Reaalpoliitik tegutseb jälle 4. Appi tõttab mainekujundaja

Tundub, et Marko Perv (või linnavalitsus) on palganud professionaalse mainekujundaja. Väga stiilipuhtad võtted. Toon mõned markerid esile ja lisan nurksulgudesse paar kommentaari.

„

Supilinna arenduse reaalsus

Viimase nädala jooksul on meedias ilmunud uudislugusid, milles on minu ja minu ettevõtte ehitustegevuse kohta esitatud täielikult või osaliselt moonutatud informatsiooni. Seejuures on kujutatud olukorda suuresti vaid ühe poole ründava arvamuse kaudu, kajastamata tegelikku olukorda. [vat, kes tegelikult ohver on!]
Tartus Supilinnas asuva Oa 10b ehituse arendajana selgitan, milline on planeeritud kortermaja ehitustegevuse tegelik planeerimine ja kommunikatsiooniprotsess seni olnud.
Oa 10b projekteerimise algfaasis – jaanuaris 2013 – arutasime nii Supilinna seltsi esimehe Mart Hiobiga, kes on asjatundlik linnaplaneerija ja kogukonna aktiivne esimees, kui ka hoonete arhitektiga läbi kogu hoonete lahenduse, paiknemise krundil kuni praktiliselt viimase voodrilauani välja. [loe: kõigiti tulin vastu kenadele supilinlastele ja nägin palju vaeva, et pisimaski detailis vastu tulla]
Seejärel tegin ehitusprojekti kõik soovitud muudatused ning edastasin projektid uuesti seltsile tutvumiseks. Projekti kohta ei laekunud ühtegi vastuväidet ega lisakommentaari. Seetõttu taotlesin ehitusluba Tartu linnavalitsuselt.
Supilinna selts ja sealsed elanikud olid teadlikud planeeritavast ehitusest. Meedias ja avalikes infokanalites ilmus pidevalt teavet planeerimis- ja ehitusprotsessi kohta. Toon siinjuures välja avaliku teabe kronoloogia.
[...]
Algas ehitus
22. veebruaril algasid elamu ehitustööd, mida nägid naabrid, Supilinna selts ja teised linnakodanikud, kes Supilinnas liikusid. Kõik nägid, kuid keegi ei reageerinud. 15. ja 17. aprillil ilmusid ajalehes Postimees Oa tänava majade kinnisvara müügi kuulutused koos illustreerivate materjalidega.
23. aprillil ilmus Delfis uudislugu «Fotod ja video: Tartu Supilinnas trügib arendaja korrusmaja ehitades naabrite maale» ja 24. aprillil Postimehes «Arendaja omavolitses Supilinnas võõras aias», milles on välja toodud, et arendaja ei ole naabritelt luba küsinud ja on omavoliliselt maha võtnud naaberkrundil asunud puu.
26. aprillil edastas teine naaber eelmistest artiklitest ajendatuna internetti oma info uue maha võetud puu kohta. Jah, tunnistan [sest olen aus inimene], et pappel võeti ehituse käigus maha ilma naabritelt eraldi luba küsimata, kuid ka seejuures on tõde moonutatud [aga need teised jälle moonutavad!]. Levitatud on palju varem tehtud fotot, mitte puu mahavõtmisele eelnenud materjali. [nii ebaausate võtetega rünnatakse mind!]
Tegelikkuses oli see puu saanud 2012. aasta sügistormis kõvasti räsida – pool puust oli kukkunud garaažile ja teine pool oli ohtlikult kaldu minu hoonete poole. Väga kehvas olukorras puu oleks võinud tekitada veel suuremat kahju kui garaažile kukkumisel, seetõttu olime sunnitud edasise kahju tekitamise vältimiseks papli maha võtma. [Lausa moraalne sund oli ajendiks! Ohu ja kahju vältimine! ]
Olen naabritelt vabandust palunud ja palun veel kord vabandust, et selline olukord tellingute paigaldamisel tekkis, ja nagu olen juba neile pakkunud, hüvitan meeleldi tekkinud kahju.
Samas leian, et kreegipuust ja tellingutest ajendatud naabrite ning ka meedia ründav lähenemine ehitustegevusele ei ole olnud õigustatud. Naabrid, Supilinna kogukond ja linn on olnud teadlikud planeeritud ehitustegevusest ja tehtavatest muudatustest juba alates novembrist 2012.
Usun, et naabrid ja Supilinna kogukond ei ole kogu informatsiooni teades ja pidevalt tegevusega kursis olles käitunud heatahtlikult ja koostööaltilt, vaid oskusliku meediatöö ja avaliku tähelepanu vajaduse valguses on olukorda moonutatud ja esitletud end meedias kannataja poolena.
Tavalise meediatarbijana leian sedagi, et enamik seni meedias ilmunud uudislugudest on olnud tasakaalustamata ning nendes ei ole esitatud täielikku ja reaalset infot.
Mina ei ole blogipidaja ega õppinud meediaspetsialist nagu minu naaberkrundi rahvas. Olen lihtne inimene, kes soovis ehitada maja. [!!!] Ma ei ole valinud seda teed, et levitada minu kasutuses olevat, naabrit kompromiteerivat videomaterjali, sest tavalistel inimestel ei ole kombeks omavahelisi asju meedia vahendusel lahendada.
Ometigi olen ma sattunud meedia ja sotsiaalmeedia rünnakute tõttu olukorda, kus minu ja mu ehitustegevuse kohta levitatakse oskuslikult moonutatud või lausa valet informatsiooni, varjates ise tüli tekitamiseks tehtud tegevusi ning kahjustades minu ja mu lähedaste mainet.
Soovin tartlastele ja supilinlastele vaid head ja jään lootma rahumeelsele koostööle, mitte jätkuvale poriloopimisele.

