2. märts 2016

Õnnelik vaesumine isiksustatud kodanikuvaluutaga

See on minu väike panus "Äripäeva" korraldatud rahvalikus mõttetalgus "Edukas Eesti". ÄP 02.03.2016

Hallil taustal on leheküljepikkune sissejuhatus, mille võib vahele jätta see, kes ei vaja meeldetuletust, et "XX sajandile omast majanduskasvu XXI sajandil loota oleks naiivne".


Riiklikult tagatud miinimumostujõud ehk Õnnelik vaesumine isiksustatud kodanikuvaluutaga



Pole vist liiga suureline öelda, et kogu meie praegune tsivilisatsioon on üles ehitatud majanduskasvule. Ja majanduskasvuga on juba mõnda aega kehvad lood ja otsitakse lahendusi.
Peeter Koppel kirjutab: "Kui nüüd aga vaadelda seda, mis tegelikult ja päriselt seda (majanduskasvu) tekitavad, siis jääb alles kaks juurpõhjust – demograafia ja tootlikkuse-tööviljakuse kasv.
Demograafia on miski, mille puhul on tulevik paljudele üllatavalt hästi välja kalkuleeritav. Demograafiliste pikkade protsessidega seotud majanduslikud prognoosid on seega samuti võrreldes nii mõnegi muu prognoosiga ebameeldivalt paikapidavad. See, et neid aeg-ajalt kiputakse vaiba alla lükkama, ei vähenda nende paikapidavust. Õhtumaades on rahvastiku vananemine jõudnud punkti, kus sellest majanduskasvu kütust loota oleks naiivne. Punkt. Unustame ära.“ (PM 25.02.2016)
Tõsi, selle juurpõhjusega on asi üsna selge. Küll aga tooks ma ühe juurpõhjuse juurde ning jahutaks niigi hädist entusiasmi teise juures. Tootlikkuse-tööviljakuse kasv on ammu seotud ainult tehnoloogilise innovatiivsusega ja see tõsiasi on muutnud täielikuks igandiks sellise talupojavooruse nagu inimlik töökus. Rügamisega rikkaks ei saa, hea kui hingeski püsib (vt nt Vilja Kiisler „Miks eestlane vaene on“ ÄP 14.01.2016).
Tehnoloogilist innovatsiooni aga vaevab sama asi, mis pidevat spordirekordite ületamistki – iga järgmine saavutus maksab proportsionaalselt üha rohkem ja inimvõimetel siiski on lagi, võib kindel olla, et XXI sajandil ei parandata saja meetri jooksu aega sama palju kui XX sajandil.
Kolmandaks majanduskasvu juurpõhjuseks võib lugeda ainelise ja energeetilise ressursibaasi. Ka seda vaevab eelmisega analoogne häda – madalamtelt okstelt on õunad juba ära nopitud, pinnalähedane põlevikivi ahju aetud jne. Tööstusrevolutsioon leidis eest väljakurnamata põllumaa, ammendamata kalavarud, rikkalikud maagilademed pinna lähedal jne, jne. Seda saatnud demograafiline plahvatus (loe: turu plahvatuslik kasv) oli võimalik ainult nendes, nüüdseks kadunud oludes (hea lühiülevaate neist probleemidest saab Hardo Pajula kirjutisest „Komplekssuse koorem“ )
Arvestades neid kolme asja võime täiendada Peeter Koppeli sedastust: „XX sajandile omast majanduskasvu XXI sajandil loota oleks naiivne. Punkt. Unustame ära.“ Seega meede, mille ideena välja pakun, on kukkumise leevendaja, mitte lendamise kiirendaja.

Õigusega on öeldud, et rahumeelne demokraatlik ühiskonnakorraldus suudab elada ainult lootusega veidikene paremale homsele, isegi paigal tammumine on tohutult destabiliseeriv. Seega võibki näha suurmiaid ohte majanduskeskkonnale ühiskondlikus destabiliseerumises, poliitilises radikaliseerumises, mitmesuguste arhailisemate ühiskonnakorralduslike tungide taaselustumises. Esmase väljenduse leiavad need hõimkondlikkusele toetuvatses skeemides (ksenofoobia, natsionalism, rassism jne).

Milline on meie lähtepunkt siin ja praegu?
"Statistikaamet avaldas inimeste toimetulekust uue kokkuvõtte, millest selgub, et endiselt elab Eestis vaesuses pisut üle 30 protsendi elanikest ehk ligi 400 000 inimest.
Kui aga vaadelda inimeste sissetulekuid ilma sotsiaaltoetuste ja pensioniteta, elaks Euroopa sellel äärekesel vaesuses lausa 73,3 protsenti inimestest [...] Eesti 1,3 miljonist elanikust saaks iseseisvalt ja suuremate probleemideta eluga hakkama vaid neljandik. Ülejäänutel hoiab hinge sees põhiliselt seesama neljandik, kes maksab oma sissetulekutelt makse, millega saab sotsiaalkaitse korras toetada neid, kes ei tööta või piisavalt ei teeni." (Tiina Kangro, "Vaid neljandik rahvast suudab teenida välja elu pealpool vaesuspiiri", "Linnaleht" 12.02.2016)

Eelnevat arvesse võttes pole ime, et ka väga intelligentsed ja sotsialismipõlglikud inimesed hakkavad rääkima kodanikupalgast, baassissetulekust ja muust sellisest. Ma hindan üsna tõenäoliseks, et kodanikupalga sisseseadmine mõjub majanduskasvule tervikuna negatiivselt, et see kiirendab vaesumist. Aga! Aga ta teeb seda olulise sotsiaalse boonusega, nimelt tegu on kõige rõõmsama vaesumisega ja oludes, kus elukvaliteedi langus on paratamatu, on hädavajalik, et see langus toimuks maksimaalselt rõõmsalt ja minimaalsete "tõrvikutega tänaval".


