30. juuni 2016

Vägivalla õigustus

ERRi päevakommentaar 30.06.2016

Vägivalla õigustus

Mihkel Kunnus

Idealistlike moralistlike loosungite – nagu „Vägivallal puudub õigustus“ – üheks suureks hädaks on see, et see võimaldab ühe lihtlausega täita kogu kõrvadevaheline tühjus. Naks ja probleem lahenenud. Seepärast meeldivad need iseäranis noortele uljastele kaunishingedele. Hinnatud käitumisökoloogia professoril pruugib vaid suu avada, kui kargab välja selline noor lihtlausega varustatud uljaspea ja võtab sekundiga moraalse seljavõidu. Sest kui sul on idealistlik moraaliloosung, pole enam mingeid teadmisi vaja. Mitte mingeid. Käratad selle välja ja vahid nõudliku näoga ringi. Küll aga on neid vaja, kui tahetakse vägavallaga võidelda. Kui aga teaduslikult vägivalla põhjuseid otsida, siis noor uljaspea ei suuda siin näha muud kui vägivalla õigustamist. Sest teaduslik meetod korraga ju depersonifitseerib ja ehitab põhjusahelaid, mis ulatuvad kaugemale konkreetsest vägivallaaktist ja selle sooritajast.

Võtan ühe väikse näitelõime sellisest keerulisest puntrast nagu perevägivald. Traditsioonilised soorollid küll kahtlemata piirasid isikuvabadusi, olid sooliselt diskrimineerivad ja nii edasi, aga ühtlasi lahendasid huvide konfliktid eos – kui elatakse mingite vaidlustamatute reeglite järgi on iseäratseja või eksija kohe tuvastatav ja mingit piigimurdmiste ei tule. Kui rollid on paigas ei saa tülitseda, et kelle kord on seda tasustamata kodutööd teha või kelle kord last imetada. Nüüd on need konfliktid samuti privaatsfääri lükatud. Eriti väga võrdõiguslikes ja feministlikes põhjamaades, kus perevägivalda on ka kõige rohkem.

Aristotelese „Poliitika“ on ses mõttes täiuslikult aegunud raamat, omamoodi antivõrdõiguslikkuse piibel, sest ta tegeleb seal väga palju mitmesuguste selgete alluvussuhete õigustamisega, ikka harmoonia ja ökonoomia nimel. Võrdsete õigustega ja alati isepäistest inimestest mingit sellist süsteemi ei ehita. Isiksus hakkab mässama! Ja ma ei vaena siin võrdõiguslikkust, vaid näitan, et sellel ideaalil on mitmesuguseid lisamõõtmeid. Näiteks rivaalitsemine ja konfliktsuse kasv, sest kodune tööjaotus tuleb ise ja eraviisiliselt paika panna.

Veel üks suur ja vana lõim tsiviliseerumisprotsessis on jõukasutuse muutumine üha täielikumalt riigi monopoliks. Praegu on see tunginud või õigemini on tungimas eraalgatusliku vägivalla viimasesse kantsi – perekonda. Üsna hiljuti võeti kooliõpetajalt õigus kasutada vägivalda, nüüd on tsentraalsandarmi nui trügimas üha ägedamalt ka lapse ja lapsevanema vahele. Tutistamise peale võib teismeline emale politsei kutsuda. Ja lahkheli lapse taotluse asjus jääda ööseks sõbra juurde leiab lahenduse lapse advokaadi ja ema advokaadi mõõduvõtus. Vajadusel sekkub politsei ja kasutab sunnimeetmeid.

