7. mai 2013

Reaalpoliitik tegutseb jälle 4. Appi tõttab mainekujundaja



Tundub, et Marko Perv (või linnavalitsus) on palganud professionaalse mainekujundaja. Väga stiilipuhtad võtted. Toon mõned markerid esile ja lisan nurksulgudesse paar kommentaari.


Supilinna arenduse reaalsus


Viimase nädala jooksul on meedias ilmunud uudislugusid, milles on minu ja minu ettevõtte ehitustegevuse kohta esitatud täielikult või osaliselt moonutatud informatsiooni. Seejuures on kujutatud olukorda suuresti vaid ühe poole ründava arvamuse kaudu, kajastamata tegelikku olukorda. [vat, kes tegelikult ohver on!]
Tartus Supilinnas asuva Oa 10b ehituse arendajana selgitan, milline on planeeritud kortermaja ehitustegevuse tegelik planeerimine ja kommunikatsiooniprotsess seni olnud.
Oa 10b projekteerimise algfaasis – jaanuaris 2013 – arutasime nii Supilinna seltsi esimehe Mart Hiobiga, kes on asjatundlik linnaplaneerija ja kogukonna aktiivne esimees, kui ka hoonete arhitektiga läbi kogu hoonete lahenduse, paiknemise krundil kuni praktiliselt viimase voodrilauani välja. [loe: kõigiti tulin vastu kenadele supilinlastele ja nägin palju vaeva, et pisimaski detailis vastu tulla]
Seejärel tegin ehitusprojekti kõik soovitud muudatused ning edastasin projektid uuesti seltsile tutvumiseks. Projekti kohta ei laekunud ühtegi vastuväidet ega lisakommentaari. Seetõttu taotlesin ehitusluba Tartu linnavalitsuselt.
Supilinna selts ja sealsed elanikud olid teadlikud planeeritavast ehitusest. Meedias ja avalikes infokanalites ilmus pidevalt teavet planeerimis- ja ehitusprotsessi kohta. Toon siinjuures välja avaliku teabe kronoloogia.
[...]
Algas ehitus
22. veebruaril algasid elamu ehitustööd, mida nägid naabrid, Supilinna selts ja teised linnakodanikud, kes Supilinnas liikusid. Kõik nägid, kuid keegi ei reageerinud. 15. ja 17. aprillil ilmusid ajalehes Postimees Oa tänava majade kinnisvara müügi kuulutused koos illustreerivate materjalidega.
23. aprillil ilmus Delfis uudislugu «Fotod ja video: Tartu Supilinnas trügib arendaja korrusmaja ehitades naabrite maale» ja 24. aprillil Postimehes «Arendaja omavolitses Supilinnas võõras aias», milles on välja toodud, et arendaja ei ole naabritelt luba küsinud ja on omavoliliselt maha võtnud naaberkrundil asunud puu.
26. aprillil edastas teine naaber eelmistest artiklitest ajendatuna internetti oma info uue maha võetud puu kohta. Jah, tunnistan [sest olen aus inimene], et pappel võeti ehituse käigus maha ilma naabritelt eraldi luba küsimata, kuid ka seejuures on tõde moonutatud [aga need teised jälle moonutavad!]. Levitatud on palju varem tehtud fotot, mitte puu mahavõtmisele eelnenud materjali. [nii ebaausate võtetega rünnatakse mind!]
Tegelikkuses oli see puu saanud 2012. aasta sügistormis kõvasti räsida – pool puust oli kukkunud garaažile ja teine pool oli ohtlikult kaldu minu hoonete poole. Väga kehvas olukorras puu oleks võinud tekitada veel suuremat kahju kui garaažile kukkumisel, seetõttu olime sunnitud edasise kahju tekitamise vältimiseks papli maha võtma. [Lausa moraalne sund oli ajendiks! Ohu ja kahju vältimine! ]
Olen naabritelt vabandust palunud ja palun veel kord vabandust, et selline olukord tellingute paigaldamisel tekkis, ja nagu olen juba neile pakkunud, hüvitan meeleldi tekkinud kahju.
Samas leian, et kreegipuust ja tellingutest ajendatud naabrite ning ka meedia ründav lähenemine ehitustegevusele ei ole olnud õigustatud. Naabrid, Supilinna kogukond ja linn on olnud teadlikud planeeritud ehitustegevusest ja tehtavatest muudatustest juba alates novembrist 2012.
Usun, et naabrid ja Supilinna kogukond ei ole kogu informatsiooni teades ja pidevalt tegevusega kursis olles käitunud heatahtlikult ja koostööaltilt, vaid oskusliku meediatöö ja avaliku tähelepanu vajaduse valguses on olukorda moonutatud ja esitletud end meedias kannataja poolena.
Tavalise meediatarbijana leian sedagi, et enamik seni meedias ilmunud uudislugudest on olnud tasakaalustamata ning nendes ei ole esitatud täielikku ja reaalset infot.
Mina ei ole blogipidaja ega õppinud meediaspetsialist nagu minu naaberkrundi rahvas. Olen lihtne inimene, kes soovis ehitada maja. [!!!] Ma ei ole valinud seda teed, et levitada minu kasutuses olevat, naabrit kompromiteerivat videomaterjali, sest tavalistel inimestel ei ole kombeks omavahelisi asju meedia vahendusel lahendada.
Ometigi olen ma sattunud meedia ja sotsiaalmeedia rünnakute tõttu olukorda, kus minu ja mu ehitustegevuse kohta levitatakse oskuslikult moonutatud või lausa valet informatsiooni, varjates ise tüli tekitamiseks tehtud tegevusi ning kahjustades minu ja mu lähedaste mainet.
Soovin tartlastele ja supilinlastele vaid head ja jään lootma rahumeelsele koostööle, mitte jätkuvale poriloopimisele.

[Lõpp on nii hea, et ei hakka märksõnu välja toomagi, isegi mütologeemid on paigas. Lihtne, aus, tööinimene tahab lihtsalt ehitada, lihtsalt ja usaldavalt meediat tarbida, teha ausat tööd, aga siis on mingid salatarkusega varustatud reaalsuse ja tegelikkuse moonutajad, silmamoondajad, kes loobivad igati kaikaid kodaratesse, ründavad ehitustegevust, käituvad õigustamatult. See artikkel on professionaali töö! Artikli lõppu jõudes lugeja taipab, et ohvri ja ründaja roll on ... vastupidine!]