Ideed, mida siin välja pakun, võiks nimetada piiratud kasutusvaldkonnaga isiksustatud kodanikuvaluutaks (PKIK). See oleks on kodanikipalga kitsendus. Kodanikupalga voorustest on räägitud väga palju – alates bürokraatia ja halduskulude vähenemisest lõpetades sellega, mis ehk olulisimgi, et see hoiaks ära plahvatusohtliku ühiskonnaklassi tekke. Ideena pakuksin välja mõned kitsendused. Riik ei peaks külvama lihtsalt lennukilt raha (kust seda võttagi), vaid tagama teatud elatismiinimumi (seda teeb ta mingil moel praegugi). Osalt oleks see nagu hädaaegade talongisüsteem, millele e-tehnoloogia lubab teha olulisi parendusi. Alljärgnev on kohmakas visand.

a) PKIK oleks isiksustatud st seda ei saa anda teisele inimesele edasi, ei saa laenata ega kaubelda naabriga. Nt maksevahendiks oleks ID-kaart.

b) PKIK ei oleks kuhjuv, seda ei saaks koguda. Nt iga kuu alguses hoolitseks riik, et kodaniku kontol oleks, ütleme näiteks 500 PKIK-eurot. Ja pole vahet, kas seal oli midagi eelmisest korrast alles või mitte – iga kuu alguses keeratakse konto 500 peale.

c) PKIK oleks täiselektrooniline.

d) PKIK ei oleks konverteeritav eurodeks ega sularahaks. See meede raskendaks oluliselt kuhjumist, spekuleerimist või hangeldamist, sest iga tsükkel peaks käima läbi "naturaalmajandusliku lüli" ( a la inimene ostab PKIK-eurode eest makarone ja müüb need eurode eest maha), mille maht ei saa olla suurem kui 500 eurot kuus.

e) PKIK oleks kasutatav ainult Eesti Vabariigis (see tuleneb juba eelmisest st mittekonverteeritavusest sularahaks või teisteks valuutadeks).

f) PKIK oleks piiratud kasutusvaldkonnaga, sellega saaks osta ainult teatud tootegruppe (nt toit, esmatarbekaubad, eluasemekulud jms). Üks piirang tuleb automaatselt ka sellest, et ühelgi ostjal ei saa kunagi olla rohkem kui 500PKIK-eurot.

g) PKIK-iga ei saaks osta alkoholi (või nt ka ebatervsilikke tooteid) jms see takistaks nn riigijoodikute teket, mis kodanikupalga puhul oleks kardetav.

h) PKIK-ide eest saab kaupu või teenuseid osta ainult kodanik.

i) Nendelt, kellele on tasutud PKIKides (nimetatud tootegruppide müüjad, eluaseme väljaüürijad jne), ostaks riik PKIKid eurode eest välja. Need, kellelt riik PKIKid välja ostab, saavad olla ainult Eesti maksusüsteemi osalised st Eestis registreeritud firmad jt. (viimane kitsendus pole mõistagi kohustuslik)

j) Laste jt hoolealuste PKIK-id laekuks vanematele/eestkostjatele st see oleks osalt ka demograafiline meede. Samuti teeks see kodakondsuse ihaldusväärsemaks.


Tähendab, PKIKil oleks osaliselt paralleelvaluuta omadused. Aga ainult osaliselt. Täpsem oleks seda ehk isegi nimetada teatud kitsendustega minimaalse ostujõu riiklikuks tagamiseks (see oleks ühtlasi riigigarantii teatud turusegmendile). Seda ei saaks olla ühelgi kodanikul kunagi rohkem kui kindel kogus euro-ekvivalente kuu aja kohta(lapsevanematel kordistuks see võrdeliselt laste arvuga). Juriidilistel isikutel saaks olla rohkem, aga nemad saaksid nende eest osta ainult riigilt eurosid (ja mõistagi täisaruandlusega ja ehk ka väikse maksu või kompensatsiooniga) st firmad ei saaks PKIKidega omavahel kaubelda.
Piiratud maht ja kasutusvaldkond ei laseks kodanikel võõrduda töölkäimisest, kuid teadmine, et baasvajaduste rahuldamine on minimaalsel tasandil garanteeritud, stabiliseeriks tunduvalt ühiskonda ja soodustaks ka investeerimisriskide võtmist (sest "päris surnuks ei saa kukkuda"). Plussiks on ka see, et võimaldab tavalise kaubandussüsteemi tarneahelaid kasutada selleks, mille eest hoolitseb praegu Toidupank või EL-i toiduabi jms.



34 kommentaari:

  1. "Riik ei peaks külvama lihtsalt lennukilt raha (kust seda võttagi)"

    Sellega oled sa öelnud hästi palju ja edasine arutelu vaevalt, et sellele kulutatud aega väärib. Ma ei ole üleolev või vähemalt püüan seda mitte olla. Ma mäletan. et Üdiklubis küsis kunagi OL selle ebatsensuurse küsimuse: "kust tuleb raha". Sina küsid nüüd, et kust seda võttagi. Eks ikka sealt, kust ta tuleb. :)

    Mul oli kunagi kellegagi juttu sel teemal ja arutlesime umbes nii:
    tema: kuningad said juba vanasti maksudest raha
    mina: ok, aga kuidas kuningate näod rahadele sattusid, kas eio olnud mitte nii, et inimesed said raha ikka kuningatelt
    tema: ok, aga selles oli kullasisaldus ja kuningal oli seda kulda vaja
    mina: tol ajal ei olnud tegemist õigusriikidega, kuningas oleks kõik kullakaevandused enda kätte saanud üsna lihtsalt, rahal ja maksudel peab olema teistsugune funktsioon, kui meile on tavaliselt seletatud

    Tegelt on David Graeber oma raamatus "Debt The First 5000 Years" selle väga hästi ära seletanud. Seda küsis tookord laua ääres ka OL, ta teadis seda. Aga keegi ei võtnud vedu ja küsimus oli tavapärases mõistes ehk poliitiliselt ebakorrektne.

