Kaplinski vägistamine I

„Nii oli eeskiri nüüd aseaineks maailma kaotsiläinud osavõtlikkusele, ja Moosbrugger mõtles: „Sul on pikk nöör kaelas ja sa ei suuda näha, kes sellest tõmbab." Ta oli otsekui ümber nurga välismaailma külge seotud. Inimesed, kes suuremas osas ei mõtelnud üldse tema peale, jah, isegi temast midagi ei teadnud või kellele ta parimal juhul tähendas ainult niipalju kui tavaline kana tavalisel külateel ülikooli zooloogiaprofessorile, toimisid kõik koos, et valmistada talle saatust, mille kehatut rebimist ta endas tundis. Keegi kantseleipreili kirjutas lisanduse tema toimiku juurde. Keegi registraator käsitles seda kunstiküllaste mälureeglite järgi. Keegi ministeeriuminõunik valmistas ette uusimat juhtnööri karistuse täideviimiseks. Mõned psühhiaatrid pidasid erialast vaidlust palgalt psühhopaatilise kalduvuse eristamise kohta teatavaist langetõvejuhtumitest ja nende segunemistest teiste haiguspiltidega. Juristid kirjutasid pehmenduspõhjuste vahekorrast leevenduspõhjustega. Keegi piiskop võttis sõna üldise kombelõtvuse vastu ja keegi jahirentnik kurtis Bondea abikaasale rebaste võimustvõtmise üle, mis tugevdas tolle kõrge funktsionääri häälestust õiguspõhimõtete vankumatuse kasuks."
Robert Musil "Omadusteta mehes"

Hiljuti vallandas üks Indias toimunud jõhker vägistamine üleindialised protestilained. Ka meie meedia kajastas seda. Netimeediale sobivad hästi sellised uudised. Need koguvad ju kõvasti klikke, sest nii reljeefsele barbaarsusele on reaktsioon sama automaatne ja füsioloogiline nagu teistel peamistel klikikogujatel (ikka seks, vägivald jms). Kui toimub mingi eriti selgepiiriline ebaeetilisus, näiteks keegi jõhkrutseb kassiga, siis saab iga inimene tunda rahuldust oma selgest ja veenvast kuulumisest õigele poole, osadustundest nördimuskooris jne.

See sama osadustunne, soe ja siduv, loksus lainetena ka nüüd, pärast JaanKaplinski blogisissekande avastamist üle Facebooki. Selliseid laulupeo-tüüpi tundeid iseloomustab teatud absoluutsuseiha ja kompromissitus. Näiteks kui ma üritasin kannatlikult seletada, et seksuaalaktile suunatud võrgutus-strateegiatena on raudkangiga peksmisel ja (pool)alasti suudlemisel oluline erinevus, siis sattusin automaatselt saatana advokaadi rolli. Vägistamine on vägistamine. See ei ole koht, kus va intellektuaalidel juuksekarva lõhestada!

Väga huvitav oli jälgida, kui paljudel muidu igati arukatel inimestel kadus hetkega igasugune mõtlemis- ja eristusvõime ning neist said kompromissitud skandeeriad, et mitte öelda ajudeta hüsteerikud, kellel kontakt reaalsusega õige olematu. 

Üks näide:

”Ajal, mil Dehlis grupivägistatud ja selle tagajärjel surnud noore naise lugu õõvastab endiselt väga sügavalt paljusid üle maailma, leiab Jaan Kaplinski, et naise ringimõtlemise tõttu ärajäänud seks võib mehe jaoks lõppeda eesnäärmevähiga. WTF?!?”

Jah, parafraseerides Musilit: ajal, mil rebased trügivad linna ja kährikutel levib kärntõbi, räägib mõni immigratsioonist kui tööjõupuuduse leevendamise vahendist! WTF?!?

Toon mõned lõigud sealt kommentaariumist (kuna nimed on muudetud, on tegu kunstitekstiga, st see ei tõesta ranges mõttes midagi, aga samas vabastab mind igasugusest moraalsest vastutusest, eks, elagu loominguline vabadus!):

Chrisve(M): See oli nii jabur tekst et ma ei viitsinud isegi vihastada.