---------------------

Üks reaalsuse moonutus veel. Demokraatiale ulatas abikäe rojalist Kalle Kulbok!
Järgnev on üks pikk tsitaat tema koostatud vaidest.


Asjaolud:
30.10.2012 esitab Marko Perv (Tartu linnavalitsuse AEO juhataja Karin Raidi vend) Kapitalin OÜ nimel taotluse Oa 10B hoone (garaažidest koosneva hoonekomplekti) rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.
13.11.2012 väljastab Tartu linnavalitsus korraldusega nr 1255 projekteerimistingimused, tuginedes asjaolule, et planeerimisseaduse § 3 lg 2 p 2 on lubab laiendada olemasolevat hoonet kuni 33% maapealsest kubatuurist ilma detailplaneeringut algatamata. Ettekandjaks linnavalitsuse istungil on Karin Raid, kes jätab tähelepanu pööramata asjaolule, et eelnõule lisatud skeemil paikneb üks kavandatav hoone kehtivas Supilinna linnaosa üldplaneeringus kavandatud tänavakoridoris (perspektiivsel Porgandi tänaval). Samuti ei informeerita projekteerimistingimustest naabreid, kelle ehitusõigust nende krundi piirile kavandatud elamu piirata võib.
15.11.2012 esitab Marko Perv osalise lammutustööde projekti, mille on projekteerinud Marko ja Karini vend Aimar Perv, ning saab ehitusloa lammutustöödeks. Andres Ainti selgitusel pidavat see olema linnavalitsuse tavaline praktika, mis võimaldab alustada ehitustöödega (sh säilitamisele kuuluva hoonemahu rekonstrueerimisega) enne rekonstrueerimisprojekti lõplikku valmimist. Lammutustööde projekti alusel kantakse ehitusregistrisse ka säilimisele (rekonstrueerimisele) kuuluva hooneosa maht 1394,4 m3.
Detsembris-jaanuaris lammutatakse kõik garaažikonstruktsioonid peale vundamendi. Huvitaval kombel säilib vaid garaažiosa vastu Herne 23b piiri, mis projekti järgi kuulus lammutamisele. Veelgi huvitavamal kombel määratakse linnavalitsuse 5. veebruari 2013 korraldusega nr 171 selle lammutamisele kuuluva garaažiosa eest maatükkide vahetuse käigus 3000 eurot kompensatsiooni (lisaks 1500 eurole, mis maatükkide 30 ruutmeetrise erinevuse eest kompenseeritakse).
28.01.2013 on registreeritud Marko Perv ehitusloa taotlus ning selleks on esitatud vastavalt projekteerimistingimustele kahes eksemplaris Oa tn 10b ehitusprojekt, mis dateeritud kuupäevaga 31.01.2013 ja millele on kantud 1.02.2013 Päästeameti kooskõlastus. Kooskõlastus oli võetud ka Tartu Ülikooli Kinnisvaraosakonnalt, kellele kuulub üks naaberkruntidest. Puudusid aga Herne 15 ja Herne 21 omanike kooskõlastused, mis projekteerimistingimuste kohaselt olid kohustuslikud.
Projekteerimistingimuste p 6 kohaselt tuli kanda asendiplaanile naaberkruntide omanike koos­kõlastus, kui ehitustegevus mõjutab nende ehitusõigust (halvenevad valgustingimused või krundi piirile ehitatakse lähemale kui 4m, millest tulenevad tuleohutusalased ehituslikud piirangud). Erinevalt linnavalitsuse varasemast halduspraktikast, mis on naabritega kokkuleppimise ja kooskõlastuste hankimise jätnud ehitusloa taotleja ülesandeks, otsustati Marko Pervi käsitleda võrdsemalt.
31.01.2013 koostati Herne 15 ja Herne 21 omanikele kiri, milles teavitati ehitusloa taotlusest garaažide ümberehitamiseks korterelamuteks, pakuti võimalust kuni 7. veebruarini tutvuda vastuvõtuaegadel ehitusprojektiga ning anda projektile oma nõusolek. Alternatiivina nõuti motiveeritud vastuväidete esitamist hiljemalt 7. veebruariks. Kirjale ei olnud lisatud ühtegi joonist ega pakutud võimalust jooniste elektrooniliseks saamiseks, samuti puudus viide väljastatud projekteerimistingimustele. Kirjas ei olnud otsesõnul ka nimetatud, et piiriäärne hoone kavan­datakse krundi piirile lähemale kui 4 meetrit  ja sellest tulenevad ehituslikud piirangud naabritele.
Kuivõrd kiri valmis tööpäeva lõpul, tegeles AEO sekretär väidetavalt kirja postitamisega alles reedel, 1. veebruaril. Lühim aeg kirjade kohale jõudmiseks oli esmaspäev, 4. veebruar. Seega jäi ehitus­projektiga ainsaks tutvumise võimaluseks 6. veebruari hommikune vastuvõtuaeg. Tegelikult jõudis kiri Herne 15 kaasomanikele alles 5. veebruaril, Soomes elav Herne 21 omanik ei saanud aga kirja üldse kätte (kiri oli postitatud Herne 21 aadressil, omaniku tütar leidis kirja postkastist 8. veebruaril ning tähtaja möödumise tõttu ei pidanud selle Soome edasisaatmist vajalikuks). Herne 23b omanikku ei peetud vajalikuks üldse informeerida (kuigi kavandatud hoone paikneb tema krundi piirist ca 4 meetri kaugusel, asub tema elamu kavandatud uushoonele kõige lähemal ning on ilmselgelt häiritud tema naabrusõigused). Herne 17 kaasomanikud ei olnud küll Oa tn 10b krundiga otseselt piirinaabrid  (kruntide vahele jääb siil Herne 15 krundist), ent kuna Herne 17 elamu paikneb kavandatud uushoone ja Herne 15 elamu vahel, oleks ka nende kaasamine olnud mõistlik.
Tõene ei saa olla kirjas sisalduv väide, et tulenevalt seadusega määratud 20 päevasest tähtajast tuleb ehitusluba väljastada hiljemalt 8. veebruaril. Kui ehitusprojekt esitati 31. jaanuaril, oleks ehitusloa väljastamine või sellest keeldumine pidanud sündima hiljemalt 20. veebruaril. Ja kui projektil oleks  selleks ajaks puudunud projekteerimistingimustes nõutud kooskõlastused, oleks tulnud ehitusloa väljastamisest keelduda või teha põhjendatud kaalutlusotsus nõutud kooskõlastusest loobumise kohta.
5.02.2013 otsustab linnavalitsus korraldusega nr 165 väljastada ehitusloa "Oa tn 10b hoone laiendamiseks korterelamuks" istungile esitatud õiendis nenditakse, et projekt on kooskõlastatud nõutud isikutega ning arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt kontrollitud. Ettekandjaks on Karin Raid.
Projektitoimikutega põgus tutvumine tekitas kahtluse, et 2 eksemplaris esitatud ehitusprojektist komplekteeriti hoone A ja hoone B eraldi toimikutesse ning mingil hetkel otsustati krunt Oa tn 10b krunt ümber nimetada Oa tn 10b/10c krundiks.
Sellest tulenevalt otsustab linnavalitsus 19.02.2013 korraldusega nr 216 väljastada eraldi ehitusloa hoonele B ja nimetab sama korraldusega selle Oa tn 10c hooneks. Endiselt  on ettekandjaks Karin Raid, endiselt kinnitatakse istungile esitatud õiendis, et projekt on kooskõlastatud nõutud isikutega ning arhitektuuri ja ehituse osakonna poolt kontrollitud.
Jätkuvalt ei informeerita piirinaabreid, et linnavalitsus on otsustanud loobuda projekteerimis­tingimuste nõudest kooskõlastada kirjalikult naabritega krundi piirile lähemale kui 4 meetrit ehitamine. Linnasekretäri väitel ei ole linnavalitsus sellist kaalutlusotsust teinudki.
Märtsis ja aprilli algul, mil Oa tn 10b/10c krundil käis ehitustegevus, ei osanud Herne 21 omanik ja  Herne 15 kaasomanikud kahtlustada oma ehitusõiguse piiramist. Nad ei teadnud, et lammutatud garaažiseina asemele kerkib ilma tulemüürita elamusein. Krundi Herne 21 omanik viibis Soomes, Herne 15 elamu paikneb aga Herne tn ääres ja lumisel ajal tagahoovis ehitustegevust ei jälgitud. Kriitikat ei kannata linnavalitsuse  pressiteates esitatud väide, et kuni 19. aprillini linnavalitsusele ehitusprojekti kohta mingeid vastuväiteid ei esitatud: naabritele ei olnud ehitusprojekti tutvustatudki.
Pärast probleemide ilmnemist aprilli keskel  ja ehitusprojektiga tutvumist sai naabritele selgeks ka tõsiasi, et ehitusload on väljastatud rikkudes piirinaabrite ehitusõigust, ehitusprojekt ei ole kooskõlas supilinna linnaosa üldplaneeringuga ning ka kavandatud laiendusmahud nõuavad detailplaneeringu koostamist.