    Graeber kirjeldas seda nii: kui valitsejal oli sõjavägi, näiteks 5000 meest, siis seda sõjaväge tuli toita. Nad oleks ümberkaudsed külad paljaks röövinud. Selleks valitseja kehtestas maksu(d) elanikkonnale, mille maksmist aktsepteeris ainult enda poolt väljastatavas valuutas. Nüüd andis ta sõduritele raha ja need ostsid kohalikelt elanikelt söögipoolist. miks viimased müüsid? sest neil oli valitseja ees maksukohustus, mille kustutamist viimane aktsepteeris ainult enda poolt väljastatavas rahas.

    Kaasaegne süsteem toimib põhijoontes sarnaselt, aga me oleme harjunud mõtlema sellest tagurdpidi. Sellepärast me arvamegi, et valitsus saab raha erasektorit maksustades, kui tegelikult saab raha maksude maksmiseks tulla ainult valitsuselt endalt (keskpank on valitsuse osakond oma sisult).

    Seda rada pidi minnes on selge, et ükskõik kui suur valitsuse kulutamuine saab alati rahastatud. Küsimus on selles, et kui palju maksustada versus kulutada, et inflatsiooni ei tekiks ja samas, et sõdurid ikka söönuks saaks. Tingimusteta põhisissetulek (ja selle erinevad variatsioonid) toob tavaliselt lauale veel moraaliriski küsimuse. Kui ühtedele lihtsalt raha anda ilma, et need töötama peaksid, siis ehk ei taha ka nood teised töötada ja siis pole raha eest enam midagi osta.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siin on üks elevant toas: pangad.

      Nimelt, raha tegemist alustab tõesti valitsus, kuid ta ei ole selles sugugi põhitegija. Kui panga kätte satub üks raske kopikas, siis laenab pank selle mitu korda välja. Klassikaliselt on see kordaja olnud ja heaks peetud 20 ringis - panga arvel miljon valitsuse päritolu eurot, siis pank laenas klientidele välja 20 miljonit. Seni kuni kliendid korraga seda raha pangast välja viia ei taha, pole probleemi.

      Sel juhul on ainult 5% rahast loodud valitsuse poolt ja 95% pankade poolt!

      Buumiajal võimenduse kordaja muidugi kasvas sest kõik tundsid ennast heal järjel ja ohutult. Kui kõrgele ta täpselt tõusis, kes seda täpselt teada võiks.

      Tähtsam on hoopis see, et ühel hetkel selgus, et nii mõnelgi pangal olid reservid täis mitte rasket kopikat vaid lepalehti, ja kui selline pank leidis ennast vajadusega kohustusi kinni maksta, siis polnudki muud teha kui uksed kinni panna. Mille peale panevid uksed kinni tema võlausaldajad ja siis omakorda nende omad.

      Sedamööda kuidas see asi süsteemist läbi lainetas oli majanduskriis. Aga vat kriisiga on selline huvitav asi, et kellele üks pank kriisi ajal raha usaldama peaks? Usaldusväärseid tegelasi annab tikutulega otsida. Raha kutsutakse tagasi koju panga keldrisse paremaid aegu ootama. Selle tagajärjel väheneb drastiliselt majanduses ringi liikuv raha ja vat selle peale jääb majandus suht seisma ja siis on masu.

      Lahendus muidugi on ammu teada - riik peab raha ise juurde trükkima. See ongi vastus küsimusele, kust seda lennuki pealt külvatavat raha võtma peaks. Sai riik omal ajal raha trükkida, said pangad veel palju rohkem raha trükkida, miks nüüd masu ajal siis trükkida ei peaks saama?

      Raha olemasolu ja piisav hulk on avalik teenus, ja kui masu ajal pangad seda teenust ei paku siis peab seda tegema riik. Ja kui masu probleem on kordades vähenenud raha hulk ringluses, siis järelikult on riigil võimalik raha juurde trükkida ulmelistes kogustes, enne kui inflatsioonisurve tekib.

      Suurtes kogustes trükkinud on nii USA, EU kui ka näiteks Jaapan. Probleem on selles, et poliitikud usuvad liialt neoliberaalset ideoloogiat ja annavad trükitud raha lihtsalt pankade kätte. Pangad aga, nagu me nägime, masu tingimustes sellega midagi konstruktiivset ette ei võta. Tegelikult on see trükitud raha tarvis tõepoolest kas lihtsalt rahvale jagada (lennuki- või helikopteriraha, rahvas kulutab raha kaupadele ja teenustele, selle peale tärkab ettevõtlus uuesti ellu) või siis veel parem, riik ehitab infrastruktuuri ja muud vajalikku - maanteed, koolid, haiglad, elektrijaamad. Sellega loob riik massiliselt töökohti ja allhankeid, tekivad maksejõülised kodanikud ja ettevõtted, mis jällegi majanduse käima tõmbavad.

      Võrreldes lennkukilt visatud rahaga on riigi ehitatav infra veel palju parem plaan, sest hea infra peal on kõigil palju lihtsam elada ja äri ajada, ning see jääb alles aastakümneteks.