Füüsilist vägivalda on formaalsete menetlustega märksa lihtsam tuvastada kui vaimset ja seega soosib kujunev tsivilisatsiooniformatsioon vaimset vägivalda ja enesekehtestamist. Ja siin on käitumisökoloogia professoril õigus, erarusika suuremast riigistamisest on naistel rohkem võita. Aga see oligi ju plaanis. Naiste desarmeerimisel on märksa suuremad tehnilised raskused, miska võib juhtuda, et naiste varjupaigad tühjenevad naistest ja muutuvad piinatud meeste kõrvade varjupaikadeks. Perevägivald ei kao, vaid teiseneb.
Keda kolgib juba praegu meie meie ühiskonna institutsionaliseeritud rusikas rohkem? Siin pole mingit kahtlust, ca 95% vangidest on mehed. Me peame seda õigustatud vägivallaks ja õigustatud sooliseks disproportsiooniks.

Leszek Kolakowski on öelnud, et „õigustatud vägivalla eristamine õigustamatust pole võimalik ilma hinnanguteta eesmärkidele, mida vägivallaga tahetakse saavutada. Seal, kus eesmärk on ilmselgelt väärikas, ja kus – mis väga tähtis – pole teisi võitlusvahendeid, on vägivald õigustatud, ehkki mitte alati mõistlik. /.../ Kerge on öelda, et tahame vägivallatut maailma, aga keegi pole veel andnud mõistlikke juhtnööre sellise maailma loomiseks.“

Sipelgaid, termiite ja mesilasi imetletakse tihti kui musterühiskondade loojaid (muide,nad kasutavad organiseeritud kollektiivset vägivalda ehk sõda nagu inimenegi). Aga nende evolutsiooniliseks trumbiks on see, et tööliste vahel puudub seksuaalne konkurents – üks lähisuhte vägivalla suurtest evolutsioonipsühholoogilistest allikatest. Selle eelduseks on see, et , ütleme, järglaste saamine on monopoliseeritud keskvõimule ehk miski, milleni suur imetaja kuidagi ei küündi.

Seega kõigi märkide järgi on vägivald sarnane nähtus nagu rumalus või haigused, tähendab, inimkonna ebameeldiv püsisaatja, mille vastu peab pidevalt võitlema. Ja see võitlus on tõeliselt kangelaslik, sest puudub igasugune võidulootus.






9 kommentaari:

  1. Traditsioonilised soorollid lahendasid konfliktid eos? Kas MK ise ka usub seda, et konflikti tekivad sellest, et naised ei tea oma kohta? Või oli "vanasti" ikka pigem nii, et naised teadsid oma kohta ja meeste asi oli neid vajadusel kolkida, sest see polnud lisaks ka kellegi asi?

    "Eriti väga võrdõiguslikes ja feministlikes põhjamaades, kus perevägivalda on ka kõige rohkem." Perevägivalla registreeritud juhtumeid võib seal küll kõige rohkem olla, aga see ei ütle midagi selle kohta, et mujal, sealhulgas meie armsas Ida-Euroopas peetakse kodust naisekolkimist ikka endiselt privaatsfääriks.

    Piinatud meeste kõrvade varjupaik? Põhimõtteliselt siis ikkagi naiste näägutamine viib vaesed mehed viimase piirini. Äkki valiks lausa suitsiidi?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei ole tegu lihtsalt parema registreerimisega. Sotsioloogid ikka päris nii naiivsed ka pole.

      Esimeselõigu kohta vaata nt Tammsaare kogutud teoste kd 16, lk 406. 1819 vastu võetud Maarahva seadusega pandi peremehele kohustus hoida oma majarahvas hirmu all. Ja kui ta sellega hakkama ei saanud, siis tuleb "Politsei-Kohto kätte, nuhheldada, läkkitadama".

      viimase nööke kohta võiks retooriliselt küsida, et mida need eided vigisevad, väike vops ei tee ju kuigivõrd valu.
      (nuumkaalu poksijana saan väga kõvu vopse, pärast eelmist võistlust pidi õmblema kulmu ja isegi suust, aga tuju oli ikka hea - kõik on kinni psühholooogias :) )