Piirinaabrite ehitusõiguse piiramine.
Krundi piirile rajatud hoone Oa tn 10c rikub ilmselgelt Herne 15 ja Herne 21 omanike ehitusõigust. Kuigi VV 2004.a määruse nr 315 §-ga  19 ettenähtud 8 m hoonetevahelise tuleohutuse kuja saaks tuleohutustõketega vähendada, näeb ka Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg 4 ette ehitise minimaal­kauguse krundi piirist, kui puudub omanike vahel teistsugune kokkulepe. 
Ka linnavalitsuse poolt 13.11.2012 väljastatud projekteerimistingimustes on nõue, mis näeb ehitus­projekti kohustusliku osana ette naaberkrundi omanike kirjalikku kooskõlastust asendiplaanil, kui kavandatav hoone paikneb naaberkrundi piirile lähemal kui 4 m. Kuna krundinaabrite kokkulepe ehitusprojekti asendiplaanilt ei nähtunud, ei tohtinuks ehitusprojekt ka ehitusluba saada.
Kuivõrd kehtiv supilinna linnaosa üldplaneering võimaldab Herne 15 ja Herne 21 krundil Oa tn 10b/10c krundi naabruses kavandada hoonefronti, oleks vastava detailplaneeringu algatamise korral Herne 15 ja Herne 21 omanike poolt ka selle kehtestamine perspektiivne. Krundipiiril paiknev naaberhoone takistaks aga oluliselt sellise ehitusõiguse realiseerimist.
Lisaks on üle krundipiiri ehitatud katuseräästas vastuolus Tartu linna ehitusmääruse § 23 lg 6, mis sätestab, et kõik ehitise väljaulatuvad osad peavad olema krundi piires. Tegemist on ehitaja pahauskse käitumisega AÕS § 148 lg 3 mõttes, kuivõrd projekteerimistingimused välistasid kokku­leppe puudu­misel sellise olukorra. Samuti juhtis Herne 21 omaniku esindaja ehitaja tähelepanu sellele asjaolule juba ehitamise faasis.
Asjaolu, et linnavalitsus on ehitusluba andes eksinud, ei anna aga alust lugeda ehitaja käitumist heauskseks. Investeerijate esindaja väitis 28.04.2013 tunnistajate juuresolekul[1], et Marko Pervi määramine arenduse etteotsa oli tingitud eeldusest, et tema õde kiirendab menetlusprotsessi. Seega nägi ehitaja ette linnavalitsuse eksimist ja jättis naabritega teadvalt kokkulepped tegemata.