      Ameeriklaste New Deali ajal ehitatud infra on vastu pidanud juba pea sajandi - kuigi nüüd kipub ta ka läbi saama, sest 'pärast mind veeuputus' stiilis valitsemise käigus pole keegi aastakümneid sisulist hooldust teinud.

      Nii et vot, lennukiraha on tegelikult hea ja lihtne asi, aga veel parem kui riik võtab masu võimalusena ehitada kõik need asjad mille jaoks heal ajal raha pole. Sellisel ettevõtmisel on tõestatud tulemused igal pool kus teda vähegi vaevaks võetud.

      Lihtsalt ettevõtmise asi, ja poliitilise tahte küsimus ka. Kui New Deali tehti siis neoliberaale veel polnud, samuti suutsid inimesed eelistada töötavaid lahendusi partelisele ideoloogilisele korrektsusele och impotentsile.

      Maksa kinni või tee järele!

      Kustuta
    2. > kristjan. eesti on osa eurotsoonist, meie valitsusel puudub kontroll money supply üle.

      > j. miks pangad elevant toas on? kommertspangad orgaaniline ja loogiline osa rahaloomest. igati ok on delegeerida ressursside jaotamise otsuseid erasektorile, kes tegutseb konkurentsitingimustes.

      > mihkel kunnus. su mõte on võtta ressursse neilt, kes tööd teevad ja jaotada tänasest rohkem neile, kes tööd ei tee? huvitav, kus küll seda mõtet varem kuuldud on.

      Kustuta
    3. "> mihkel kunnus. su mõte on võtta ressursse neilt, kes tööd teevad ja jaotada tänasest rohkem neile, kes tööd ei tee? huvitav, kus küll seda mõtet varem kuuldud on."

      vt Tiina Kangro artikkel. Palgast elab juba praegu ära selge vähemus, st praegu toimib üks ümberjagamissüsteem. ma soovitan seda ümberjagamissüsteemi modifitseerida. Eesmärgiks on sotsiaalsete pingete ära hoidmine ja leevendamine.

      Kustuta
    4. > mihkel kunnus. teisisõnu, klassirahutuste ära hoidmiseks on tarvis kasutusele võtta sotsialistlikud meetmed?

      Kustuta
    5. Sotsialistlikuks saaks seda meedet nimetada üsna kõvasti metafoorikummi nimetades. Aga sotsiaalsete probleemide ägenemist ennustan küll.
      vanade kasvumudelitega on ühel pool (vt nt viidatud Hardo Pajula artikkel või Kaupo Vipp'i "Globaalpohmelus" vms
      või siis veendunud antisotsialist Peeter Koppeli artiklit http://ekspress.delfi.ee/arvamus/peeter-koppel-ohtumaa-allakaik-reaalajas?id=65365850)

      Kustuta
    6. > aga paku see idee peetrile välja. teda teades, hakkaks ta õhku ahmima:) aga ressursside ümberjagamine suurema töö tegijatelt väiksema töö tegijatele on kõige pesuehtsam alasti sotsialism.

      Kustuta
    7. mehhaniseerituse ja robotiseerituse tase on juba nii kõrge, et inimese töö osakaal tootlikuses on kaduvväike st eristus väikse ja suure töö tegija vahel on ajaloo prügikastis.

      ja kordan, juba praegu tegeletakse massilise ümberjagamisega, sest paremat lahendust pole välja mõelda suudetud

      Kustuta
    8. > kui see nii oleks, oleks eestis tööpuudus. aga on tööjõupuudus.

      Kustuta
    9. on nii tööpuudus kui tööjõupuudus. Tööjõupuudusel on aga mitmeid põhjusi nt üks põhiline on liiga madal palk, teiseks, liiga kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö (+ asukoht).
      Siin pole vastuolu.

      Kustuta
    10. Hr. Kunnus, siiski on selge vahe olemasoleval süsteemil ja sellel, mida teie hetkel välja pakute.

      Praeguses süsteem on tarbimine ja tootmine omavahel põimunud. Näiteks toidu tootja saab tarbida mingi üpris selgelt fikseeritud määra järgi teiste tootjate kaupu ja teenuseid. Teie pakutud talongidele sarnanev süsteem toimiks aga hiiglasliku maksuna, mis tegelikkuses tähendaks seda, et tootmise ja tarbimise seostel tõmmatakse juhe seinast. Tootjalt sisuliselt võetakse kaup käest ära. Hoolimata sellest, et ettevõtja kulutab aega ja ressursse, et toota, siis tema võime kaupu ja teenuseid tarbida tugevalt väheneb (või hoopis kaob). Ütleme, et tal on vaja tootmiseks väetist ja diislit. Kelle juurde ta oma murega läheb? Tema kaupa vahendatakse ju sisuliselt talongidega, mis ei oma mingit kehtivust väljaspool esmatarbekaupade. Diisel aga tuleb täielikult kusagilt välisriigist.

      Kui te pakute välja, et tootja kaup tasustatakse lõpuks ikkagi rahas (vastavalt talongidele), siis on tegelikult tegu mingi sektori subsideerimisega, mis viib kauba ja teenuste inflatsioonini subsideerimata sektorites. Ehk siis kõik saavad natuke süüa, kuid nagu Nõukogude Liidus, tootmine läheb lõpuks allamäge. Me ei ela kahjuks täielikult globaalses süsteemis, ega ka vaakumis.

      Ehk siis lühidalt tahan öelda seda, et sellist varianti, kus valdavale osale inimestest antakse midagi, ilma, et neilt midagi vastu nõutakse, ei saa pikalt toimida.

