13. jaanuar 2013

Kaplinski vägistamine I





„Nii oli eeskiri nüüd aseaineks maailma kaotsiläinud osavõtlikkusele, ja Moosbrugger mõtles: „Sul on pikk nöör kaelas ja sa ei suuda näha, kes sellest tõmbab." Ta oli otsekui ümber nurga välismaailma külge seotud. Inimesed, kes suuremas osas ei mõtelnud üldse tema peale, jah, isegi temast midagi ei teadnud või kellele ta parimal juhul tähendas ainult niipalju kui tavaline kana tavalisel külateel ülikooli zooloogiaprofessorile, toimisid kõik koos, et valmistada talle saatust, mille kehatut rebimist ta endas tundis. Keegi kantseleipreili kirjutas lisanduse tema toimiku juurde. Keegi registraator käsitles seda kunstiküllaste mälureeglite järgi. Keegi ministeeriuminõunik valmistas ette uusimat juhtnööri karistuse täideviimiseks. Mõned psühhiaatrid pidasid erialast vaidlust palgalt psühhopaatilise kalduvuse eristamise kohta teatavaist langetõvejuhtumitest ja nende segunemistest teiste haiguspiltidega. Juristid kirjutasid pehmenduspõhjuste vahekorrast leevenduspõhjustega. Keegi piiskop võttis sõna üldise kombelõtvuse vastu ja keegi jahirentnik kurtis Bondea abikaasale rebaste võimustvõtmise üle, mis tugevdas tolle kõrge funktsionääri häälestust õiguspõhimõtete vankumatuse kasuks."
Robert Musil "Omadusteta mehes"
Hiljuti vallandas üks Indias toimunud jõhker vägistamine üleindialised protestilained. Ka meie meedia kajastas seda. Netimeediale sobivad hästi sellised uudised. Need koguvad ju kõvasti klikke, sest nii reljeefsele barbaarsusele on reaktsioon sama automaatne ja füsioloogiline nagu teistel peamistel klikikogujatel (ikka seks, vägivald jms). Kui toimub mingi eriti selgepiiriline ebaeetilisus, näiteks keegi jõhkrutseb kassiga, siis saab iga inimene tunda rahuldust oma selgest ja veenvast kuulumisest õigele poole, osadustundest nördimuskooris jne.

See sama osadustunne, soe ja siduv, loksus lainetena ka nüüd, pärast JaanKaplinski blogisissekande avastamist üle Facebooki. Selliseid laulupeo-tüüpi tundeid iseloomustab teatud absoluutsuseiha ja kompromissitus. Näiteks kui ma üritasin kannatlikult seletada, et seksuaalaktile suunatud võrgutus-strateegiatena on raudkangiga peksmisel ja (pool)alasti suudlemisel oluline erinevus, siis sattusin automaatselt saatana advokaadi rolli. Vägistamine on vägistamine. See ei ole koht, kus va intellektuaalidel juuksekarva lõhestada!

Väga huvitav oli jälgida, kui paljudel muidu igati arukatel inimestel kadus hetkega igasugune mõtlemis- ja eristusvõime ning neist said kompromissitud skandeeriad, et mitte öelda ajudeta hüsteerikud, kellel kontakt reaalsusega õige olematu. 

Üks näide:
”Ajal, mil Dehlis grupivägistatud ja selle tagajärjel surnud noore naise lugu õõvastab endiselt väga sügavalt paljusid üle maailma, leiab Jaan Kaplinski, et naise ringimõtlemise tõttu ärajäänud seks võib mehe jaoks lõppeda eesnäärmevähiga. WTF?!?”

Jah, parafraseerides Musilit: ajal, mil rebased trügivad linna ja kährikutel levib kärntõbi, räägib mõni immigratsioonist kui tööjõupuuduse leevendamise vahendist! WTF?!?

Toon mõned lõigud sealt kommentaariumist (kuna nimed on muudetud, on tegu kunstitekstiga, st see ei tõesta ranges mõttes midagi, aga samas vabastab mind igasugusest moraalsest vastutusest, eks, elagu loominguline vabadus!):

Chrisve(M): See oli nii jabur tekst et ma ei viitsinud isegi vihastada.