[Lõpp on nii hea, et ei hakka märksõnu välja toomagi, isegi mütologeemid on paigas. Lihtne, aus, tööinimene tahab lihtsalt ehitada, lihtsalt ja usaldavalt meediat tarbida, teha ausat tööd, aga siis on mingid salatarkusega varustatud reaalsuse ja tegelikkuse moonutajad, silmamoondajad, kes loobivad igati kaikaid kodaratesse, ründavad ehitustegevust, käituvad õigustamatult. See artikkel on professionaali töö! Artikli lõppu jõudes lugeja taipab, et ohvri ja ründaja roll on ... vastupidine!]

---------------------

Üks reaalsuse moonutus veel. Demokraatiale ulatas abikäe rojalist Kalle Kulbok!

Järgnev on üks pikk tsitaat tema koostatud vaidest.

Asjaolud:

30.10.2012 esitab Marko Perv (Tartu linnavalitsuse AEO juhataja Karin Raidi vend) Kapitalin OÜ nimel taotluse Oa 10B hoone (garaažidest koosneva hoonekomplekti) rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

13.11.2012 väljastab Tartu linnavalitsus korraldusega nr 1255 projekteerimistingimused, tuginedes asjaolule, et planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 2 on lubab laiendada olemasolevat hoonet kuni 33% maapealsest kubatuurist ilma detailplaneeringut algatamata. Ettekandjaks linnavalitsuse istungil on Karin Raid, kes jätab tähelepanu pööramata asjaolule, et eelnõule lisatud skeemil paikneb üks kavandatav hoone kehtivas Supilinna linnaosa üldplaneeringus kavandatud tänavakoridoris (perspektiivsel Porgandi tänaval). Samuti ei informeerita projekteerimistingimustest naabreid, kelle ehitusõigust nende krundi piirile kavandatud elamu piirata võib.

15.11.2012 esitab Marko Perv osalise lammutustööde projekti, mille on projekteerinud Marko ja Karini vend Aimar Perv, ning saab ehitusloa lammutustöödeks. Andres Ainti selgitusel pidavat see olema linnavalitsuse tavaline praktika, mis võimaldab alustada ehitustöödega (sh säilitamisele kuuluva hoonemahu rekonstrueerimisega) enne rekonstrueerimisprojekti lõplikku valmimist. Lammutustööde projekti alusel kantakse ehitusregistrisse ka säilimisele (rekonstrueerimisele) kuuluva hooneosa maht 1394,4 m3.