      Kustuta
    11. Tahaksin veel täiendavalt kommenteerida seda väidet:

      "Kui nüüd aga vaadelda seda, mis tegelikult ja päriselt seda (majanduskasvu) tekitavad, siis jääb alles kaks juurpõhjust – demograafia ja tootlikkuse-tööviljakuse kasv."
      -Peeter Koppel

      Kuigi demograafia võib mängida olulist rolli potentsiaalse majanduskasvu piiramisel, siis tegelikkuses ei ole see kaugeltki põhiline. See, et inimesi vähem on, ei tähenda, et kaupu ja teenuseid ei oleks võimalik rohkem müüa. Meil on näiteks tulevikus üpris selge ja suur eluaseme puudus tulekul. Selle korvamiseks oleks vaja oluliselt rohkem maju ehitada/renoveerida. St. et kuigi rahvastik väheneb ja vananeb, siis nõudlus ühe väga kalli kauba järele kasvab. Kusjuures nõudluse kasv ning bürokraatlike nõuete kasv toob ilmselt kaasa ka hinna kasvu, mis tähendab, et potentsiaal majanduskasvuks on hoopiski suurem kui praegu. Sest mida majanduskasv tegelikult väljendab? Tarbitud toodete/teenuste rahalise mahu suurenemist (korrigeerituna inflatsiooniga muidugi).

      Teine küsimus on tootlikus-tööviljakus. Põhimõtteliselt võib seda vaadata kui käivet töötaja kohta. Tootmise efektiivsus mõjutab kasumit ja konkurentsivõimet, st. on võimalik turuosa suurendada odavama tootega ning seeläbi suurema tootmismahuga käivet kasvatada. Teine variant on lihtsalt midagi uut ja kallimat pakkuda. Kusjuures majanduskasvu on võimalik saavutada ka teenuste arvelt. See tähendab, et tootmise tööviljakus võib isegi väheneda, kuid kui inimesed omavahel rohkem teenuseid vahetavad, siis on sellega võimalik saavutada majanduskasvu. Ehk siis, hakkame kõik pangateenuseid välismaalastele pakkuma!

      Selles suhtes on majanduskasvu ja tööviljakuse näitajad suht mõttetud ilma laiema kontekstita. Sul võib olla suurepärane sisetarbimine teenuste näol, kuid välismaa kaupa saavad vähesed omale lubada. Näiteks Ukraina keskmine palk on alla paarisaja dollari. Tähendab see seda, et neil tööd ei tehtagi ja kõik on näljas? Ei, neil on lihtsalt enamus sisetarbimine. Kui nad nüüd otsustaksid hakata osa oma toodangust jõulisemalt suunama Euroopa turule (mitte, et EL seda niisama lubaks), siis näeksime tõenäoliselt ühte imepärast majanduskasvu. Kusjuures tootmine jääks samaks, lihtsalt raha saadaks rohkem. Umbes näeks see välja nagu meie "majandusime".

      On terve rida mõisteid ja numbreid, mida inimesed teatud religioossusega jälgivad, kuid ilma neid tegelikult mõistmata võibki jääda igasuguseid idiootsusi leiutama. Pragmatisti eristabki utopistist see, et pragmatist fantaseerib selle põhjal, mis on tegelikult olemas.

      Kustuta
    12. > töötuse määr eestis 2015 aastal oli 6,2%, mis on kui mitte loomulik, siis igal juhul väga madal tööpuudus. kõik need andmed on avalikud. nõustun eelkommenteerijaga, vajalik on esmalt endale üldise majandusliku raamistiku A ja O selgeks teha, alles siis saab hakata radikaalseid reforme välja pakkuma. siin on üks informeeritud arvamus: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/suurtoostur-valitsuse-soovmotlemisest-ei-ole-motet-raakida-toojoumaksude-alandamisest?id=73805963

      Kustuta
    13. Mihkel, Mihkel, ise semiootik aga trolli ei tunne ära, vaidled teisega terve päeva siin.
      Don't feed the trolls!

      Kustuta
    14. "> kristjan. eesti on osa eurotsoonist, meie valitsusel puudub kontroll money supply üle."


      Sellega on kõik öeldud. Nii kaua, kui seda kontrolli pole, on mõttetu rääkida kodanikupalgast ja mingist iseseisvast majanduspoliitikast. Tollega tuleb rääkida, kellel see kontroll on.

      Kustuta
    15. "> kristjan. eesti on osa eurotsoonist, meie valitsusel puudub kontroll money supply üle."


      Sellega on kõik öeldud. Nii kaua, kui seda kontrolli pole, on mõttetu rääkida kodanikupalgast ja mingist iseseisvast majanduspoliitikast. Tollega tuleb rääkida, kellel see kontroll on.

      Kustuta
    16. Sotsialism on totalitarism, mitte raha liigutamine ühest sektorist teise. Sotsialismi eesmärk on inimesed valitsussõltlasteks muuta. Ümber jagamine ilma valitsussõltuvuse eesmärgita pole sotsialism. Hetkel on meil jah sotsialism. Paljud inimesed teevad mitte kellelegi vajalikku tööd ja saavad selle eest hüvesid ning nende ainukene funktsioon on hoida võimul Brüsseli režiimi ja kohalikku nomenklatuuri. Reziimi kukkumisel nende hüved kaovad, nad kardavad seda ning hääletavad refirlsotse. Ilma ümber jagamiseta ei saa ükski majandus läbi. On palju valdkondi, mis on majandusele ja riigile vajalikud aga kaudselt. Iseseisvalt ei hakka nad kunagi kasumit teenima. Nii et ümber jagamine ei kao kuhugile, pigem oleks vaja rohkem ümber jagada aga teistmoodi. Ma ise fännan natsionaalsotsialismi aga see pole ainukene variant. Kultuurimarksismi koolemist ja demokraatiat oleks vaja, küll siis ka lahendused tekivad, kas natsivariant või miski muu.

