13. jaanuar 2012

Apelsinid pole ainsad viljad

Ilmus "Maalehes" 13.01.2012, pealkirjaks oli toimetamise taga järjel saanud "Apelsinid ja inimesed", kuigi e-mail, millega saatsin käsikirja, oli järgmine:
 Tere!

Näe, kell pole veel kakski ja juba valma!
Aga pealkirja muuta ei tohi!

Hääd,
MK



Apelsinid pole ainsad viljad

Mihkel Kunnus


Kui Charles Darwin avaldas 1859. aastal oma peateose „Liikide tekkimisest“, siis kaasnes sellega väga äge poleemika. Asi polnud selles, et seal toodud teesid oleks olnud ülearu keerukad ja mõistusele haaramatud, ei, asi oli selles, et seal toodu oli lihtsalt kohutavalt harjumatu. Paljudele ja loomulikult iseärnis kirikutegelastele tundus see räige teotus -- panna inimene põlvnema mingist ahvilaadsest olendist. See kirjeldus võtab inimeselt tema jumalanäolisuse, see alandab inimest, ütlesid nad. Alanduse kasutamine vastuargumendina on mõneti pentsik isegi kiriklikus kontekstis, sest on ju esimene surmapatt kõrkus (superbia) ja inimene on kõrk, kui arvab endast rohkem kui ta on, ning tagasihoidlikkuse ja enesealanduse himutsemine on üks kristlust iseloomustavaid käibetõdesid. Seda aga õiges kontekstis, mitte looduse ees ei pea inimene end alandama, vaid Jumala ees.
Kuigi evolutsiooniõpetusega oleme kenakesti ära harjunud ning vähemasti Eestis on õige vähe neid inimesi, kes seda neis olevasse jumaliku näkku sülitamisena võtavad, valutab inimese ja looduse vahekord edasi – küll tiritakse kontrolljoont ühes, küll teises suunas. Kord peab inimene loodusega kooskõlas olema (ökoloogiast seksuaalsuseni), kord jälle ei tohi langeda sellisele tasemele. Teadus siin mõistagi eriti juhtnööre ei anna, sest teadus püüab kindlaks teha, kuidas asjad on, ja ei saagi anda kinnitust sellele, kuidas need olema peaks. Loodusseadused on seadused, mida rikkuda ei saa, gravitatsiooni poolt või vastu pole mõtet paraade korraldada.
Saksa filosoof Peter Sloterdijk on isegi öelnud, et inimene on olend, kes loomaksolemises pidevalt ebaõnnestub. Tõuk koorub munast ja teab kohe, mida teha, talle on tema haridus ja oskused kaasa sündinud ning ta käitub oma loomusele vastavalt. Inimese loomus on aga nii ähmane ja laialivalguv, et sellega on väga raske kooskõlas olla. Sellega, et inimese loomus on nii plastiline, kaasnevad nii puudused kui hüved. Hüveks on suur kohanemisvõime, mistõttu inimene saab end eluks kohandada väga erinevatesse keskkondadesse, kuumast kõrbest jäise tundrani, roohütist betoonkarbini. Puuduseks on see, et vajalike oskuste omandamine võtab hirmsalt aega ja energiat. Mida keerukam ühiskond, seda rohkem. Siiduss sünnib täielikult harituna ja ei mingit koolivägivalda, haridusreforme või rahamaiaid pedagooge, kes ei häbene nõuda lausa neljandikku riigikogulasepalka. Aga see ümberõppevõimaluseta pakettharidus võimaldab siidiussikesel hakkama saada ainult mooruspuulehel ja ei mingit Soome putkamist, kui ninaesine närbuma kipub.
Mida kõrgemalt arenenud ja keerukam on organism, seda suurem on mittegeneetilise info osakaal tema käitumise reguleerimisel. Siidiussike ei vaja oma vanemaid, tiiger aga küll. Inimese poolt üles kasvatatud tiiger ei saa vabas looduses iseseisvalt enam hakkama, sest inimene ei suuda hästi asendada tiigrivanemaid, kes talle jahipidamise selgeks õpetaks. Nii ongi mõned liigid juba kultuurilises mõttes välja surnud, kuigi loomaaias isendeid veel leidub – kaduma on läinud põlvkondadeülene pidevus, mis võimaldaks neil iseseisvalt looduses ellu jääda. Seda põlvkondadeülest mittegeneetilist pidevust on kasutatud ühe definitsioonina määratlemaks kultuuri. Inimene on sellest kõige sõltuvam. Kultuur aitab vormida seda vedelat lödi, mida geenid piisavalt ei struktureeri, kultuur annab hakkamasaamiseks vajaliku kuju sellele udule, mis on inimese loomus. Kultuuri funktsioon on luua põlvkondadeülest pidevust.
Vahel võib tulla ette küll koomilisi mullistusi, kus kultuur muutub omamoodi antikultuuriks. Näiteks hiljuti kajastati meedias mõndasid Rootsi lasteaedu, kus ei tohi lastele edasi anda soolisi rolle, ei tohi neid kuidagi väliselt vormida. See idee pärineb maiseks väänatud kristlusest. Kristlus postuleeris igasse inimesse võõrandamatu väärtuse ja mõned agaramad ilmalikustajad üritavad seda väärtust välja nõiduda iga üksikisendi genoomist, sest sellest on saanud surematu hinge ilmalik ekvivalent. Et las laps kasvab võimalikult väliste mõjudeta, siis kujuneb tema võõrandamatu seesmine väärtus väliste mõjudeta ilusti välja. Selle kristluse aspektiga on aga sama häda, mis laskumistoruga tuletõrjedepoos – see töötab ainult vertikaalsihis.
Kultuur on piirangute süsteem, see kirjutab ette teatud normid, millest üle astuda saab, aga ei tohi.
Kõrvalekalded normist muutuvad kasulikuks, kui muutub norme määrav kontekst. Normaalsetel liikidel on selleks mõistagi ökoloogiline kohastumus. Sordiaretuses võib inimene sobilikule liigile (sh ka oma liigile) anda teise norme määrava konteksti. Nii võib ette kujutada põllumajanduslikke rakendusi, kus normaalsus nihkub ökoloogiliselt kohastumuselt kommertsiaalsele väärtuslikkusele - näiteks apelsinid, mis ei sisalda seemneid. Ja kui meid huvitavad eelkõige apelsinide mittesigivuslikud omadused, siis on selliste apelsinide kasvatamine palju efektiivsem.
Efektiivsus on üldse üks hea asi. See paneb majanduse kasvama ja puha.