Vastuolu Supilinna linnaosa üldplaneeringuga
EhS § 19 lg 3 kohaselt peab kohalik omavalitsus projekteerimistingimuste väljastamisel aluseks võtma planeeringutes sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Kuigi projekteerimistingimustes viidatakse lähte­materjalina 2001.a. Supilinna linnaosa üldplaneeringule, ei ole projekteerimistingimustes tähele pandud nimetatud üldplaneeringus sisalduvat perspektiivset Porgandi tänavat, millele on kavandatud projekteerimistingimustele lisatud skeemil hoone B.
Perspektiivse Porgandi tänava koridoriga on arvestanud ka lähipiirkonna detailplaneeringud. Tõsi, 2012.a. kehtestatud Oa ja Kartuli tänavate ning perspektiivse juurdepääsutänava vahelise ala detailplaneeringu seletuskirjas möönatakse võimalust, et uues Supilinna teemaplaneeringus sellest tänavakoridorist loobutakse ja tänavakoridoriks reserveeritud maa-ala liidetakse mõne krundiga.  Tänavakoridorist loobumist on käsitletud ka Supilinna teemaplaneeringu eskiisprojekti arutelul. Ent enne linnavolikogu otsust, mis kehtestab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu või uue üldplaneeringu, tuleb lähtuda kehtivast Supilinna linnaosa üldplaneeringust.
Seega on ehitusprojekt ja selle realiseerimiseks väljastatud Oa tn 10c ehitusluba vastuolus kehtiva, Tartu linna üldplaneeringut täpsustava Supilinna linnaosa üldplaneeringuga. Ühtlasi on mindud vastuollu EhS § 19 lg 1 ja lg 3 ja PlanS § 4 lg 2 p 3 sätestatuga.

Vastuolu PlanS § 3 lg 2 p 2 sätestatud 33 protsendi reegliga
Linnavalitsus on projekteerimistingimusi väljastades leidnud, et detailplaneeringu võib PlanS § 3 lg 2 p2 alusel koostamata jätta, kui olemasolevat hoonet laiendatakse mitte rohkem, kui 33 protsenti maapealsest kubatuurist. Diskuteerimata teemal, kas selles sättes peetakse silmas ka mitme hoone laiendamist, osundan asjaolule, et Oa tn 10b/10c ehitusprojektis on lubatud laiendusprotsent  ületatud.
Esiteks torkab silma, et arvutustehe asendiplaanil toodud kubatuuri arvudega annab kubatuuri  suurenduseks mitte 29%, vaid  40,5%. Ent tõesed ei ole ka asendiplaanil näidatud kuupmeetrid.
Tuleb osundada, et Siseministeeriumi selgitusel ei kattu planeerimisseaduses kasutatud mõiste "maapealne kubatuur"  majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ defineeritud mõistega "maht". Kuna planeerimisseadus käsitleb planeeritavaid hooneid avaliku ruumi elementidena, määratletakse planeerimisseaduse rakendamisel PlanS § 3 lg 2 p 2 toodud mõistet „kubatuur“ planeerimisseaduse kontekstis hoone välisparameetrite järgi.[2]
Siseministeerium leiab samuti, et kuni 33% laiendamise võimalust ei tohi kasutada korduvalt.[3]
Lihtsuse huvides jätan analüüsimata, kas lammutatud ja krundist välja jäänud hooneosasid tuleks käsitleda olemasoleva hoonena või mitte. Rehkendan järgnevalt kogu algse hoonekubatuuriga, mis võimaldab leida väiksema suurendusprotsendi.
Andres Aint leidis, et rehkendada tuleks hooneregistris pärast 2003 aasta laiendamist sisalduva mahuarvuga 2494 m3. See läheb vastuollu küll Siseministeeriumi selgitusega korduvlaienduse keelust, ent võtame arvutuse aluseks selle arvu, et jagatise nimetaja oleks suurim.
Hoonete A ja B kubatuurina on asendiplaanil näidatud hoonete maht (kus kõrgusarvuna kasutatakse põranda ja lae soojustuse vahemikku). Arvutame nende hoonete kubatuuri lähtudes maapinnast.
Kui hoone A  kubatuuri arvutamisel jätta kõrvale eenduvad osad ja isegi kogu viilkatuse alune pööning (kuigi seal on vähemalt meetri laiune ruum, mis on üle 1,6 m kõrge), tuleb hoone A kubatuuriks enam kui 2200 m3.
Kui hoone B põhipindala 220 m2 korrutada kõige madalama katusekõrgusega, saame hoone B kubatuuriks 1500 m3.
Jagamistehe võimalikult väikese lugeja ja võimalikult suure nimetajaga (2200+1500):2494 annab suurenduse tulemiks enam kui 48%.   Mõistagi on 48% > 33%
Seega ei ole võimalik loobuda detailplaneeringu kohustusest tuginedes PlanS § 3 lg 2 p 2 sätestatud protsendipiirile ning linnaametnikud on detailplaneeringu nõudes tegevusetuses.
Kui aga lahutada lammutamisele kuulunud garaažid ja lähtuda vaid rekonstrueeritavate garaažide kubatuurist (1394,4 m3) ning elamute kubatuuri arvestada ka kõrgemad katusealused osad, saaksime laienduse suurenduse tulemiks ca 180% (2 elamut on ca 2,8 korda suuremad kui nende vundamendil asunud varasemad garaažid).
Asjaolu, et ehitusprojekti asendiplaanil on vigane ka arvutustehe krundi täisehituse protsendiga (asendiplaanil toodud arve jagades selgub, et täisehituse protsent on suurem kui 30%), ei ole sisulise  tähendusega. Küll aga nähtub sellestki, et ehitusloa taotleja esitas teadlikult valeandmeid ja ilmnevad ka HMS § 67 lg 4 p 6 tunnused.
Linnaarhitekt Tõnis Arjuse selgituse, miks ta ei saanud kontrollida asendiplaanil olevate arvude tõelevastavust, olen edastanud kontrollimiseks linna sisekontrollile. Ehitaja tegevuse kohta, millest nähtub, et ta ei kasutanud ehitusluba eesmärgipäraselt (ehitas 15.03,13 ehitusprojekti kohaselt, millele ei olnud taotletud ehitusluba) ning milles ilmnevad HMS § 67 lg 4 p 4 tunnused, olen esitanud väärteoteate. Palun neis menetlustes selguvad tõendid liita vaidemenetlusega.
Vastus 24.04.2013 linnavalitsuse kirjale
Kuna linnavalitsuse vastus sisaldab grammatilisi tõlgendusi, millega ei saa täielikult nõustuda, käsitlen lühidalt ka seda.
Eksitav on väide, et seadus ei anna uusehitise mõistet. Avaldaja tugines PlanS § 3 lg 2 p 1, mis räägib uue hoone ehitamisest (EhS § 2 lg 1 kohaselt on ehitisteks hooned ja rajatised).
Ekslik on ka väide, et linnavalitsus peab lähtuma grammatilisest tõlgendusest, et kuna ehitusseaduses ei ole määratud, millises ulatuses või mahus peab olemasolev ehitis säilima, et seda oleks võimalik laiendada, piisaks vaid vundamendiosa säilimisest.
Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas seaduse süsteemse tõlgendusega. EhS § 2 lg 6 eristab ehituse püstitamist ja rekonstrueerimist ning seadusandja tahteks ei saa olla nende mõistete hägustamine. Lisaks toob EhS ära ka olulise rekonstrueerimise mõiste.
Riigikohtu lahendis 3-1-1-90-07, kus antakse hinnang, et samaaegne rekonstrueerimine ja laiendamine on lubatav, annab kolleegium ka hinnangu, et igal üksikjuhul tuleb hinnata, millise tulemuseni sooviti jõuda - kas püstitada uus ehitis või parendada olemasolevat.  Seega tuleb linnavalitsuse kaalutlusotsuses hinnata ka neid aspekte.
Lisaks vajab märkimist, et linnavalitsuse kaalutlusotsused peavad mitte üknes välistama otsese korruptiivsuse, vaid ka näilise korruptiivsuse. Tingimustes, kus tavakodanike jaoks võtab ehitus­õiguse menetlus väga pikka aega, on õe-venna kiirmenetlus lubamatu.