      Kustuta
    17. Ma vabandan, kui see jutt on siin teemaväline ja Kunnus võib mu kommentaari kustutada, kui seda trollimiseks peab. Ko0mmentaator j ajab plära.

      Kustuta
    18. "> mihkel kunnus. su mõte on võtta ressursse neilt, kes tööd teevad ja jaotada tänasest rohkem neile, kes tööd ei tee? huvitav, kus küll seda mõtet varem kuuldud on."

      See on selle diskussiooni valesti raamistamine. ring peab algama valitsusega, mis on elevant keset tuba. Kuna sissetulekute jaotus ühiskonnas on poliitilise valiku tulemus, siis on vale seda niimoodi raamistada, et keegi teeb ettepaneku sissetuleku jaotuse muutmiseks ning ta tuleb ümberjagajaks ja sotsialistiks tembeldada. see ei ole ümberjagamine, lihtsalt sinul ja temal on erinevad nägemused sissetulekute jaotusest ühiskonnas. Parampoolsed üldiselt tahavad rikastele rohkem anda ja vasakpoolsed vaestele. Parempoolsed ülistavad oma juttu vaba turumajandusega, mis on tegelikkuses muinasjutt, seda ei ole kunagi eksisteerinud. See on tegelikult kommunismilaadne utoopia.

      Kustuta
  2. Parasiitherilane muudab ämblikud zombiks!

    Jaapani bioloogid on leidnud ämblikke zombi-laadsesse seisundisse viiva parasiitherilase, kes paneb neid sobilikul hetkel punuma tema vastsete kaitseks sobilikku võrku. Mehhanismi edasine uurimine võiks anda vihjeid loodusest inspireeritud putukatõrjevahendite loomiseks.

    Iga liigi poolt harrastatav parasitism on veidi erinev. Jaapanis asuva Kobe'i ülikooli teadlased otsustasid ajakirjas Journal of Expiremental Biology ilmunud töös tuua selgust herilase Reclinervellus nielseni ja võrku punuva ämbliku Cyclosa argenteoalba vahelistesse suhetesse.

    Ämbliku paratamatu hukuni viiv suhe saab alguse, kui täiskasvanud herilane muneb sunniviisiliselt ämbliku kõhtu oma muna. Esialgne rünnak ei lõpe looma surmaga. Munetud muna areneb ajapikku ämbliku siseelunditest toituvaks vastseks, mis ämbliku viimaks hukutab

    Teadlased panid tähele, et enne seda hakkab ämblik punuma teistsugust võrku kui saagi püüdmiseks. Vana süüakse ära või hüljatakse täielikult. Üldplaanilt meenutas uus võrk ämblike nn puhkevõrku, mis leiab rakendust kesta vahetamise ajal. Sellel olid isegi ultraviolettvalgust peegeldavad tillukesed niidukesed, mis peletavad teisi putukaid ja loomi.

    Tugevuselt oli aga parasiidiga nakatanud ämblike võrk tavapärasest 2,7 korda tugevam. Kahe päeva asemel peab see kestma kuni kümme päeva. Uue võrgu valmimise järel jääb ämblik selle keskele oma lõppu ootama, et anda elu järgmisele parasiitherilasele, kes oma muna omakorda mõnda tema liigikaaslasse muneb.

    (ERR Novaatorist)

    Novottsiis: NÕNDA käivad asjalood marksistlik-liberalistlikus ökonoomilises süsteemis. Kodanikupalk või mittekodanikupalk, piiratud kasutusega või piiramatu kasutusega.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. jah, meenub ikka see, kuidas E.O. Wilson kommenteeris kommunismi: hea idee, aga vale liik :)

      Kustuta
    2. Vooglaid ja Järvi nimetavad vasakliberaalseteks väärtusteks (sic!) asju, mida kristlased vanasti seitsmeks surmapatuks pidasid.

      Nüüd saan ma teada, et dollarisüsteemis töötav suurkorporatsioonide globaalpangandus ja -majandus on marksistlik-liberalistlikud.

      Rikkad – rikkamad kui kunagi varem – on vististi marksististi.

      Pea suitseb niimishirmus!

      Kustuta
    3. js: „Nüüd saan ma teada, et dollarisüsteemis töötav suurkorporatsioonide globaalpangandus ja -majandus on marksistlik-liberalistlikud.

      Rikkad – rikkamad kui kunagi varem – on vististi marksististi.

      Pea suitseb niimishirmus!“
      --

      Ja jääbki suitsema – kuniks ei vaata reaalsusele näkku. Ja ei tunnista lihtsat tõsiasja, et marksism on kaftan, mida annab vastavalt väliskeskonnale pöörata „pahupidi“ (jutumärgid, sest mõlemad kandmisviisid on samaväärselt „õigetpidi“).

      Näited siitsamast paeselt pinnalt:

      Siim Kallas, ülikoolipäevil kommunistliku („proletaarse“) noorsooühingu liider, hiljem „kõigi maade proletaarlasi“ ühinema kutsuva kommunistliku ajalehe „Rahva Hääl“ toimetaja, õkva pärast Proletariaadi Kodumaa kokkulangemist vaba Eesti töölisliikumise liider (Ametühingute Keskliidu esimees), siis Eesti Panga president, siis igas mõttes ultraliberaalse Reformierakonna juht jne.

      Ach et „erand“, et nigu kurioosum, ajaloo vingerpuss?