Mikun(M): Ma saan aru, et India sündmus on nii räige, et selle kiirgus kaotab igasuguse eristusvõime ja kainuse, aga siiski osutaks, et on väike vahe, kas saad eelmänguks seljatagant raudkangiga pähe või ...tsiteerin "there is a difference whether this no is told without or before any kissing and petting, or later when she has agreed to lay with him in bed naked or half-naked"

Masan (N): Probleem on pigem see, et just sarnasest mõtlemisest võisid need mehed lõpuks jõuda vägistamiseni. Mehe keha nõuab seksi.

Mikun(M): Oi ei, vägistamiseni ei jõuta iial mõtlemisest, sest mõtlemine alati pidurdab ja paralüseerib teotahet... samahästi võib öelda, et alkoholijoove on ideoloogia.

Masan(N): Hmm. Mees olemine on nagu alkoholijoove?

Mikun(M): juhul kui seal juures on "kissing and petting" ja "she has agreed to lay with him in bed naked or half-naked", jah, siis võib olla küll

Sulumi(N): A ma lähen täna poodi ja varastan midagi ja siis ütlen, et misasja, need asjad on siin kõik näha ja ise te oma reklaamiga kutsusite mind siia ja lasete neid asju katsuda ja puha ja nüüd ütlete, et ma ei tohi neid võtta? WTF!!!! Peale mida viskan paar võrdlust inimese ja looma vahel stiilis "mu ürgne jahiinstinkt sunnib mind".

Masan(N): Aga ma ikka ei saa aru, et kas see annab Jaagu arvates (või teie arvates) õiguse mehele non-consensual seksiks, kui naine ka sellisel juhul siiski ringi mõtleb?

Chrisve(M): Pean end siiski mõtlevaks olendiks (olles mees) ja suudan end kontrollida. Isegi siis kui olen juba kellegagi voodis. Kui siis tuleb "ei", siis tuleb seda respekteerida. Kui keegi kardab sealjuures eesnärmevähki, siis saab ka olukorra privaatselt lahendada.

Mikun(M): ma saan aru küll, et võrdõiguslikkus postuleerib mehe ja naise seksuaalsusesse täieliku sümmeetria, mistõttu ainult naine võib saada psüühilisi, hingelisi ja kehalisi kannatusi seksuaalhuvilistes lahkhelides

Chrisve(M): Täiesti vale, Mihkel. Ka mehed võivad olla seksuaalvägivalla ohvrid. Tegu on "ei" respekteerimisega ning mõistmisega, millal kasutatakse teist inimest lihtsalt ära.

St jutt käib "ei" respekteerimisest

Mikun(M): muidugi võimalik, et Kaplinski isiklik trauma (eesnäärmevähk) paralüseerib ta selget mõtlemist, mistõttu ta hälbib kultuuriuniversaalilisest imperatiivist "seksuaalkäitumises rakendatakse empaatiat ainult naissoo suhtes!"

Mikun(M): (vihje: see kõlab natuke nagu raud inglise keeles)

Siit võiks välja tuua paar representatiivset asja.

Esitesks Sulumi märkus (sarnast näidet kohtasin mitmes sõltumatus selle teema kommentaariumis). See võrdus sisaldab pisut rohkem kui kavandatud, tähendab, see on pisut kõnekam ja täpsem kui plaanis. Esiteks reklaam. Miniseelik, kirev pakend, reklaam jms funktsiooniks on tekitada huvi, iha, omamistungi, ütleme, tegu on assisteeritud tahtmisega. Teiseks, selle tahtmise rahuldamiseks peab omadatahtja välja käima mingi hunniku ressursse st kuidagi maksma saadud hüve eest. Kolmandaks, kaubanduslikud terminid on iseenesestmõistetavalt käibel ka inimsuhetes ning NB! Keegi ei pea padu materialistlikuks küünikuks inimest, kes oma abikaasa poole pöördub pärisnime asemel sellise tähelepanuväärse omadussõnaga nagu ”kallis”. Odavaks kutsutakse aga seda, kes on paljudele kätte saadav ja seepärast on ka nii palju ei-sid inimese paaritusrituaalides (millele ka Kaplinski osutab), ning, kui jätkata kaubandusterminoloogias, siis nende ei-dega kutsutakse nii üles ressursikulukamale hinnapakkumisele kui ka turuvahetusele.