Detsembris-jaanuaris lammutatakse kõik garaažikonstruktsioonid peale vundamendi. Huvitaval kombel säilib vaid garaažiosa vastu Herne 23b piiri, mis projekti järgi kuulus lammutamisele. Veelgi huvitavamal kombel määratakse linnavalitsuse 5. veebruari 2013 korraldusega nr 171 selle lammutamisele kuuluva garaažiosa eest maatükkide vahetuse käigus 3000 eurot kompensatsiooni (lisaks 1500 eurole, mis maatükkide 30 ruutmeetrise erinevuse eest kompenseeritakse).

28.01.2013 on registreeritud Marko Perv ehitusloa taotlus ning selleks on esitatud vastavalt projekteerimistingimustele kahes eksemplaris Oa tn 10b ehitusprojekt, mis dateeritud kuupäevaga 31.01.2013 ja millele on kantud 1.02.2013 Päästeameti kooskõlastus. Kooskõlastus oli võetud ka Tartu Ülikooli Kinnisvaraosakonnalt, kellele kuulub üks naaberkruntidest. Puudusid aga Herne 15 ja Herne 21 omanike kooskõlastused, mis projekteerimistingimuste kohaselt olid kohustuslikud.

Projekteerimistingimuste p 6 kohaselt tuli kanda asendiplaanile naaberkruntide omanike koos­kõlastus, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust (halvenevad valgustingimused või krundi piirile ehitatakse lähemale kui 4m, millest tulenevad tuleohutusalased ehituslikud piirangud). Erinevalt linnavalitsuse varasemast halduspraktikast, mis on naabritega kokkuleppimise ja kooskõlastuste hankimise jätnud ehitusloa taotleja ülesandeks, otsustati Marko Pervi käsitleda võrdsemalt.

31.01.2013 koostati Herne 15 ja Herne 21 omanikele kiri, milles teavitati ehitusloa taotlusest garaažide ümberehitamiseks korterelamuteks, pakuti võimalust kuni 7. veebruarini tutvuda vastuvõtuaegadel ehitusprojektiga ning anda projektile oma nõusolek. Alternatiivina nõuti motiveeritud vastuväidete esitamist hiljemalt 7. veebruariks. Kirjale ei olnud lisatud ühtegi joonist ega pakutud võimalust jooniste elektrooniliseks saamiseks, samuti puudus viide väljastatud projekteerimistingimustele. Kirjas ei olnud otsesõnul ka nimetatud, et piiriäärne hoone kavan­datakse krundi piirile lähemale kui 4 meetrit  ja sellest tulenevad ehituslikud piirangud naabritele.

Kuivõrd kiri valmis tööpäeva lõpul, tegeles AEO sekretär väidetavalt kirja postitamisega alles reedel, 1. veebruaril. Lühim aeg kirjade kohale jõudmiseks oli esmaspäev, 4. veebruar. Seega jäi ehitus­projektiga ainsaks tutvumise võimaluseks 6. veebruari hommikune vastuvõtuaeg. Tegelikult jõudis kiri Herne 15 kaasomanikele alles 5. veebruaril, Soomes elav Herne 21 omanik ei saanud aga kirja üldse kätte (kiri oli postitatud Herne 21 aadressil, omaniku tütar leidis kirja postkastist 8. veebruaril ning tähtaja möödumise tõttu ei pidanud selle Soome edasisaatmist vajalikuks). Herne 23b omanikku ei peetud vajalikuks üldse informeerida (kuigi kavandatud hoone paikneb tema krundi piirist ca 4 meetri kaugusel, asub tema elamu kavandatud uushoonele kõige lähemal ning on ilmselgelt häiritud tema naabrusõigused). Herne 17 kaasomanikud ei olnud küll Oa tn 10b krundiga otseselt piirinaabrid  (kruntide vahele jääb siil Herne 15 krundist), ent kuna Herne 17 elamu paikneb kavandatud uushoone ja Herne 15 elamu vahel, oleks ka nende kaasamine olnud mõistlik.