-----
"Selle kristluse aspektiga on aga sama häda, mis laskumistoruga tuletõrjedepoos – see töötab ainult vertikaalsihis."
lehes:  "Selle kristluse aspektiga on aga sama häda mis laskumistoruga tuletõrjedepoos – see töötab ainult ühes sihis."
Raudtee töötab ka ainult ühes sihis, gottverdammt!

Hea näide, kuidas paari väga väikse toimetusega saab kohe mitu tähenduskihti maha võtta (ja no katsu sa ilma kunstiliste võteteta 5000 tähemärgiga midagi sisukat öelda).

26 kommentaari:

  1. Apelsinide näite asemel, või sellele lisaks oleks võinud banaanide näidet kasutada. Vana hea sordiaretus on muutnud viimased täiesti seemnevabadeks ja seega viljatuteks, ja nüüd, kui kuri Panama seen nimega Fusarium jälle pead on tõstnud, ähvardab kommertslikult eduka banaani (ilus, suur ja kannatab transporti) täielik väljasuremine. Võib-olla juba lähima kümnendi jooksul. Pisut suuremat ajaskaalat arvesse võttes tundub igasugune efektiivsus peaaegu alati elupõletamisena...

    VastaKustuta
  2. Mkm.. http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?164039

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma sain sellest pealkirja viitest aru küll, ma olen isegi seda raamatut lugenud... Ja mu kommentaar polnud seekord sugugi etteheitev ega reaktsiooniline, pigem kõrvalepõikeline infokild, mis võiks sulle huvi pakkuda. Banaanid on küll väga seksualiseeritud puuviljad, aga antud juhul mu toodud näide ei seostunud vähimalgi määral lesbide ega muu säärasega. See viitas puhtalt majandusliku kasu eesmärgil looduse alistamise lähenemise lühinägelikkusele.