Siis: Chrisve esimene repliik. Ta peab juttu nii absurdseks, et ei viitsi isegi vihastuda. See on üsna hästi artikuleeritud seisuse-erinevuse taju. Teise seisuse loogika on alati mingis mõttes ühismõõdutu, tõlkimatu ning mis antud juhul olulisem: seisustevaheline solvumine on võimatu. See on oluline punkt ja selle juurde tuleme hiljem tagasi.

Veel:  Masan apelleerib õigusele – ”Aga ma ikka ei saa aru, et kas see annab Jaagu arvates (või teie arvates) õiguse mehele non-consensual seksiks, kui naine ka sellisel juhul siiski ringi mõtleb?”

Õigustele tuginev käitumisregulatsioon on demokraatliku, atomistliku, monoloogilise, jõukeskse, empaatiatu, autu, antiaristokraatliku, õiglase üldhoiaku orgaaniline osa, selle, millele üleminekule osutab ka Musil eeltoodud tsitaadi alguses: ”Nii oli eeskiri nüüd aseaineks maailma kaotsiläinud osavõtlikkusele”.
Dostojevski on koondanud õiguspõhisuse antiaristokraatliku tuuma tõdemusse, et ülim õigus (ameerikakeeles: kõigi õiguste ema) on õigus olla autu.
Jokk on selle sugulasnähtus – õigusega on kõik korras, AGA…

Toetuda õigusele tähendab toetuda piirile, millest üleminek on juba nii räige eksimus, et toob kaasa välise (ehk riikliku) jõukasutuse. Õigusele toetumine on toetumine madalaimale. Au ja väärikus on piirid pikalt enne õigust, väärikas inimene, auga inimene ei ületa neid piire.
Ja siit tulevad mõned olulised kommunikatsioonihäired. Olgu Michali tagasiastumine või topless-naine avalikus ruumis. Jah, on õigus, jah, seadusi pole rikutud, aga (mõndade arust) on mindud üle piiri, mille on sätestanud au ja väärikus.  

Mikun(M): Kui te natukene tähelepanelikumalt JK teksti loete, siin näete, et selle sõnum on õige lihtne: "Armas naine, ära mine üle teatud piiri (petting and kissing and lay with him in bed naked or half-naked), kui sa ei lähe teatud kaugusele lõpuni"... ka naisel on pisipisike moraalne vastutus voodis, eks

Sulumi(N): See on juba mingisugune hälve inimese seksuaalkasvatuses, kui õrnusi vahetada ei tohi, sellega PEAB kaasnema seks ja see seks on loomulikult eelkõige eesnäärmevähi profülaktika.

Mikun(M): Sulumi, ka altari ees on de iure õigus öelda ei, aga see pole väga ilus... noh, ma saan aru, et teile, naistele, on see empaatiavärk siin keerukas, aga JK tahab öleda, et kuigi ka altari ees on õigus öelda ei, teeb sellisel kaugusel öeldud ei haiget..
[Mikun üritab selgitada, et on piirid veel enne õigust – minu märkus, M.K.]

Sulumi(N): Ja siis on vabandus see naine ära vägistada, sest ta solvas sind?

[Sulumi arvab, et Mikun lihtsalt eitab õigust kui piiri – minu märkus, M.K.]

Chrisve(M):Sest ometigi see teeb ju vähem haiget

Mikun(M): "Non-consensual sex is not always a rape, but in any case it is not a good thing. To avoid it, we need more understanding between men and women. We need more understanding of each other's essential differences and similarities, more openness and courage to talk about things in a way that is not always politically correct".

Mikun(M): rõhutan vägistaja sõnu: "in any case it is not a good thing. To avoid it, we need more understanding between men and women"

Sulumi(N): Ja btw altari ees "ei" ütlemine on midagi muud. Selleks, et altari ette jõuda, on vaja teha teatud kokkuleppeid ja läbida teatud bürkokraatiamasinad. Selleks, et kellegagi kuskil ameleda, ei ole vaja kokkuleppeid, selleks on vaja mingeid tundeid. Tunnetel ei saa olla reegleid.