Mikun(M): Ma saan aru, et India sündmus on nii räige, et selle kiirgus kaotab igasuguse eristusvõime ja kainuse, aga siiski osutaks, et on väike vahe, kas saad eelmänguks seljatagant raudkangiga pähe või ...tsiteerin "there is a difference whether this no is told without or before any kissing and petting, or later when she has agreed to lay with him in bed naked or half-naked"

Masan (N): Probleem on pigem see, et just sarnasest mõtlemisest võisid need mehed lõpuks jõuda vägistamiseni. Mehe keha nõuab seksi.

Mikun(M): Oi ei, vägistamiseni ei jõuta iial mõtlemisest, sest mõtlemine alati pidurdab ja paralüseerib teotahet... samahästi võib öelda, et alkoholijoove on ideoloogia.

Masan(N): Hmm.
Mees olemine on nagu alkoholijoove?

Mikun(M): juhul kui seal juures on "kissing and petting" ja "she has agreed to lay with him in bed naked or half-naked", jah, siis võib olla küll

Sulumi(N): A ma lähen täna poodi ja varastan midagi ja siis ütlen, et misasja, need asjad on siin kõik näha ja ise te oma reklaamiga kutsusite mind siia ja lasete neid asju katsuda ja puha ja nüüd ütlete, et ma ei tohi neid võtta? WTF!!!! Peale mida viskan paar võrdlust inimese ja looma vahel stiilis "mu ürgne jahiinstinkt sunnib mind".

Masan(N): Aga ma ikka ei saa aru, et kas see annab Jaagu arvates (või teie arvates) õiguse mehele non-consensual seksiks, kui naine ka sellisel juhul siiski ringi mõtleb?

Chrisve(M): Pean end siiski mõtlevaks olendiks (olles mees) ja suudan end kontrollida. Isegi siis kui olen juba kellegagi voodis. Kui siis tuleb "ei", siis tuleb seda respekteerida. Kui keegi kardab sealjuures eesnärmevähki, siis saab ka olukorra privaatselt lahendada.

Mikun(M): ma saan aru küll, et võrdõiguslikkus postuleerib mehe ja naise seksuaalsusesse täieliku sümmeetria, mistõttu ainult naine võib saada psüühilisi, hingelisi ja kehalisi kannatusi seksuaalhuvilistes lahkhelides

Chrisve(M): Täiesti vale, Mihkel. Ka mehed võivad olla seksuaalvägivalla ohvrid. Tegu on "ei" respekteerimisega ning mõistmisega, millal kasutatakse teist inimest lihtsalt ära.
St jutt käib "ei" respekteerimisest

Mikun(M): muidugi võimalik, et Kaplinski isiklik trauma (eesnäärmevähk) paralüseerib ta selget mõtlemist, mistõttu ta hälbib kultuuriuniversaalilisest imperatiivist "seksuaalkäitumises rakendatakse empaatiat ainult naissoo suhtes!"

Mikun(M): (vihje: see kõlab natuke nagu raud inglise keeles)


Siit võiks välja tuua paar representatiivset asja.

Esitesks Sulumi märkus (sarnast näidet kohtasin mitmes sõltumatus selle teema kommentaariumis). See võrdus sisaldab pisut rohkem kui kavandatud, tähendab, see on pisut kõnekam ja täpsem kui plaanis. Esiteks reklaam. Miniseelik, kirev pakend, reklaam jms funktsiooniks on tekitada huvi, iha, omamistungi, ütleme, tegu on assisteeritud tahtmisega. Teiseks, selle tahtmise rahuldamiseks peab omadatahtja välja käima mingi hunniku ressursse st kuidagi maksma saadud hüve eest. Kolmandaks, kaubanduslikud terminid on iseenesestmõistetavalt käibel ka inimsuhetes ning NB! Keegi ei pea padu materialistlikuks küünikuks inimest, kes oma abikaasa poole pöördub pärisnime asemel sellise tähelepanuväärse omadussõnaga nagu ”kallis”. Odavaks kutsutakse aga seda, kes on paljudele kätte saadav ja seepärast on ka nii palju ei-sid inimese paaritusrituaalides (millele ka Kaplinski osutab), ning, kui jätkata kaubandusterminoloogias, siis nende ei-dega kutsutakse nii üles ressursikulukamale hinnapakkumisele kui ka turuvahetusele.