Tõene ei saa olla kirjas sisalduv väide, et tulenevalt seadusega määratud 20 päevasest tähtajast tuleb ehitusluba väljastada hiljemalt 8. veebruaril. Kui ehitusprojekt esitati 31. jaanuaril, oleks ehitusloa väljastamine või sellest keeldumine pidanud sündima hiljemalt 20. veebruaril. Ja kui projektil oleks  selleks ajaks puudunud projekteerimistingimustes nõutud kooskõlastused, oleks tulnud ehitusloa väljastamisest keelduda või teha põhjendatud kaalutlusotsus nõutud kooskõlastusest loobumise kohta.

5.02.2013 otsustab linnavalitsus korraldusega nr 165 väljastada ehitusloa "Oa tn 10b hoone laiendamiseks korterelamuks" istungile esitatud õiendis nenditakse, et projekt on kooskõlastatud nõutud isikutega ning arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt kontrollitud. Ettekandjaks on Karin Raid.

Projektitoimikutega põgus tutvumine tekitas kahtluse, et 2 eksemplaris esitatud ehitusprojektist komplekteeriti hoone A ja hoone B eraldi toimikutesse ning mingil hetkel otsustati krunt Oa tn 10b krunt ümber nimetada Oa tn 10b/10c krundiks.

Sellest tulenevalt otsustab linnavalitsus 19.02.2013 korraldusega nr 216 väljastada eraldi ehitusloa hoonele B ja nimetab sama korraldusega selle Oa tn 10c hooneks. Endiselt  on ettekandjaks Karin Raid, endiselt kinnitatakse istungile esitatud õiendis, et projekt on kooskõlastatud nõutud isikutega ning arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt kontrollitud.

Jätkuvalt ei informeerita piirinaabreid, et linnavalitsus on otsustanud loobuda projekteerimis­tingimuste nõudest kooskõlastada kirjalikult naabritega krundi piirile lähemale kui 4 meetrit ehitamine. Linnasekretäri väitel ei ole linnavalitsus sellist kaalutlusotsust teinudki.

Märtsis ja aprilli algul, mil Oa tn 10b/10c krundil käis ehitustegevus, ei osanud Herne 21 omanik ja  Herne 15 kaasomanikud kahtlustada oma ehitusõiguse piiramist. Nad ei teadnud, et lammutatud garaažiseina asemele kerkib ilma tulemüürita elamusein. Krundi Herne 21 omanik viibis Soomes, Herne 15 elamu paikneb aga Herne tn ääres ja lumisel ajal tagahoovis ehitustegevust ei jälgitud. Kriitikat ei kannata linnavalitsuse  pressiteates esitatud väide, et kuni 19. aprillini linnavalitsusele ehitusprojekti kohta mingeid vastuväiteid ei esitatud: naabritele ei olnud ehitusprojekti tutvustatudki.

Pärast probleemide ilmnemist aprilli keskel  ja ehitusprojektiga tutvumist sai naabritele selgeks ka tõsiasi, et ehitusload on väljastatud rikkudes piirinaabrite ehitusõigust, ehitusprojekt ei ole kooskõlas supilinna linnaosa üldplaneeringuga ning ka kavandatud laiendusmahud nõuavad detailplaneeringu koostamist.

Piirinaabrite ehitusõiguse piiramine.

Krundi piirile rajatud hoone Oa tn 10c rikub ilmselgelt Herne 15 ja Herne 21 omanike ehitusõigust. Kuigi VV 2004.a määruse nr 315 §-ga  19 ettenähtud 8 m hoonetevahelise tuleohutuse kuja saaks tuleohutustõketega vähendada, näeb ka Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg 4 ette ehitise minimaal­kauguse krundi piirist, kui puudub omanike vahel teistsugune kokkulepe. 

Ka linnavalitsuse poolt 13.11.2012 väljastatud projekteerimistingimustes on nõue, mis näeb ehitus­projekti kohustusliku osana ette naaberkrundi omanike kirjalikku kooskõlastust asendiplaanil, kui kavandatav hoone paikneb naaberkrundi piirile lähemal kui 4 m. Kuna krundinaabrite kokkulepe ehitusprojekti asendiplaanilt ei nähtunud, ei tohtinuks ehitusprojekt ka ehitusluba saada.