Chrisve(M)Ja ülejäänust tukeb ju välja, et naised peaksid meeste soove rohkem mõistma. Kuidagi ühepoolne on see "need for understanding"

Sulumi(N) Mis ütleb ikkagi seda, et naised peavad endale selgeks tegema, et nad ei või horisontaalasendis suudelda meesterahvaga ning ise on süüdi, kui nad ära vägistatakse.

Kas selles lõigus on Sulumi selgitused küllalt head illustratsioonid. Esiteks, ta ei taju piire enne õigust, mistõttu õiguse eitamine tähendab talle kõige lubamist, tähendab, mehele kõige lubamist, sealtpoolt vaadatuna siis mehe õiguse laiendamist üle naise veto-õiguse, ometi aristokraatlik kompleks näeb ette enesele piiride seadmise veel enne õigust, tähendab, enese veelgi suuremat piiramist.
Hea näide: ”Sulumi(N) Mis ütleb ikkagi seda, et naised peavad endale selgeks tegema, et nad ei või horisontaalasendis suudelda meesterahvaga”. Käitumist reguleeriv piir on võib/ei või, mitte on väärikas/ei ole väärikas.

Naisterahvale oleks siin ehk selgitavam tuua järgmine sümmeetriline analoogia:
Mare Tralla kirjutas hiljuti, kuidas ta „mõni aeg tagasi kohtus[] ühe oma noore naisttuttavaga, kes tundis muret, et ta näeb miniseelikus välja nagu libu. Tegemist oli kena noore pika sihvaka naisega, kelle rõivastus oli maitsekalt valitud ning too miniseelikki oli vaid veidi ülalpool põlvi. Ometi oli ta sel hommikul vähem kui pooletunnisel teekonnal Tallinnas kokku puutunud meeste ebameeldiva tähelepanuga ja pidi neist möödudes taluma mitte ainult nende häbitult jõllitavaid pilke, vaid ka ebasündsaid kommentaare.“
 
Mida ütleks siin isane õiguslane, inimene, kes peab õigust oma käitumise küllaldaseks piiriks? ”Vähem vignat, mutike! Kas tahad öelda, et mul pole õigust tänaval hoida oma pilku seal, kus tahan? Kas mul pole õigust rääkida oma sõbraga sellest, mis tahan? Kas mul pole õigust jõllitada, mida tahan? Kas mul pole õigust uriseda ja rinnale ilastada, millal aga tahan? Kas mul pole õigust mitte vilistada, kas mul pole õigust mitte kommenteerida? Ah?”
(Pikemalt selles sissekandes)

Sulumi ”Selleks, et kellegagi kuskil ameleda, ei ole vaja kokkuleppeid, selleks on vaja mingeid tundeid. Tunnetel ei saa olla reegleid”.
See romatiline loosung on mõistagi vale, reeglid on küll ürgvanad ja ähmased, aga vägagi olemas ja neile ka JK vihjab: We are willingly or unwillingly a part of animal kingdom and our erotic rituals are quite similar to the rituals of some other animals …
Mõni näide tuleb allpool veel

Mikun(M): ma suudan uskuda, aga mul on pisut ebamugav näha, et grupivägistamine ja surnukspeksmine samastatakse JK üleskutsega olla teineteise vastu arvestavamad ja mõistvamad

Masan(N): Mikun, ega ma ei samastagi. Need tekstid ja lood lihtsalt samal ajal ringlevad ning tunduvad minule igatahes ühe pika köie kaks otsa.

Mikun(M): JK'le aga tundub alasti miilustamine ja seks ühe väga lühikese köie kaks otsa

Masan(N): Liiga palju seksuaalset vägivalda on maailmas, et edasi õõnestada igasugust naise "ei'd" ja seda kahtluse alla seada.