Siis: Chrisve esimene repliik. Ta peab juttu nii absurdseks, et ei viitsi isegi vihastuda. See on üsna hästi artikuleeritud seisuse-erinevuse taju. Teise seisuse loogika on alati mingis mõttes ühismõõdutu, tõlkimatu ning mis antud juhul olulisem: seisustevaheline solvumine on võimatu. See on oluline punkt ja selle juurde tuleme hiljem tagasi.

Veel:  Masan apelleerib õigusele – ”Aga ma ikka ei saa aru, et kas see annab Jaagu arvates (või teie arvates) õiguse mehele non-consensual seksiks, kui naine ka sellisel juhul siiski ringi mõtleb?”
Õigustele tuginev käitumisregulatsioon on demokraatliku, atomistliku, monoloogilise, jõukeskse, empaatiatu, autu, antiaristokraatliku, õiglase üldhoiaku orgaaniline osa, selle, millele üleminekule osutab ka Musil eeltoodud tsitaadi alguses: ”Nii oli eeskiri nüüd aseaineks maailma kaotsiläinud osavõtlikkusele”.
Dostojevski on koondanud õiguspõhisuse antiaristokraatliku tuuma tõdemusse, et ülim õigus (ameerikakeeles: kõigi õiguste ema) on õigus olla autu.
Jokk on selle sugulasnähtus – õigusega on kõik korras, AGA…
Toetuda õigusele tähendab toetuda piirile, millest üleminek on juba nii räige eksimus, et toob kaasa välise (ehk riikliku) jõukasutuse. Õigusele toetumine on toetumine madalaimale. Au ja väärikus on piirid pikalt enne õigust, väärikas inimene, auga inimene ei ületa neid piire.
Ja siit tulevad mõned olulised kommunikatsioonihäired. Olgu Michali tagasiastumine või topless-naine avalikus ruumis. Jah, on õigus, jah, seadusi pole rikutud, aga (mõndade arust) on mindud üle piiri, mille on sätestanud au ja väärikus.  



Mikun(M): Kui te natukene tähelepanelikumalt JK teksti loete, siin näete, et selle sõnum on õige lihtne: "Armas naine, ära mine üle teatud piiri (petting and kissing and lay with him in bed naked or half-naked), kui sa ei lähe teatud kaugusele lõpuni"... ka naisel on pisipisike moraalne vastutus voodis, eks

Sulumi(N): See on juba mingisugune hälve inimese seksuaalkasvatuses, kui õrnusi vahetada ei tohi, sellega PEAB kaasnema seks ja see seks on loomulikult eelkõige eesnäärmevähi profülaktika.

Mikun(M): Sulumi, ka altari ees on de iure õigus öelda ei, aga see pole väga ilus... noh, ma saan aru, et teile, naistele, on see empaatiavärk siin keerukas, aga JK tahab öleda, et kuigi ka altari ees on õigus öelda ei, teeb sellisel kaugusel öeldud ei haiget..
[Mikun üritab selgitada, et on piirid veel enne õigust – minu märkus, M.K.]

Sulumi(N): Ja siis on vabandus see naine ära vägistada, sest ta solvas sind?
[Sulumi arvab, et Mikun lihtsalt eitab õigust kui piiri – minu märkus, M.K.]

Chrisve(M):Sest ometigi see teeb ju vähem haiget

Mikun(M): "Non-consensual sex is not always a rape, but in any case it is not a good thing. To avoid it, we need more understanding between men and women. We need more understanding of each other's essential differences and similarities, more openness and courage to talk about things in a way that is not always politically correct".