      Kustuta
    2. Mhm. Hakkan lihtsalt tasapidi paranoiliseks muutuma, mis puutub igasugustesse viidetesse.
      Bioloogilised remargid igati teretulnud.

      Kustuta
  3. Soorollide mitteedastamise taga pole muidugi mingi veider kujutlus, et ärme lastele midagi õpeta, siis need väikesed hakatised teevad endast puhta tahteaktiga - nagu värsked Sartre'id kunagi - ükskõik mille, nagu nii mõnigi liialdaja näikse kohe arvavat (kõrvalepõikena: millegipärast needsamad liialdajad arvavad alati, et esimese asjana hakkavad need tahtlikud lapsed kohe pereväärtusi ja ühiskonna alustalasid õõnestama). Asi on pigem tõigas, et suur hulk soorollidega seonduvast on täiesti suvaline (ilmselgeimalt: roosa vs sinine), ja iga ajalooliselt sattumusliku asja nürimeelse järjepidevusega selgeksõpetamine tundub üsna totakana. Koolis ei õpetata täna enam ka vokiga ketrama ja leivalabidat käsitsema, ega ka seda, et menstruatsiooni ajal on sünnis külast välja vastavasse hurtsikusse kolida. Sinine vs roosa, nukud vs autod ja muu selline pahn võib mumeelest küll vabalt sinnasamasse kolida, külaservale iganenud asjade hurtsikusse nimelt.

    (See kommentaar pole suunatud küll Mihklile, vaid reaktsioonidele, mille ilmumine kommentaariumisse on vist loodusteaduslikult küll ennustatav.)

    VastaKustuta
  4. Vihjatud lasteaia kohta saab infot guugeldades "Egalia" ("Egalia bans gender", isegi sooline asesõna "tema" on keelatud, hehe).
    Haistan "pärvärs ülikultuuri".
    Teatud tendentsid on küll õhus ja just nimelt mingit äärmiselt tühist valikut a la sinine vs roosa pidada üliväärtuseks juhul kui see on valik. Päranduseks võetud tühine sattmus on kohe saatanast, aga enda valikuna üliväärtus.
    Ja Barbara Balthasar Genderalla Tamm on valmis kogu maailma pooleks hagema oma vääramatu ja võõrandamatu õiguse pärast kasutada eesti keele tunnis vertikaaljoontega vihikut.

    Meenub ka Krister Kivi artikkel üleelmises Ekspressis, kus helkurikohustust kirjeldati nii räigelt indiduaalsust tasalülitava võimusurvena, et alla holokausti laadis võrdluste ei mänginud kuidagi välja.

    VastaKustuta
  5. Holokaustist ja helkuritest kõneldes ärgem unustagem raamatukogusid ja Langi. Populaarne ajakirjanik Rein Sikk 10. jaanuari Päevalehes ("Lang, Cartland, raamatukogud: vigade paraad): "Kui raha jagamise alused olid [kurja ministri poolt] kinnitatud, tuli korduvalt ilmsiks, et nii lugejad kui ka raamatukogutöötajad kahtlesid avalikult [kahtlesid AVALIKULT, st loe: väitsid ja põhjendatult]: kas preemiatega pärjatud kirjandus on loetav ja huvitav. Sisuliselt anti preemiakomisjonide tegevusele hävitav hinnang. Mõneti laieneb see ka riiklikult toetatavale kultuuriajakirjandusele." Rein Langist holokaustini on sama väike samm kui Rein Sikust helkurini. Lahendus? Riiklikult toetatud kirjanduse ja helkurite avalik põletamine!

    VastaKustuta
  6. Tolle "sinine vs roosa" pärandi juures on kõige toredam selline tõik, et taoline jaotus pärineb ca aastast 1940. Enne seda oli just roosa terveid aastasadu poiste värv, kuna tegemist on lihtsalt kuningliku ja intensiivselt meheliku punase värvuse õrnema-heledama versiooniga, seega ilmselgelt poiste asi. Sinine on aga just taoline malbe ja tasane "nagu naistele kohane" ja loomult Neitsi Maarjaga seostuv värvus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei suutnud hoiduda muigest mõtte juures, et ehk on asi kuningliku ja intensiivse punasega lähisuguluses oleva roosa tooni kunagise, maskuliinsust põlistava, rolli kollektiivses alateadvuses edasikanduva mõjuga - aga julgelt 3/4 minu kogemustest roosalembeste eelkooliealiste tüdrukutega viimase 5-6 aasta jooksul on näidanud, et need HelloKittyroosadkarvasedpastakadDisneyprintsessid on ühed väga eneseteadlikud, otsekohesed, võimukad ja ennast kehtestavad tegelased. Elu Roosas Maffias pole mingi meelakkumine :)

