kujunenud positiivne identiteet - näete mina siin, loll, meid on palju ja ma olen selle üle uhke! Aga kuna hinnang on ühiskonnas valdavalt negatiivne, siis poevad paljud pimedas teki alla ja häbenevad oma identiteeti.

      Kustuta
    4. ckrabat: „See kõik on ju hoiakute küsimus.“
      ---

      Aga seda ma räägingi. Et Antirassistil ja sellel, keda antirassist Rassistiks nimetab, on ERINEVAD HOIAKUD, tõenäoliselt ka selles küsimuses, mis värk selle va „rassismiga“ üleüldse on. Sestap antirassistil ongi tobe tema poolt rassistiks nimetatavalt nõuda, et too end antirassistide hoiakutega kohaldaks ja antirassisti soovide alusel end defineeriks.

      Tõin sulle näite kommunismipäevist ja „raffavaenlastest“: kui inimesed Siberi orjatöölaagritest tagasi tulid ja pisut hinge tõmbasid, siis päris paljud nimetasid end irvitamisi ja mitte ilma uhkuseta „raffavaenlasteks“ - st võtsid küll komissaride definitsiooni nende kohta üle, kuid seda vaid laia irvituse saatel, samas endile iga toll aru andes, et nad eesti rahva vaenlased EI olnud ega ole ega saa ka olema. Komissaride ja „raffavaenlaste“ HOIAKUD olid otse loomulikult ERINEVAD, seda ka „raffavaenlusküsimuses“.

      Ent päris keeruliseks läheb „rassismiküssa“ siis, kui esitada küsimusi reaalsete poliitiliste loosungite ja üleskutsete kohta, mis kutsuvad valget rassi hävitama või patologiseerivad valge rassi ja valge rassi poolt loodud tsivilisatsiooni „inimkonna vähkkasvajaks“, näiteks Noel Ignatiev tema poolt 1993. aastal asutet ühiskondlikpoliitilise ajakirja Race Traitor avanumbris: Abolish the White Race - By Any Means Necessary ? Kusjuures Harvardi professori Ignatievi arvates saab sellele üleskutse vastu tõrkuda vaid nn „valge ülimuslikkuslane“ (white supremacist) elik „valge rassist“? Kui ma õigesti sellest va antirassismist aru saan, siis nad vist ikka peavad mingi rassi hävitamist või üleskutset rassihävitustööks „rassismiks“? Aga antud juhul hoopistükkis mitte, kuivõrd terved harvarditäied professoreid on valmis seletama, et „tegelt mõtles Ignatiev selle nuka alt...“ ja jne jne.

      http://www.washingtontimes.com/news/2002/sep/4/20020904-084657-6385r/

      Või Susan Sontagi klassikaline „The white race is the cancer of human history“ (Partisan Review, 1967). Kesse antirassistidest Sontagi-mutti „rassistiks“ peab, mõeldamatu ju?

      Sestap ma väidangi, et sisuldasa on tegemist tühja tähistajaga, mis vaid sõimusõnaks kõlbab. Ja poliitilise malakaga muidugi.

      Kustuta
    5. Loomulikult ei saa nõustuda "meinstriim" rassismi käsitlusega, kus rassismi seostatakse naturaalselt valgete kristlike straight-sättumusega meestega ning pannakse silmaklapid ette kõikvõimalikele teistsugustele rassismi avaldustele. See muidugi ei õigusta "valge rassismi", et teised kaa.

      Kustuta
    6. Ckrabat: „See muidugi ei õigusta "valge rassismi", et teised kaa“
      --

      Hoidku selle eest, et ma õigustaks „valget rassismi“ (KUI ma ka mingis meeltesegadushoos „embaks“ antirassistlikku kontseptsiooni nn „rassismist“) nõnda lapsiku väitega nagu „teised kaa“!

      Mina jään ikka oma 'antirassismi' teravalt kritiseerivate liistude, nö RASSIREALISTLIKE liistude manu. Misukesed liistud on vormind minus veendumuse, et näituseks USA neegerrahvale pole XX sajandil miski nii laastavalt mõjunud kui seda on võitlev antirassism. Ja et selles suhtes on nii valge kui USA must rass „vennad kannatuses“.

      Kustuta
  8. Ma olen põhimõtteliselt nõus, et kui keegi propageerib genotsiidi siia toodavate välismaalaste kätega siis põhimõtteliselt võib teda sallida.
    Aga kui maailmavaade juba läheb üle tegudeks, siis on tõepoolest tegemist teise kategooriaga........
    Samal ajal ei saa keegi sundida mind sallivuse nimel tolereerima etnilise puhastuse vajalikkust kui maailmavaadet ja mitte selle vastu võitlema.

    VastaKustuta
  9. kui... mul on pütt piima ja pütt tõrva, on mul kaks pütti väärt kraami. Kui mul on seeasemel 2 pütti piima ja tõrva segu, tollega ei mõistaks midagi peale hakata.
    Kahju neist kuu pealt kukkunud aafriklastest, kes toodud mõistmatusse kohta, mõistmatusse kultuuri, mõistmatute inimeste hulka, parimal juhul oma aega ja elu tühja maha uimerdama, sest kuidas neid siin rakendada, keda pead hoidma nagu *** *** peal. Ja kahju kohalikest, kes kõigi muude probleemide kõrval peavad vastutama veel suvaliste isikute äpardunud valikute pärast, kes oma suppi ise ei helbi.

    VastaKustuta
  10. Nojah, aga religiooni ja rassismi erinevus on ju see, et kui sa oled mingist rassist, siis sa ei saa seda muuta, samas kui religioon on avatud, mitte elitaarne klubi, kuhu sünnitakse. Üks tegeleb inimeste värbamisega, teine tegeleb sulgumisega. Selles suhtes ei inkorporeeri liberalism kõiki religioone ühtviisi, sest teisi kodanikke mingil moel välistavad või eitavad religioonid isoleeritakse ja tõugatakse välja. Samas on isegi islamifndamentalism rassilises plaanis avatud - Islamiriik on olemuselt multirassiline ju. Tundub, et usuvabadus ei tähenda uskuda, mida sa tahad, vaid seda, et sa võid valida usku, mida tahad, aga see omakorda eeldab, et usud ise oleksid avatud, et sa valida saaksid. Rassi, sugu, vanust, välimust jne valida ei saa, seevastu usk nende kategooriate alla ei kuulu.

    VastaKustuta
  11. Eesti haritlaste ladvik kuulutab alateadlikult sõnumit: "Kuulge, pärismoslemiks olemine on jama! Olge palun lahjad moslemid ehk ärge tõsiselt uskuge Suurt Muhhamedi, uskuge Obamat!" -

    Ainus viis on vaigistada Qur'an (ja levik) ja selle ausees hoidmine pädeva ja avaliku aruteluga, just selles osas, mida Qur'an tegelikult persoonilt nõuab! Et mida just "suurprohvet" (!) üles tegema kutsub? Sellele küsimusele vastust teavad kahjuks vähesed. Suurim kate tuleneb avalikkuse ja haritlaste nn usuvabadusest, ja sellest et keskmine muslim ei tea isegi Muhhamedi steitmentidest mitte midagi.

    VastaKustuta