Vaide esitajate nõue
1. Palume teha kindlaks, et ehitusload Oa tn 10b/10c  krundil on väljastatud õigusvastaselt (puudusid kohustuslikud kooskõlastused, ehitusloa väljastamise aluseks oleks pidanud olema PlanS lg 2 p 2 kohaselt detailplaneering ning ilmneb vastuolu ka kehtiva üldplaneeringuga).
2. Palume teha ettekirjutus asja uueks otsustamiseks seaduses ettenähtud korras, sealhulgas ka detailplaneeringu algatamiseks ja kohustuslike kooskõlastuste esitamiseks.
3.  Palume välistada mistahes ehitustegevus enne uuenenud haldusmenetluses otsuse  tegemist.
4. Palume ehituslubade muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel arvestada HMS § 67 lg 4 loetletud asjaolusid, mis välistavad kahjunõude.
5. Kui vaide läbivaatamisel ilmnenud korruptsioonitunnuseid ei õnnestu lahendada haldus­menetluses, palume ilmnenud faktilised asjaolud edastada prokuratuurile ja uurimisorganitele.

Vaide esitajad kinnitavad, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

Tartus, 2. mail 2013


Lisad:
1. Vaide esitajate volikirjade koopiad.
2. Koopia 1.02.13 postitatud kirjast, millest ei ilmne ei naabrite ehitusõiguse piiramine (vahetult krundi piirile ehitamine) ega ka selleks vajalike kooskõlastuste kohustuslikkus.
3. Väljatrükk Siseministeeriumi selgitusest mõistete kubatuur ja maht kohta.
4. Asendiplaan, millel nähtuvad nii kooskõlastuste puudumine kui ka vigased arvutused.
5. Tähtaja ennistamise taotlus juhuks, kui haldusorgan asub seisukohale, et vaideesemeks on projekteerimistingimuste või ehitusloa tühistamine.

Vaide  esitamisel  lähtun  linnasekretäri  selgitusest, et  mõistliku aja jooksul  on võimalik  vaiet  täiendada.


[1]    vt selle kohta ka http://mihkelkunnus.blogspot.com/2013/04/reaalpoliitik-tegutseb-jalle-3.html
[2]    https://www.siseministeerium.ee/kuidas-sisustada-planeerimisseaduses-plans-ja-ehitusseaduses-ehs-kasutatud-moisteid-kubatuur-ja-maht-kas-planeerimisseaduses-tuleb-kasutada-moistet-kubatuur-ehitusseaduses-satestatud-moiste-maht-tahenduses/
[3]    https://www.siseministeerium.ee/kas-ilma-detailplaneeringuta-voib-hoonet-33-ulatuses-laiendada-vaid-uhel-korral-voi-ka-jargmistel-kordadel/

30 kommentaari:

  1. Homses Tartu Postimehes ilmub pikem intervjuu abilinnapea Raimond Tammega, kus ta loodetavasti selgitab neid küsitavusi.

    VastaKustuta
  2. Kas tekstiosa "jaanuaris 2013 arutasime nii Supilinna seltsi esimehe Mart Hiobiga, kes on asjatundlik linnaplaneerija ja kogukonna aktiivne esimees..." ei vajaks nurksulgudes mingit lahtikirjutamist? Kohtusid ja Hiobit informeeriti - või siis mitte? Nurksulud tervikuna ei sisalda kommentaare = kinnitusi või ümberlükkamisi objektiivsel alusel, "hinnanguid" on algul ehk huvitav lugeda, aga kuna nad sisaldavad vaid subjektiivseid hinnanguid, siis huvi raugeb peagi. Olen nõus, et blogi-pidajal on õigus ollagi subjektiivne selles vaimus, kuidas hommikul ärgates tuju, aga ... Kirjutet sõna ja lendulastud nool, nende pärast võib mõnel hetkel häbi (on selline kategooria) olla.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. "jaanuaris 2013 arutasime nii Supilinna seltsi esimehe Mart Hiobiga, kes on asjatundlik linnaplaneerija ja kogukonna aktiivne esimees"
      [sõnastus markeerib jällegi arendaja kenadust, kohusetundlik, läbirääkimisaldis, suhtub teise inimesse lugupidavalt ja tunnustavalt, lühimalt, üsna vastupidist naabrite esmakogemusele]


      Supilinna selts nõuab Oas ehituse peatamist

      Supilinna selts leiab linnavalitsusele saadetud kirjas, et majade Oa 10b ja 10c ehitusõiguse määramisel on tehtud vigu, mille tõttu tuleks kohe peatada ehitustööd ja astuda samme, mis tagaksid Tartus ehitamise vastavuse õigusaktidele.