      Kustuta
  7. Aga kulla Mihkel, mõtle sellegi peale, et ehk polnud su pealkirja lühenemise põhjus mitte toimetaja pahatahtlikkus, vaid lihtne asjaolu, et oli vaja veidi lühemat varianti :)

    VastaKustuta
  8. Hmm.. sellise variandi peale nagu pahatahtlikkus ei osanud ma isegi mitte kõhklemisi tulla.

    VastaKustuta
  9. Allpool paar bioloogilist remarki soo ja seksuaalse orientatsiooni kohta. Kultuuri mõju inimesele on kahtlemata samuti olemas.

    http://www.eje-online.org/content/155/suppl_1/S115.full
    http://en.wikipedia.org/wiki/Prenatal_hormones_and_sexual_orientation
    http://en.wikipedia.org/wiki/Biology_and_sexual_orientation
    etc.

    Viimases viites ka hüpoteesid, miks homoseksuaalsus on evolutsiooniliselt püsima jäänud ("gay uncle" teooria jne)?

    PS! Olen võrdõiguslikkusega põhimõtteliselt igati nõus - kedagi ei tohiks diskrimineerida tema soo või seksuaalse orientatsiooni tõttu. Samas, igasugune võrdsuse taotlemine peab jääma ratsionaalsuse piiridesse, sest täielikku võrdsust igas situatsioonis paraku lihtsalt ei ole võimalik saavutada (ja ons seda vajagi?). Kas Egalia taolistel ettevõtmistel on lastele ka negatiivseid mõjusid (arvatavate positiivsete kõrval) või on tulemus 50-50, või erilist tulemust polegi, seda on vara öelda. Oletan, et see Egalia näide on alles algus ja tulevikus esineb ka äärmuslikumaid näiteid. Varugem popcorni ja taskurätikuid.

    VastaKustuta
  10. Need "gay uncle" jms teooriad on üks tüüpiline evolutsioonibioloogiline *****. "Tunnus X on adaptatiivne, sest kõik tunnused on adaptatiivsed, eks, seega on teaduse ülesanne välja mõelda, KUIDAS tunnus X on adaptatiivne".. eeh.

    "Selektsionismi viletsusest" Tim Ingoldilt:
    http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=385

    VastaKustuta
    Vastused
    1. 1. Aga sellepärast ongi neid ju nimetatud “teooriateks” (gay uncle theory), mitte tõestatud faktideks. Kuna nende teooriate kriitikud ei suuda pakkuda enamat kui endapoolseid teooriaid (vt. hea ja tark Ingold versus pahad ja lollid selektsionistidest türannihordid), siis võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes tuleks mõlemat poolt nimetada tüüpilisteks *****, kas pole?

      2. Mulle tundub, et segadust tekitab “tasandi” valimine, millistest “tunnustest” räägitakse. “Tunnuseid” on erinevatel tasanditel. Näiteks see tunnus, millist riietust mingist vanusegrupist ja soost inimene eelistab kanda, sõltub loomulikult kultuurilisest kontekstist. Seevastu “seksuaalse orientatsiooni tunnus” on põhiliselt pre-nataalse hormonaalse taseme ja geenide koosmõju tulemus ning kultuuriline kontekst on vähem tähtis (kuigi mitte olematu). Seega, iga “tunnust” tuleb eraldi vaadelda, et poleks valesti mõistmist. Sõltub “tunnusest”, kui palju on see bioloogiliselt või sotsiaalselt määratud ja seega kui suur roll on kultuuril.