      A' võtame sel juhul Ilvese, T.H ette: NY kultuurimarksistlik Columbia ülikool psühholoogia erialal (kuhu XX sajandi üks mõjukaimaid kultuurimarksistlikke liidreid Marcuse juba oli jätnud kustumatult lõõmava pitseri), siis Külma sõja propagandist sovjeedimarksismi kriitiliselt positsioonilt, edasi poliitik natsionalistlikus Eesti Vabariigis, kelle erakondlik tegevus sai sisepoliitilise tuule tiibadesse Eesti Talurahva (jajahh: TALURAFFA!) Erakonna esimehena – missuguse (marksistlikust vinklist siis „külaelu idiotismi“ esindava) erakonna ühendas THI Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonnaga, et tulemuseks saada Eesti Rahvaerakond. Kust „muutuste“ tuuled ta taas leeninlikele lätetele, otse Marju Lauristini sülle Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda juhtima kandsid...

      Või tänapäeva globaalse liberastia poolt Suurkannatajaks pühitset Hodorkovski – enne miljardäripõlve Proletaarse Kodumaa komsomoliliider, noore proletariaadi südemetunnistus eks ole...

      Selsamal tunnil Londongradis või Wall Streetil kunagiselt Proletariaadi Kodumaalt kaasa võetud rahavoogusid pööritavast seltskonnast pole kindlapeale ainsamatki, kes poleks oma positsioonidele tõusnud omal ajal „proletariaati teenides“...

      Kustuta
    4. 2.

      (jätk:)

      Ja „vastuolu“ põle siin miskit: Eastern Marxism embraces Western one & vice versa. Kovergents, millest nn läänemarksism vadistas avalikult juba kuskil 1970ndatest vähemalt. Või missääl 70ndatest, sm Trotski selgitas asjade käiku aastal 1934 marksistlike prohveteeringutega nagu

      „The American soviet government will take firm possession of the commanding heights of your business system: the banks, the key industries and the transportation and communication systems.“

      „Without compulsion! The American soviets would not need to resort to the drastic measures that circumstances have often imposed upon the Russians. In the United States, through the science of publicity and advertising, you have means for winning the support of your middle class that were beyond the reach of the soviets of backward Russia with its vast majority of pauperized and illiterate peasants. This, in addition to your technical equipment and your wealth, is the greatest asset of your coming communist revolution. Your revolution will be smoother in character than ours; you will not waste your energies and resources in costly social conflicts after the main issues have been decided; and you will move ahead so much more rapidly in consequence.“

      „Even the intensity and devotion of religious sentiment in America will not prove an obstacle to the revolution. If one assumes the perspective of soviets in America, none of the psychological brakes will prove firm enough to retard the pressure of the social crisis. This has been demonstrated more than once in history. Besides, it should not be forgotten that the Gospels themselves contain some pretty explosive aphorisms.“

      „While the romantic numskulls of Nazi Germany are dreaming of restoring the old race of Europe’s Dark Forest to its original purity, or rather its original filth, you Americans, after taking a firm grip on your economic machinery and your culture, will apply genuine scientific methods to the problem of eugenics. Within a century, out of your melting pot of races there will come a new breed of men – the first worthy of the name of Man.“

      (Leon Trotsky, If America Should Go Communist. August 1934)

      Kustuta
    5. "… Within a century, out of your melting pot of races there will come a new breed of men – the first worthy of the name of Man."

      – Trumphhh???

      Kustuta
    6. „– Trumphhh???“
      --

      Vabandust, aga SEE oli antud kontekstis küll ERITI armetult hädine irooonjaüritus. Ütles ju sm Troysky selge sõnaga: „While the romantic numskulls of Nazi Germany are dreaming of restoring the old race of Europe’s Dark Forest to its original purity, or rather its original filth, you Americans, after taking a firm grip on your economic machinery and your culture, will apply genuine scientific methods to the problem of eugenics.“ Kindlapeale nägi permentse revolutsioni geenius ette võimalust, et US presidendikandidaadiks võib sattuda ka Poliitbüroo rahadest sõltumatu „romantic numskull of Nazi Germany dreaming of restoring the old race of Europe’s Dark Forest to its original purity, or rather its original filth“ - millist „puupea“ tüüpi va saksa päritolu Trump ju ometi Poliitbüroo silmis esindab. Samuti nägi sm Trotsky ette, et Revolutsiooninõukogu selle ohu kõrvaldamaks vastavad meetmed käiku laseb. Nagu ju sündiski:

      „The likely nomination of Donald Trump as the Republican Party candidate in the upcoming US presidential election has sparked deep concern among American Jews,“ informeerib väga murelikku progressiivse ilma üldsust eilne The Jewish Chronicle, tsiteerides mitmeid USA Permenentse Revolutsiooninõukogu vaieldamatuid liidreid nagu William Kristol (iidse trotskistliku dünastia esindaja, kelle vanamees oli üks neist US trotskistlikest patriarhidest, kes 1980ndatel oma maailmarevolutsiooni „proletaarsest“ „neokonservatiivseks“ ümber defineerisid, et US nn vabariiklik partei kõige naha ja karvade, saba ja sarvedega üle võtta ja GWB Lähis-Itta permanemtsesse siioni-sõtta saata) ja Robert Kagan (Ilvesele kindlapeale meeldiks kui ma seda tegelast THI „hea sõbrana“ tutvustaks), üleilmse vihakõneinkvisitsiooni (ADL elik Anti-Defamation League) juht Greenblatt jt kõrgeima suurusjärgu poliitjuhid.