      Supilinna seltsi esimehe Mart Hiobi signeeritud kirjas on öeldud, et selts ei ole põhimõtteliselt uute majade Supilinna ehitamise vastu, vaid soovib, et see toimuks õigusakte ja head tava järgides. Kuid Oa tänava garaažide kaheks kortermajaks ehitamisel ei ole seda seltsi arvates tehtud.

      «Leiame, et Oa 10b ja Oa 10c hoonele antud projekteerimistingimused ja ehitusload on kahetsusväärselt vastuolus mitme õigusaktiga, sest 1) krundile ei ole koostatud detailplaneeringut ja 2) projekteerimistingimustele on jäetud võtmata naabrite kooskõlastused,» seisab kirjas.

      Seltsi meelest on rikutud ehitusseadust, kuivõrd minnakse mööda Supilinna kehtivast üldplaneeringust. Selle järgi ei ole hoonestust lubatud osaliselt Oa 10b hoone asukohas ja täielikult on see välistatud Oa 10c hoone asukohas. Seega ei vasta projekteerimistingimused ega kummagi hoone projekt ehitusseadusele.

      Seltsi hinnangul on rikutud ka planeerimisseadust, kui jäeti garaažist uute ja palju suuremate hoonete ehitamist kavandades detailplaneering koostamata.

      Selts leiab, et linnavalitsuse kasutatud meelevaldne seaduse tõlgendus, mis justkui võimaldaks olemasoleva hoone osi piiramatult kinnistu piires ümber paigutada, võiks viia absurdsete tulemusteni, kus põhihoonega kokkuehitatud kõrvalhoonest võib teha põhihoone ja vastupidi. Selline tõlgendus on seltsi meelest ilmselgelt seadusvastane.

      Seltsi seisukoha järgi on uute hoonete maht enam kui 33 protsenti garaažist suurem, mis jällegi eeldaks detailplaneeringu koostamist. Osutatud probleeme on veelgi.

      http://www.tartupostimees.ee/1221762/supilinna-selts-nouab-oas-ehituse-peatamist/

      Kustuta
  3. Lühiküsimusele vastamine tekstimassiiviga olevat üks demagoogia vorme. Kuivõrd kod.Hiob pole mitte see, kes esimesena tohib kivi visata (vt allpool), siis ka tekkis küsimus tema ja arendaja kohtumise asjus ning see küsimus ei saanud vastust. Veel subjektiivsusest - mitutpuhku on vihjatud blogipidaja erisuhetele Herne tn. kahjukannatajatega (delikaatsusest ei nimeta nimesid jms detaile). Seegi finess ei võimalda uskuda tüüpilise vaidluse uusarendaja vs vanad elanikud täielikku puhtust & objektiivsust (ühiskonna nimel tegutsemist, ja ainult, sine ira et studio).

    http://tartu.postimees.ee/230608/tartu_postimees/uudised/337665.php
    Supilinna seltsi esimeest Mart Hiobit ja tema kodumaja kaasomanikku, tõlk Meelis Leesikut võib oodata ehitusseaduse rikkumise eest kuni 18 000 krooni suurune trahv.Tartu linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistuse juhataja Andres Ainti hinnangul rikkusid Hiob ja Leesik seadust kahes punktis: lubades Tähtvere 20a maja ehitusele litsentsita ehitusmehi ning jättes tellimata seaduses nõutud omanikujärelevalve.
    Lisaks sellele tuvastas ehitusjärelevalve teenistus, et Mart Hiob esitas 2005. aasta suvel linnale valeandmeid, kinnitades enda allkirjaga ehitusteatises, et omanikujärelevalve tegijaks on OÜ Linconia.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lühiküsimusele tekstimassiiviga vastamine ei ole üks demagoogia vorme, küll aga argumendi asemel selle esitaja isiku diskrediteerimine a la Kunnusel on kahtlased suhted ja motiivid ning Hiobil kahtlane minevik

      Kustuta
  4. Kummaline, et lihtne küsimus ei kipu vastust saama - millal lükkab Supilinna Seltsi esimees Hiob ümber väite tema ja Oa tn. arendaja kohtumisest JAANUARIS. "läbi (arutati) kogu hoonete lahenduse, paiknemise krundil kuni praktiliselt viimase voodrilauani välja" - MAI-kuine Seltsi nime all avaldus on pehmelt öeldes kummaline, pärast kaklust rusikatega ei vehita.

    Mis puutub minu kõhklustesse blogija kavatsuste puhtuse asjus (sine ira et studio) üpris tavapärases vaidluses uusarendaja vs elanikud (alati on keegi vastu, ka Tammaru rahvas eelistas uue / teistsuguse Tiina surma, et jätkuks vana tasane olemine, uuendusteta), siis on saanud heaks tavaks (meedias jm) anda avalikult teada kõneleja isiklikest erisuhetest. Suhete tekkimine inimeste vahel on igati normaalne, aga teemas seisukoha kujundaja, eestkõneleja jne ei tohi jätta muljet oma kavatsuste neutraalsusest, puhtusest isikliku suhestuse olemasolul. Kujutan blogija hämavat vastust juba ette, aga ega see ei kummuta asjaolusid, mis tänaseks laialt teada IRW.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina lihtsalt kustutaks sellise inimese kommentaarid, kes tuleb teise inimese blogisse lahmima ja tühja ümmargust juttu ajama

      Sellist tegevust nimetatakse kasaegses keeles trollimiseks

      Kustuta
    2. Defineeri "isiklik erisuhe".

      Kustuta
    3. Re: Anonüümne 7. mai 2013 15:557. mai 2013, kell 16:35

      Kas linnavalitsus oleks sellest vähem korrumpeerunud, kui oleks teada asjaosaliste (Kunnus vms) isiklik elu? Kas Marko Perv oleks sellest vähem ülbemalt käitunud? Kas Karin Raid oleks ehitusluba mitte välja andnud või teinud seda korrektsemalt? Kunnuse "suhete tekkimine" või mingi "puhas isiklik suhestus" vms ei peaks küll eriti oluline olema.

      Pealegi, algusest peale on Kunnus rõhutanud, et kõik, mida ta kirjutab, on tema isiklik seisukoht.