Kuivõrd kehtiv supilinna linnaosa üldplaneering võimaldab Herne 15 ja Herne 21 krundil Oa tn 10b/10c krundi naabruses kavandada hoonefronti, oleks vastava detailplaneeringu algatamise korral Herne 15 ja Herne 21 omanike poolt ka selle kehtestamine perspektiivne. Krundipiiril paiknev naaberhoone takistaks aga oluliselt sellise ehitusõiguse realiseerimist.

Lisaks on üle krundipiiri ehitatud katuseräästas vastuolus Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg 6, mis sätestab, et kõik ehitise väljaulatuvad osad peavad olema krundi piires. Tegemist on ehitaja pahauskse käitumisega AÕS § 148 lg 3 mõttes, kuivõrd projekteerimistingimused välistasid kokku­leppe puudu­misel sellise olukorra. Samuti juhtis Herne 21 omaniku esindaja ehitaja tähelepanu sellele asjaolule juba ehitamise faasis.

Asjaolu, et linnavalitsus on ehitusluba andes eksinud, ei anna aga alust lugeda ehitaja käitumist heauskseks. Investeerijate esindaja väitis 28.04.2013 tunnistajate juuresolekul[1], et Marko Pervi määramine arenduse etteotsa oli tingitud eeldusest, et tema õde kiirendab menetlusprotsessi. Seega nägi ehitaja ette linnavalitsuse eksimist ja jättis naabritega teadvalt kokkulepped tegemata.

Vastuolu Supilinna linnaosa üldplaneeringuga

EhS § 19 lg 3 kohaselt peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimuste väljastamisel aluseks võtma planeeringutes sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Kuigi projekteerimistingimustes viidatakse lähte­materjalina 2001.a. Supilinna linnaosa üldplaneeringule, ei ole projekteerimistingimustes tähele pandud nimetatud üldplaneeringus sisalduvat perspektiivset Porgandi tänavat, millele on kavandatud projekteerimistingimustele lisatud skeemil hoone B.

Perspektiivse Porgandi tänava koridoriga on arvestanud ka lähipiirkonna detailplaneeringud. Tõsi, 2012.a. kehtestatud Oa ja Kartuli tänavate ning perspektiivse juurdepääsutänava vahelise ala detailplaneeringu seletuskirjas möönatakse võimalust, et uues Supilinna teemaplaneeringus sellest tänavakoridorist loobutakse ja tänavakoridoriks reserveeritud maa-ala liidetakse mõne krundiga.  Tänavakoridorist loobumist on käsitletud ka Supilinna teemaplaneeringu eskiisprojekti arutelul. Ent enne linnavolikogu otsust, mis kehtestab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu või uue üldplaneeringu, tuleb lähtuda kehtivast Supilinna linnaosa üldplaneeringust.

Seega on ehitusprojekt ja selle realiseerimiseks väljastatud Oa tn 10c ehitusluba vastuolus kehtiva, Tartu linna üldplaneeringut täpsustava Supilinna linnaosa üldplaneeringuga. Ühtlasi on mindud vastuollu EhS § 19 lg 1 ja lg 3 ja PlanS § 4 lg 2 p 3 sätestatuga.

Vastuolu PlanS § 3 lg 2 p 2 sätestatud 33 protsendi reegliga

Linnavalitsus on projekteerimistingimusi väljastades leidnud, et detailplaneeringu võib PlanS § 3 lg 2 p2 alusel koostamata jätta, kui olemasolevat hoonet laiendatakse mitte rohkem, kui 33 protsenti maapealsest kubatuurist. Diskuteerimata teemal, kas selles sättes peetakse silmas ka mitme hoone laiendamist, osundan asjaolule, et Oa tn 10b/10c ehitusprojektis on lubatud laiendusprotsent  ületatud.

Esiteks torkab silma, et arvutustehe asendiplaanil toodud kubatuuri arvudega annab kubatuuri  suurenduseks mitte 29%, vaid  40,5%. Ent tõesed ei ole ka asendiplaanil näidatud kuupmeetrid.