      Kustuta
    2. "Kas te teate näiteks seda, et kõige enam naistevastast lähisuhtevägivalda esineb Põhjamaades. Rohkem kui Eestis, tublisti rohkem kui Euroopa riikides keskmiselt. Uuringute järgi ei tulene Põhjamaade kõrgem vägivallastatistika sellest, et Põhjamaade naised on julgemad ja seetõttu lihtsalt teatavad vägivallast rohkem. Mõned sotsioloogid on hakanud seda fenomeni nimetama lausa „Põhjamaade paradoksiks“ (Vaata näiteks äsja Social Science & Medicine´is ilmunud artiklit „Intimate partner violence against women and the Nordic paradox). Ehk siin on riigid, keda üle maailma seatakse võrduse eeskujuks, kus on olemas igatsorti sookvoodid, kes kõikides võrdsusindeksites võidavad aina esikohti, kus kõik muudkui teadvustavad, räägivad, kirjutavad ja mõistavad hukka, aga kodudes saavad Taani, Rootsi ja Soome naised üha rohkem kolki.

      Sotsioloogid tunnistavad ka ise, et ei oska Põhjamaade paradoksi seletada. On pakutud erinevaid teooriaid - mõned neist ka poliitiliselt ebakorrektsed -, aga kõik need, mööndakse, on spekulatsioonid. Tegelikult ei tea."
      http://ekspress.delfi.ee/lisalood/mikk-salu-tana-lood-naist-homme-reedad-kodumaa?id=74790473

      Kustuta
  2. Mikk Salu esindab muidugi teaduslikku suhtumist ja mõistuse häält ...

    Üks hea kommentaar on seal ka, silmaauku:

    "Miks naised nõuavad järsku mingit erikohtlemist et neid klohmida ei või? Muidu nõuavad meestega võrdseid õigusi,vaat et juba püstikusemise õigust. Ja nüüd järsku tagasikäik-me oleme naised ja nõrgemad! Mis krdi nõrgemad,võrdsed oleme. Kui käib tümitamine siis käib tümitamine võrdsete sugude vahel. Kui naiste füüsis kipub nõrgaks jääma tuleb rohkem käia jõusaalis rauda sikutamas,poksitrennis ja puuris vabavõitlust harjutamas. Alles hiljuti oli delfis juttu ühest tublist neiust kes päeval tegi oma tõid-tegemisi ja õhtuti käis uhkelt trennis teisi jalaga näkku tagumas.Nii ta vist ennast kiitis.
    Ps. Palju neid naisi üldse näha on? Vanasti kui naised kandsid kleite ja kübaraid oli kohe arusaadav kellega tegu. Nüüd käivad ringi mingid pükstes kesksoolised isendid kelle soost enne aru ei saa kui käe püksi pistad."

    Kui kleidiga käid, saad "traditsiooniliselt" kolki, aga kui pükstega, siis täie rauaga :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. debiilse netikommentaari leidmine pole just eriline supersooritus, veel vähem argument vms

      Kustuta
  3. Nätaki! Debiilne kommentaar väljendab siiski primitiivsel kujul sedasama, millele MK vihjab: soorollid kadund, jama majas (mees närvis).

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ei, mitte mees närvis, vaid kaks inimest hakkavad mängima võimumänge, ennast kehtestama, töid teise kaela veeretama jne
      homosuhted on samavõrd vägivaldsed

      nokk kinni saba lahti, midagi võidad, midagi kaotad

      Kustuta
    2. üks pikem tekst:
      http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/seksuaalse-emantsipatsiooni-kuritoo-ja-karistus/

      Kustuta
  4. Kas meil on üleüldse mingisugustki objektiivset informatsiooni, kui hull see perevägivald siis on? Praegune hüsteeria on siiamaale saabunud koos Donald Trumpi kampaaniaga. Meeleheites vasakäärmus üritab naisi ja mehi tülli ajada lootuses, et naised lihtsalt mehe vihastamiseks clintonimuti poolt hääletaksid.

    VastaKustuta