      Kustuta
    4. Sellist IRWi olen ma kusagil juba näinud, oli vist Facebookis, aga võimalik, et see on lihtsalt kokkusattumus...

      Kustuta
    5. Tasakaalu ja mõistliku perspektiivi huvides võiks vaagida, mis seoses on omavahel "Hiobi kohtumine" (oi milline viide) ja "läbiv korrupstioon." Seda mõtet vaagides võiks minigle järeldusele jõuda küll.

      Tasakaalu ja mõistliku perspektiivi huvides võiks ka vaagida, mis seoses on omavahel "sõprade olemasolu ja nende aitamine" ja "läbiv korruptsioon". Seda mõtet vaagides võiks minigle järeldusele jõuda küll.

      Kustuta
    6. Kuivõrd Hiiob ei ole vaidlusaluse ehitise piirinaabrite esindaja, ei ole temaga kohtumise toimumisel või mittetoimumisel suuremat tähtsust.

      Kriku

      Kustuta
  5. Vägivaldsusele üles kutsuvad kommentaarid kustutan. Roppusi ka ei taha.

    Sellist trollimist ka ei taha. Kuigi praktikast saan aru - tähelepanu tahetakse korruptsioonilt jms suunata sellele, kes sellele osutab.

    Mu eesmärk on olnud tõsta avalikkuse tähelepanu.
    Tehtud.

    Nüüd tegelevadki asjaga need, kes uurivad seadusi üksipulgi jne

    VastaKustuta
  6. Supilinna Selts loodab, et Oa tänava juhtum on õnnetu erand
    http://www.linnaleht.ee/4487

    VastaKustuta
  7. Rubriigist "nagu kaks tilka vett":

    "Olen lihtne inimene, kes soovis ehitada maja. Ma ei ole valinud seda teed, et levitada minu kasutuses olevat, naabrit kompromiteerivat videomaterjali, sest tavalistel inimestel ei ole kombeks omavahelisi asju meedia vahendusel lahendada."

    See oli äravahetamiseni sarnane ühe ilukirjandusliku tegelase (kah arendaja, aga suurema kaliibriga) jutuga:

    "Ma ei ole veel lõpetanud," ütles linnapea. "[..] Ma tean väga hästi, mr. Chisholm, mille peal te väljas olete - teie tahate nimelt tõestada, et Beasley järve täitmiseks kasutatav materjal sisaldab vees lahustuvaid toksilisi jätteid ja muid kontaminante. Minu isa oli aus jänki kalur. Ka oli ta sõjas oma verd valanud. Ta oli patrioot. Ja kirikuinimene. Ta elas õnnelikus abielus armastava ja rahuoleva naisega ja nad kasvatasid üles seitse tervet ja elus edasi jõudnud last. Kui ma oleksin hakanud oma isale rääkima toksilistest jätetest ja kontaminantidest, oleks ta mul käskinud kõnelda keelt, millest iga inimene aru saab. "Me elame Ameerika Ühendriikides, mu poeg," oleks isa öelnud, "ja palun räägi minuga inglise keelt." "Toksilistel" ja "kontaminantidel" on võõra keele maik man ja ei ole raske märgata, et ürituses tõkestada meie Beasley järve väljaarendamise kavu mängib oma osa ühe võõra valitsuse käsi."

    (J. Cheever, "Oi, mis paradiis see näib", Tln 1985, lk 64)

    VastaKustuta
  8. Mihkel, KALLIS, ma olen kõigega nõus. Except for one little thing, ma KEELDUN uskumast, et professionaal nii maitsetu teksti üllitaks.

    Supilinna arenduse REAALSUS. Kamoon.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kindel teadmine mul mõistagi puudub, aga pigem on lihtsus pooltargument, sest kes ütleb, et "tavalise meediatarbijana leian sedagi, et enamik seni meedias ilmunud uudislugudest on olnud tasakaalustamata ning nendes ei ole esitatud täielikku ja reaalset infot.
      Mina ei ole blogipidaja ega õppinud meediaspetsialist nagu minu naaberkrundi rahvas. Olen lihtne inimene, kes soovis ehitada maja".
      Tavaline, lihtne, naiivne, siiras jms, mida üritatakse sugereerida, ei sobiks kokku filigraansete sõnamängude ja peente tsitaatidega. Isegi liiga pikad laused oleks liiast.

      Kustuta
    2. eriti veel seetõttu, et üritatakse näidata, et jõupositsioonil on teised. Lihtne aus töömees, kes oli oma naiivsuses heausksuses veidi kohmakas ja mille pärast ta nüüd siiralt vabandav vs kalkuleeritud meediaprofid st ei jokita tema, vaid hoopis meie. Jokitamine eeldab ju advokaadilike eriteadmisi. Ta peabki paistma naiivne ja heauskne, püüdis kõigiti kokkuleppida jne

      Kustuta
    3. See professionaalsuse küsimus pole üldsegi relevantne, tõsi, mind hämmastas see tekst aga juba kas või seetõttu, et iga suhtekorraldaja abc on, et kui faktide kohta valetad, on see mainekujunduslik suitsiid. Ja antud artiklis konkreetselt faktide kohta ka valetatakse. Muu hämamise ja demagoogia kõrval, ma mõtlen. See tekst võib mõjuda (ja ongi ilmselt suunatud) sellele osale avalikkusest, kes pole juhtumi kohta käivate ülejäänud tekstidega tutvunud ning/või ei süvene eriti faktide uurimisse või kontrollimisse, aga see osa avalikkusest, kes seda on lugenud ja kontrollinud, ei saagi antud kirjutist eriti tõsiselt võtta. Ehk siis, üritatakse ikkagi tekitada mingeid leere ning diskrediteerida "vastaseid".
      Kange tahtmine on kogu seda teksti nt Fairclough meetodiga kostitada, eks ole.

      Kustuta
    4. Mõtlesin kah, et kas Perv kirjutas teksti ise või siis keegi osavam. Üks väike seik veel: sõnumi levitamise mõttes on targem vaikimine kui eitamine. Ses mõttes on ju kah see Pervi jutt päris hea (erinevate sõna "hea" väärtuse mõttes). Võiks ju arvata, et jõmmarendaja ise hakkaks pigem tagasi ajama, mitte sisulistest probleemidest mõnusa jutuga mööda vaatama.