      Kagan, seesama, kes praalis sellega, et nende juhatuse all toimib USA „nagu Hyman Roth Ristiisa II-s“, st maffiaperekondade koordinaatori ja vahemehena, „kes teeb ka oma partnerid rikkaks“ (American economic dominance has been welcomed by much of the world because, like the mobster Hyman Roth in "The Godfather," the U.S. has always made money for its partners./ Wall Street Journal 2012), kuulutab, et hääletab nüüd Hillary Clintoni poolt (kes muidugi LGBT-raffa esindajana juba ON miskit Uue Inemise moodi kandidaat).

      Tõesti, js, kui oleksid USA XX sajandi ja XXI sajandi alguspoole kultuurilispoliitilise ajaloo ja selle tegijatega enam kursis, siis kindlapeale oleksid jätnud nii sündsusetu irooniakatsetuse tegemata...

      Kustuta
    7. Pole hullu, see on lihtsalt omamoodi lõbus. Oma lühikese elu ja väheste teadmiste juures olen ma liiga mitmes presidendis pettuma pidanud, et neist üldse enam midagi loota.

      Kustuta
    8. Pole vaja pead suitsetada. Marksism on inimvihkajalik ideoloogia ja mismoodi ta oma eesmärgid saavutab, pole oluline. Vasakpoolset ideoloogiat võib väga vabalt ajada parempoolsete meetoditega. Dissidendi võib riiklikus korras maha lasta aga väga vabalt võib ka teha nii, et marksistlikud suurkorporatsioonid hoolitsevad, et dissident kusagil tööd ei saaks ja pikapeale läheb elu nii jõledaks, et dissident laseb ennast ise maha. Meil sellist asja veel pole aga ntx Lääne pool muudab rassismisüüdistus Sind palkamatuks...unemployable. Sellega on teisitimõtlemine efektiivselt maha surutud.

      Kustuta
  3. Pajula lugu polnud ainult ressurssidest. See oli lisaks veel lugu teadmistest ja nende kasutamisest, tahtmisest ja kavatsemisest, oma riigi ja rahva huvide eest seismisest.
    Tähelepanu väärib asjaolu, et kui loo alguses tegutsesid lihast ja luust inimesed, siis lõpuks neid enam ei olnud.

    Nii see ju pole?

    (See kõk on meil meie peades, see maailma pettus. Küll ma praegu tahaks, et oleks vaimust vaene ja oleks tasane. Sest päriselt polegi mõtet mitte midagi öelda. Sõnadele pole õigeid kohti ja kogu loo ümberjutustamiseks on küll kedagi teist vaja. Nagu Wittgensteini või kedagi sellist.
    Aga olgu, üks loll oskab küsida, vahest. Mõnikord on asi seegi.)

    Venemaa on maailma suurim riik.
    Venemaa on maailma hõredaimini asustatud riik.
    Venemaa on maailma rikkaim riik loodusvarade poolest.

    Kus on kasvu piirid?
    Peas. Kui on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ma arvan, et planeedil on piirid küll. ja ökosüsteemide suutlikkusel. ja kasvul. ja need pole teps peas.

      Kustuta
    2. „See kõik on meil meie peades, see maailma pettus. Küll ma praegu tahaks, et oleks vaimust vaene ja oleks tasane. Sest päriselt polegi mõtet mitte midagi öelda. Sõnadele pole õigeid kohti ja kogu loo ümberjutustamiseks on küll kedagi teist vaja. Nagu Wittgensteini või kedagi sellist.“
      --

      See on tõsi. Nii see, mis pettekõnesse (pealtnäha justkui inimkeelsesse, Õhtumaadel poliitiliselt korrektse ja ainuvõimaliku avaliku kõneviisina kehtestatud reptiloidsesse, teadvalt eksitavaks disainitud loitsimistesse) puutub, kui see, mis Wittgensteini puutub. Jah, oli XX sajandi esimesel poolel üks aus filosoof (kes kõigest väest keelelisi silmamoondusi kontrolli all hoida üritas) ... aga temagi suri liiga vara ära. W puhul olen ikka mõelnud, et oleks ta tol kuulsal 25. oktoobril 1946 sääl Cambridge'i Moral Science Club-i õhtal Karl Popperil (ja igaks juhuks paaril Popperi jüngril) pea kaminaroobiga lõhki löönud, oleks ta ära tenind ka nende järeltulevate põlvede lihtsate inimeste tänu ja mõistmise, kes Popperist alguse saanud „avatud ühiskonna“ šarlatanide & silmamoondajate manamiste türannia alla elama mõistetud...

      Neuroparasitoloogia on suht värske teadusharu, mis uurib parasiite, kes kontrollivad peremeesorganismi neuroloogilist süsteemi neurotoksiinide abil. Kultuurimarksismus kõigis oma mutatsioonilistes „ismides“ kontrollib Õhtamaist inimest kui peremeesorganismi keeletoksiinide abil: istutab õhtumaisesse traditsioonilise mõistesüsteemi baasmõistetesse OMA tähendused (mil tihtipeale ühiskondlikult vastupidine funktsioon algsele) ja ... anna aga „kommunikeerimistel“ minna! Kel vastav immuunsussüsteem puudub, on õhinapõhiselt küps kui ülalviidatud ämblik.

      Kustuta
  4. Aga tööl, mida inimesed üksteise heaks teha võivad? Kuidas sellega on? Sinu idee on vist mingil määral seotud sellega, et globaalne süsteem on lokaalselt impotentne? Kas pole?

    VastaKustuta
  5. Palju õnne, te leiutasite just toidutalongid!

    VastaKustuta
  6. :D "minimaalse ostujõu riiklikuks tagamiseks" e. Minimaalse Ostujõu Riiklik Tagatis - MORT

    VastaKustuta