Tuleb osundada, et Siseministeeriumi selgitusel ei kattu planeerimisseaduses kasutatud mõiste "maapealne kubatuur"  majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ defineeritud mõistega "maht". Kuna planeerimisseadus käsitleb planeeritavaid hooneid avaliku ruumi elementidena, määratletakse planeerimisseaduse rakendamisel PlanS § 3 lg 2 p 2 toodud mõistet „kubatuur“ planeerimisseaduse kontekstis hoone välisparameetrite järgi.[2]

Siseministeerium leiab samuti, et kuni 33% laiendamise võimalust ei tohi kasutada korduvalt.[3]

Lihtsuse huvides jätan analüüsimata, kas lammutatud ja krundist välja jäänud hooneosasid tuleks käsitleda olemasoleva hoonena või mitte. Rehkendan järgnevalt kogu algse hoonekubatuuriga, mis võimaldab leida väiksema suurendusprotsendi.

Andres Aint leidis, et rehkendada tuleks hooneregistris pärast 2003 aasta laiendamist sisalduva mahuarvuga 2494 m3. See läheb vastuollu küll Siseministeeriumi selgitusega korduvlaienduse keelust, ent võtame arvutuse aluseks selle arvu, et jagatise nimetaja oleks suurim.

Hoonete A ja B kubatuurina on asendiplaanil näidatud hoonete maht (kus kõrgusarvuna kasutatakse põranda ja lae soojustuse vahemikku). Arvutame nende hoonete kubatuuri lähtudes maapinnast.

Kui hoone A  kubatuuri arvutamisel jätta kõrvale eenduvad osad ja isegi kogu viilkatuse alune pööning (kuigi seal on vähemalt meetri laiune ruum, mis on üle 1,6 m kõrge), tuleb hoone A kubatuuriks enam kui 2200 m3.

Kui hoone B põhipindala 220 m2 korrutada kõige madalama katusekõrgusega, saame hoone B kubatuuriks 1500 m3.

Jagamistehe võimalikult väikese lugeja ja võimalikult suure nimetajaga (2200+1500):2494 annab suurenduse tulemiks enam kui 48%.   Mõistagi on 48% > 33%

Seega ei ole võimalik loobuda detailplaneeringu kohustusest tuginedes PlanS § 3 lg 2 p 2 sätestatud protsendipiirile ning linnaametnikud on detailplaneeringu nõudes tegevusetuses.

Kui aga lahutada lammutamisele kuulunud garaažid ja lähtuda vaid rekonstrueeritavate garaažide kubatuurist (1394,4 m3) ning elamute kubatuuri arvestada ka kõrgemad katusealused osad, saaksime laienduse suurenduse tulemiks ca 180% (2 elamut on ca 2,8 korda suuremad kui nende vundamendil asunud varasemad garaažid).

Asjaolu, et ehitusprojekti asendiplaanil on vigane ka arvutustehe krundi täisehituse protsendiga (asendiplaanil toodud arve jagades selgub, et täisehituse protsent on suurem kui 30%), ei ole sisulise  tähendusega. Küll aga nähtub sellestki, et ehitusloa taotleja esitas teadlikult valeandmeid ja ilmnevad ka HMS § 67 lg 4 p 6 tunnused.

Linnaarhitekt Tõnis Arjuse selgituse, miks ta ei saanud kontrollida asendiplaanil olevate arvude tõelevastavust, olen edastanud kontrollimiseks linna sisekontrollile. Ehitaja tegevuse kohta, millest nähtub, et ta ei kasutanud ehitusluba eesmärgipäraselt (ehitas 15.03,13 ehitusprojekti kohaselt, millele ei olnud taotletud ehitusluba) ning milles ilmnevad HMS § 67 lg 4 p 4 tunnused, olen esitanud väärteoteate. Palun neis menetlustes selguvad tõendid liita vaidemenetlusega.

Vastus 24.04.2013 linnavalitsuse kirjale

Kuna linnavalitsuse vastus sisaldab grammatilisi tõlgendusi, millega ei saa täielikult nõustuda, käsitlen lühidalt ka seda.

Eksitav on väide, et seadus ei anna uusehitise mõistet. Avaldaja tugines PlanS § 3 lg 2 p 1, mis räägib uue hoone ehitamisest (EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitisteks hooned ja rajatised).