      Kustuta
  9. Võiks selle jama ja kohtumõistmise siin ära lõpetada. Pöörduge kohtu poole, kui on liiga tehtud ja vaielge seal. Ära tüütab see pidev arendaja mõnitamine meedia vahendusel. Kui oled mees, siis mine ja ütle arendajale näost-näkku mida arvad. Ma ei tunne ei arendajat ega ka blogipidajat isiklikult, kuid avalikult solvangute loopimine ei ole ilus. Ma ei õigusta arendaja tegevust, aga selles blogis avaldatud kirjatükkidega laskub blogipidaja täpselt samale tasemele.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See blogi saab "tüüdata" ainult selle (hirmuärevusega) jälgijat.

      Erinevalt mõnest arendusest ei tule see sulle vägisi koju kätte.

      Kustuta
    2. Võin anda ka natuke kultuurisemiootilist selgitust.

      On jõud, kellele meeldib hämarus, pimedus, varjatud, anonüümsus. Nende kurjem vaenlane on valgus, avalikkus, ilmsikstulemine, sh anonüümsust hävitav meedia. Nad ütlevaad, et mida vähem(ad) tead/vad, seda parem. Neile ei meeldi avalikkus, meedia vahendus, nad tahaksid, et asju aetaks varjus a la "Kui oled mees, siis mine ja ütle arendajale näost-näkku, mida arvad"

      Kustuta
  10. Kui asju oleks algusest peale aetud korrektselt nii linnavalitsuses kui suhetes naabritega, poleks tekkinud mingit "arendaja mõnitamist meedia vahendusel". Praeguse olukorra on põhjustanud just nimelt arendaja ülbe ja ebakorrektne käitumine. Kui sinu hoovi peale tullakse omavolitsema, on seadusega lubatud kasutada omavolitseja suhtes jõuvõtteid, kui viisakast suhtlemisviisist aru ei saada.

    VastaKustuta
  11. Tartu Postimees on eranditult kõik Oa tänavat puudutavad artiklid peale analüüsitu tõstnud PM+ barjääri taha.

    Kas on tegemist lihtsalt kasumi maksimeerimisega või on neljas võim linnavõimudele veidi vastu tulnud?

    JR

    VastaKustuta
  12. Kumb puu siis ikkagi seadusevastaselt maha võeti? Pappel või kreek? Botaaniliselt on tegu täiesti erinevate objektidega. Ka siin ilmneb kirjutaja huvi oma teguviisi pisendada. Pappel (Populus suaveolens) on kiirekasvuline puu, mis oli sageli kasutusel 1950-ndatel kiire haljastuse/rohemassiivi saavutamiseks ning võib eestlasel pigem assotsieeruda stalinlik-hruštšovliku väheväärtusliku lööktööobjektiga, pealegi kutsub tema viljade küpsemisel laialikanduv "vatt" paljudel esile õigustatud pahameele.
    Kreegipuu (Prunus institia) on aga tuntud viljapuu, enamasti on tema puit tugev ja naljalt ei murdu, sage lemmik koduaedades.

    Siiski ei ole autor oma hävitatu halvustamises järjekindel: kord võtab ta sõna tormis murduva papli mahavõtmise kohta, millega ta ilmselt maailmarahule suure kasu kaasa saab tuua; teisalt kahetseb naabrite raevu pärast kreegipuu kaotamise üle.

    Otsi lolli.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kuusepuud unustas üldse ära, palju muu kõrval.

      Esialgu ta üldse eitas, et seal mingeid kuuski oli ja väitis, et meil polnudki seal aeda ka ees. Arvas, et me peaksime fotodega tõestama.
      Hiljem lisas, et ma võin ju uued istikud osta, milles mu probleem on. Ütlesin, et aga võib-olla oli just neil puudel minu jaoks sentimentaalne väärtus, millele järgnes kahekümne mehe irvitamine. Need olidki sentimentaalse väärtusega. Kuused olid mu isa istutatud. Üldsegi, mina ei peaks talle seletama ja õigustama, miks mingid puud minu jaoks olulised olid, tema tungis võõrale territooriumile ja laamendas.


      Nad on hävitanud minu jaoks oluliseid sümboleid ja mingi mateeria ei saakski seda asendada.

      Kustuta
    2. Ühelt territooriumilt lõigati kreek ja kuused, teiselt pappel.

      Kustuta
  13. Sõna „arendaja“ võiks kasutusele võtta kui sõimusõna nende kohta, kes asjast huvitatud isikutena sõidavad kõigest ja kõigist üle. Samas tihti ristitakse arendajateks ka seesuguseid inimesi, kes on koostööd naabritega teinud aga naabrid on seisukohal „minu krundi täisehitus on 30%, aga sinu oma peab jääma 5%, sest see ei sobitu muidu keskkonda. Ja muidugi hoone teed krundi keskele, mitte nagu mina 4 meetrit krundi piirist“. Ma ei püüa antud loos kaitsta hr Perve, sest tema käitumine erinevates allikates esitatud materjali põhjal on tõepoolest „arendajale“ väga kohane.

    Teine asi aspekt antud loos on Karin Raid. Olen temaga paaril korral kokku puutunud ning ta on jätnud väga hea mulje – ametnik, kellega saab asju reaalselt ka arutada, kui vaja. Vastuseks ei tule ametnikele omane jutt seaduseparagrahvidest (mis ümberlükkamise korral leivad kiiresti asenduse „nii on meil tavaline praktika“). Kahju, et Raid enda hea nime määris, kuigi väärib tähelepanu see, et tagasiastumine toimus suhteliselt lühikese aja jooksul. Nii mõnigi ametnik võiks sellest õppust võtta.

    Blogipidajat tunnustan, et antud teemaga süvitsi tegeleb, sest järjest enam näeb ükskõiksust ja pinnapealsust (kodanikes ja ka ametnikes). Nii põhjalikult antud teemaga võiks tegeleda ka linna kodanikke esindavad ametnikud, poliitikud ja volikogu, mistõttu teen blogipidajale ettepaneku kandideerida Tartu linna volikokku!

    VastaKustuta