Siin on aga jällegi hea näide sellest, kuidas kriisisituatsioonis lülituvad sisse arhailisemad teadvusmudelid, konkreetsemalt, nominalismiks ei jätku ressursse, mistõttu taandutakse realismi. Aktualiseerub lausa selline essentsialistlik olemus nagu naise ei.

Mikun(M): Igati õpetlik keskustelu, veel ühe tähelepanekuna osutaksin sellele, kui enesekeskseks see teema automaatselt muudab... "Ei juhtu inimesega midagi, kui ta vahel satub voodisse naisega, kes otsustab ümber mõelda" vrdl "Ei juhtu temaga midagi, kui pärast pikka amelemist ka natuke pistetakse"

Geaka (N): Mu meelest need ei ole küll enesekesksuse poolest kuidagi võrreldavad väited.

Mikun(M): Ma arvan, et just selles suhtumises enesekesksus seisnebki

Geaka (N): Selles võib-olla seisneb sinu enesekesksus.

Mikun(M): õigemini konflikt on selles, et Õigus on täiesti sümmeetriline (mehe ja naise õigusel pole mingit erinevust), aga konflikt tuleb kehalise ebasümmeetrilisest... traditsiooniliselt on mees nii vaimselt, ihuliselt kui hingeliselt vägistamatu-kahjustamatu

Geaka (N): Ei ole mees vagistamatu, hingelt ka mitte. Aga mees saab esimeses näites tunduvalt vähem vägistatud, kui naine teises näites.

Mikun(M): Miks sa nii arvad? Kuidas sa nii arvad... tähendab, sina määrad-hindad mehe vägistatuse määra, jah?

Geaka (N): Tegelikult esineb (vähem, aga mis sest) olukordi, kus ka mees keeldub seksist olukorras, kus on voodisse jõutud. Arvad, et naine ei pruugi olla solvunud ja end halvasti tunda? Aga - ega see ei anna talle õigust teiselt sellest hoolimata füüsilist vastutulekut nõuda.

Mikun(M):Põikled ja konstrueerid sümmeetria ja apelleerid empaatiale (puha JK suurpatud)... ometi ma tahaks näha, kuidas sa sa väldid eelmises mehe vägistatuse-hindamise probleemi, millele ma eelmises kommis osutasin?

Mikun(M): aga kui ütled, et vägistatuse määrab ainult vägistatu hinnang olukorrale, siis luba teatada, et käesoleva vestlusega oled (jah, te kõik, Naissus kui selline) mind vägistanud... ja kui siis apelleerite, te naised, tervele mõistusele, siis oleme traditsioonilisuses par excellence

Geaka (N): Täpselt samal moel nagu sina. Sa tahad väita, et mehe võimalik hingeline kannatus on suurem, või vähemasti võrdne naise võimaliku hingelise+füüsilise kannatusega. Ma jätaks võrreldavaiks vaid üht laadi kannatused.

Mikun(M): ja kuidas sa neid määratledes pääsed välja vajadusest enda kannatusi võrrelda teise omadega... kui ma hindan minu nibu näksamist (oh, ootamatult ja küsimata! ma ainult võtsin särgi seljast, sest mul oli palav!) võrdseks üllatuspenetratsiooniga, siis kuidas sa saad seda vaidlustada?

Siin võiks osutada kahele asjale. Esiteks tuleb siin esile, et ka tunnete-plaanis on regulatsioonid (aga elus traditsioon on teadvustamata) st Sulumi ”Selleks, et kellegagi kuskil ameleda, ei ole vaja kokkuleppeid” saab üllatuslikult põrkuda ”südame teedele, mida mõistus ei tunne”.
Teiseks, mis on ülimalt oluline, tuleb siin välja õigusluse fundamentaalne atomism, minu õigus sätestab solipsismini hermeetilise piiri, ja see kui jaburaks saab õiguslaslikus plaanis minna sellega, et ainult subjektil on õigus öelda, kes ta on ja kuidas end tunneb st kui loobuda kõigist piiridest enne õigusi (praktikas tuleb seda siiski veel harva ette), kui ainult puudutatu määrab, kas ta vägistati või mitte.
Mikuni viimasele küsimusele Geaka enam ei vastanud.

jätkub…