      3. "Tunnus X on adaptatiivne, sest kõik tunnused on adaptatiivsed, eks, seega on teaduse ülesanne välja mõelda, KUIDAS tunnus X on adaptatiivne".. eeh.” Kui üldistavamalt mõtiskleda, siis kas sarnast (minu arvates) matemaatilis-loogilist lähenemist (näiteks võrrandi lahendamisel), mida kipud siinses kontekstis kritiseerima, ei saa panna süüks mitte ainult sinu poolt vihatud evolutsioonibioloogidele/ sotsiobioloogidele/ evolutsioonipsühholoogidele, vaid ka näiteks teoreetilistele füüsikutele ja ajaloolastele/paleontoloogidele. Ja mõtle kasvõi humanitaarteaduste peale, millisel trajektooril nende mõtted/arutluskäigud aegajalt käivad – ütleks et kohati üsna hüpeldes ja kukerpallitades – no kus seal “tõde” ja “õigus” on.

      Nii et kokkuvõttes mina päris nii resoluutne nende teooriate suhtes ei ole, kuigi olen nõus, et pehmeid kohti leidub. Ja evolutsioonibioloogia vastu pole mul kah midagi - las tegutseb oma võimete piires.

      Kustuta
  11. "Nii võib ette kujutada põllumajanduslikke rakendusi, kus normaalsus nihkub ökoloogiliselt kohastumuselt kommertsiaalsele väärtuslikkusele - näiteks apelsinid, mis ei sisalda seemneid. Ja kui meid huvitavad eelkõige apelsinide mittesigivuslikud omadused, siis on selliste apelsinide kasvatamine palju efektiivsem."
    - homoseksuaalse mittesigivuse osakaal on õhtumaade iibelanguses ikka kaduvväike.
    Ja sellega on veel see asi, et homoseksuaalsuse sildiline vägi on nii suur, et kui see kasvõi riivamisigi leiab äramärkimist, struktureerib ta hoobilt ümber kõik proportsioonid ja halvab kogu arutelu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu kommentaar ei lähtunud tegelikult apelsinide viljakuse vaatepunktist ja selle põhjustest, vaid oli mõeldud lihtsalt “hariva nupuna”- ilma mingi tagamõtteta. Nõus, nõus.

      Kustuta
    2. Harivad nupukesed on alati teretulnud :)

      Kustuta
  12. Vabandust, põhiline asi mis mind ülal-asuva kommentaari punkt 1 puhul häirib on, et võiks selgeks teha "teooria" tähenduse, ehk lühidalt - teooria ei ole sama asi mis hüpotees. "Teaduslik teooria" pole mingi uurija hämar pool-intuitiivne aimdus, mida tarvis hakata kohemaid tõestama.

    Või lihtsalt mugavuse mõttes kopeerin Wikist:
    "In modern science the term "theory", or "scientific theory" is generally understood to refer to a proposed explanation of empirical phenomena, made in a way consistent with scientific method. Such theories are preferably described in such a way that any scientist in the field is in a position to understand and either provide empirical support ("verify") or empirically contradict ("falsify") it.

    A common distinction made in science is between theories and hypotheses. Hypotheses are individual empirically testable conjectures, while theories are collections of hypotheses that are logically linked together into a coherent explanation of some aspect of reality and which have individually or jointly received some empirical support."

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ehk ma kestva pedantsusega ihun hammast selle kallal, et fraasid a la "see on kõigest teooria" on ebakorrektsed keele-/mõistekasutused.

      Kustuta
    2. Tshiif, tänud täpsustuse eest, aga olles lugenud enda teksti uuesti ning seejärel sinu teksti kogu pikkuses, siis ma ei suuda leida sinu kriitikas loogikat. Nii et jään selles küsimuses hea meelega eriarvamusele, sest see on minu jaoks vaid vormi kallal nokkimine ja seega vihjab, et sisu suhtes oleme ühel meelel.

      Kustuta
    3. Võiks arvata, et asi on ilmselge. Lause "Aga sellepärast ongi neid ju nimetatud “teooriateks” (gay uncle theory), mitte tõestatud faktideks" näitab elementaarseid eksitusi sõnakasutuses, ja enamal kui ühel viisil. Faktid ja teooriad ei ole vastandid. Teooria on seletus, mis katab võimalikult suure hulga fakte ja annab neile ühise seletuse. Tshiifi kriitika pole mitte ainult igatpidi "loogiline", vaid ka täiesti ilmselge, kui vaid teada, mida tähendavad sõnad, mida kasutatakse. Enamgi veel, teaduses ei "tõestata" midagi. Tõestused eksisteerivad ainult matemaatikas, ja seal tähendab see taandatavust samale aktsioomide süsteemile. Teadus ei ole aksiomaatiline nähtus. Teaduses on empiirilised tõendid ühe või teise seisukoha kasuks, ta on enam-või-vähem süsteem, mis on alati ümber mõeldav uute teadmiste saabudes.