Ekslik on ka väide, et linnavalitsus peab lähtuma grammatilisest tõlgendusest, et kuna ehitusseaduses ei ole määratud, millises ulatuses või mahus peab olemasolev ehitis säilima, et seda oleks võimalik laiendada, piisaks vaid vundamendiosa säilimisest.

Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas seaduse süsteemse tõlgendusega. EhS § 2 lg 6 eristab ehituse püstitamist ja rekonstrueerimist ning seadusandja tahteks ei saa olla nende mõistete hägustamine. Lisaks toob EhS ära ka olulise rekonstrueerimise mõiste.

Riigikohtu lahendis 3-1-1-90-07, kus antakse hinnang, et samaaegne rekonstrueerimine ja laiendamine on lubatav, annab kolleegium ka hinnangu, et igal üksikjuhul tuleb hinnata, millise tulemuseni sooviti jõuda - kas püstitada uus ehitis või parendada olemasolevat.  Seega tuleb linnavalitsuse kaalutlusotsuses hinnata ka neid aspekte.

Lisaks vajab märkimist, et linnavalitsuse kaalutlusotsused peavad mitte üknes välistama otsese korruptiivsuse, vaid ka näilise korruptiivsuse. Tingimustes, kus tavakodanike jaoks võtab ehitus­õiguse menetlus väga pikka aega, on õe-venna kiirmenetlus lubamatu.

Vaide esitajate nõue

1. Palume teha kindlaks, et ehitusload Oa tn 10b/10c  krundil on väljastatud õigusvastaselt (puudusid kohustuslikud kooskõlastused, ehitusloa väljastamise aluseks oleks pidanud olema PlanS lg 2 p 2 kohaselt detailplaneering ning ilmneb vastuolu ka kehtiva üldplaneeringuga).

2. Palume teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks seaduses ettenähtud korras, sealhulgas ka detailplaneeringu algatamiseks ja kohustuslike kooskõlastuste esitamiseks.

3.  Palume välistada mistahes ehitustegevus enne uuenenud haldusmenetluses otsuse  tegemist.

4. Palume ehituslubade muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel arvestada HMS § 67 lg 4 loetletud asjaolusid, mis välistavad kahjunõude.

5. Kui vaide läbivaatamisel ilmnenud korruptsioonitunnuseid ei õnnestu lahendada haldus­menetluses, palume ilmnenud faktilised asjaolud edastada prokuratuurile ja uurimisorganitele.

Vaide esitajad kinnitavad, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

Tartus, 2. mail 2013

Lisad:

1. Vaide esitajate volikirjade koopiad.

2. Koopia 1.02.13 postitatud kirjast, millest ei ilmne ei naabrite ehitusõiguse piiramine (vahetult krundi piirile ehitamine) ega ka selleks vajalike kooskõlastuste kohustuslikkus.

3. Väljatrükk Siseministeeriumi selgitusest mõistete kubatuur ja maht kohta.

4. Asendiplaan, millel nähtuvad nii kooskõlastuste puudumine kui ka vigased arvutused.

5. Tähtaja ennistamise taotlus juhuks, kui haldusorgan asub seisukohale, et vaideesemeks on projekteerimistingimuste või ehitusloa tühistamine.

Vaide  esitamisel  lähtun  linnasekretäri  selgitusest, et  mõistliku aja jooksul  on võimalik  vaiet  täiendada.

---

[1]    vt selle kohta ka http://mihkelkunnus.blogspot.com/2013/04/reaalpoliitik-tegutseb-jalle-3.html

[2]    https://www.siseministeerium.ee/kuidas-sisustada-planeerimisseaduses-plans-ja-ehitusseaduses-ehs-kasutatud-moisteid-kubatuur-ja-maht-kas-planeerimisseaduses-tuleb-kasutada-moistet-kubatuur-ehitusseaduses-satestatud-moiste-maht-tahenduses/

[3]    https://www.siseministeerium.ee/kas-ilma-detailplaneeringuta-voib-hoonet-33-ulatuses-laiendada-vaid-uhel-korral-voi-ka-jargmistel-kordadel/