      Kustuta
    4. Ühesõnaga, lihtsad otsingud teemal "mis on teooria" ja "mis on tõestus?" võiks osutuda üpris harivaks.

      Kustuta
    5. Kus kohas on minu tekstis kirjas, et faktid ja teooria on vastandid - soovitan mu teksti rahulikult üle lugeda ja mitte omapoolseid väiteid minu tekstile juurde kleepida. Veel üks sõbralik soovitus tulevikuks - arutelus/kriitikas võiks rohkem sisule keskenduda ja retoorika tagaplaanile jätta. Kui aga inimesel on emotsionaalne seisukoht juba alguses valmis mõeldud (tunnetatud), siis pole ka sisulisele arutelule mõtet loota. Siis tuleb ainult sõnade keerutamist ja emotsioonivahtu.

      Ausalt öeldes see ürginstinktidest lähtuv suguharude mäng a la FC "keeleteadlased" vs FC "mitte-keeleteadlased", mida siinkohal tajun, tundub kuidagi nürimeelne. Mul on oma ajaga paremat ka teha. Viljakat post-modernismi.

      Kustuta
    6. Nimelt seal kohas mida ma just tsiteerisin. Näe, panin isegi tsitaadi jutumärkidesse, nii selguse huvides. Kas peab uuesti? (Juhul kui kõik "Anonüümsed" on sama "anonüümne")

      "Aga sellepärast ongi neid ju nimetatud “teooriateks” (gay uncle theory), mitte tõestatud faktideks."

      Mul kah mõni soovitus: mõnikord inimesed kommenteerivad ka kõrvalisi asju ja niisama detaile, nagu neile mõte juhtumisi pähe satub. Mitte igaüks neist kommentaarest ei ole mõeldud suure kriitikana mõne argumendi pihta. Õigupoolest ongi nad natuke kõrvalised, ja sellest saavad kõik aru ka ilma, et sa seda pidevalt nämmutaksid. Mistõttu pole ka vast väga mõtet arvata, et kommenteerija tohib midagi öelda vaid siis, kui ta kas kogu su mõtte tervikuna heaks kiidab või totaalselt tagasi lükkab. Ka vähemalt, natukesemalt, kõrvalisemalt, aga võibolla mõne jaoks huvitavamalt on võimalik arutada.

      Ja ka teine soovitus: ei tasu ehk teistele projitseerida kujutlusi, justkui oleks nood karmid vastalised, kes eiravad su öeldu sisu ega saa su suurest mõttest üldse mitte aru, ja üritavad oma rumalust sõnavahu taha varjata. On ka teine võimalus: nimelt see mis ma just ülalpool ütlesin.

      Kustuta
    7. Nojah, eks ma siis lugesin ka üle, mis need sügavad väited on, mida me siin muudkui retoorika abil eirame. Vot niisugust lauset lugesin just:

      "Ja mõtle kasvõi humanitaarteaduste peale, millisel trajektooril nende mõtted/arutluskäigud aegajalt käivad – ütleks et kohati üsna hüpeldes ja kukerpallitades – no kus seal “tõde” ja “õigus” on."

      Tee mis tahad, ja asi on arvatavasti mu enda rumaluses, aga siit ei suuda küll kuidagi välja nokkida mõnd asja, mida isegi natuke sisuliseks mõtteks võiks pidada. "Ooo need, tead küll need, need kes juba niigi hukka mõistet, need lollid on paika pandavad pelkade jutumärkidega."

      Deep shit. Vabandan, et tüütasin triviaalsustega, ega hoomanud su otse Mariaanlikku sügavust.

      Kustuta
    8. "Vabandan, et tüütasin triviaalsustega, ega hoomanud su otse Mariaanlikku sügavust."

      Võtan vabanduse vastu.

      http://www.youtube.com/watch?v=wIr1fjjjFQQ&feature=related

      Kustuta