Mikun(M): rõhutan vägistaja sõnu: "in any case it is not a good thing. To avoid it, we need more understanding between men and women"

Sulumi(N): Ja btw altari ees "ei" ütlemine on midagi muud. Selleks, et altari ette jõuda, on vaja teha teatud kokkuleppeid ja läbida teatud bürkokraatiamasinad. Selleks, et kellegagi kuskil ameleda, ei ole vaja kokkuleppeid, selleks on vaja mingeid tundeid. Tunnetel ei saa olla reegleid.

Chrisve(M)Ja ülejäänust tukeb ju välja, et naised peaksid meeste soove rohkem mõistma. Kuidagi ühepoolne on see "need for understanding"
Sulumi(N) Mis ütleb ikkagi seda, et naised peavad endale selgeks tegema, et nad ei või horisontaalasendis suudelda meesterahvaga ning ise on süüdi, kui nad ära vägistatakse.

Kas selles lõigus on Sulumi selgitused küllalt head illustratsioonid. Esiteks, ta ei taju piire enne õigust, mistõttu õiguse eitamine tähendab talle kõige lubamist, tähendab, mehele kõige lubamist, sealtpoolt vaadatuna siis mehe õiguse laiendamist üle naise veto-õiguse, ometi aristokraatlik kompleks näeb ette enesele piiride seadmise veel enne õigust, tähendab, enese veelgi suuremat piiramist.
Hea näide: ”Sulumi(N) Mis ütleb ikkagi seda, et naised peavad endale selgeks tegema, et nad ei või horisontaalasendis suudelda meesterahvaga”. Käitumist reguleeriv piir on võib/ei või, mitte on väärikas/ei ole väärikas.


Naisterahvale oleks siin ehk selgitavam tuua järgmine sümmeetriline analoogia:
Mare Tralla kirjutas hiljuti, kuidas ta „mõni aeg tagasi kohtus[] ühe oma noore naisttuttavaga, kes tundis muret, et ta näeb miniseelikus välja nagu libu. Tegemist oli kena noore pika sihvaka naisega, kelle rõivastus oli maitsekalt valitud ning too miniseelikki oli vaid veidi ülalpool põlvi. Ometi oli ta sel hommikul vähem kui pooletunnisel teekonnal Tallinnas kokku puutunud meeste ebameeldiva tähelepanuga ja pidi neist möödudes taluma mitte ainult nende häbitult jõllitavaid pilke, vaid ka ebasündsaid kommentaare.“
 

Mida ütleks siin isane õiguslane, inimene, kes peab õigust oma käitumise küllaldaseks piiriks? ”Vähem vignat, mutike! Kas tahad öelda, et mul pole õigust tänaval hoida oma pilku seal, kus tahan? Kas mul pole õigust rääkida oma sõbraga sellest, mis tahan? Kas mul pole õigust jõllitada, mida tahan? Kas mul pole õigust uriseda ja rinnale ilastada, millal aga tahan? Kas mul pole õigust mitte vilistada, kas mul pole õigust mitte kommenteerida? Ah?”
(Pikemalt selles sissekandes)

Sulumi ”Selleks, et kellegagi kuskil ameleda, ei ole vaja kokkuleppeid, selleks on vaja mingeid tundeid. Tunnetel ei saa olla reegleid”.
See romatiline loosung on mõistagi vale, reeglid on küll ürgvanad ja ähmased, aga vägagi olemas ja neile ka JK vihjab: We are willingly or unwillingly a part of animal kingdom and our erotic rituals are quite similar to the rituals of some other animals …
Mõni näide tuleb allpool veel



Mikun(M): ma suudan uskuda, aga mul on pisut ebamugav näha, et grupivägistamine ja surnukspeksmine samastatakse JK üleskutsega olla teineteise vastu arvestavamad ja mõistvamad

Masan(N): Mikun, ega ma ei samastagi. Need tekstid ja lood lihtsalt samal ajal ringlevad ning tunduvad minule igatahes ühe pika köie kaks otsa.

Mikun(M): JK'le aga tundub alasti miilustamine ja seks ühe väga lühikese köie kaks otsa

Masan(N): Liiga palju seksuaalset vägivalda on maailmas, et edasi õõnestada igasugust naise "ei'd" ja seda kahtluse alla seada.

Siin on aga jällegi hea näide sellest, kuidas kriisisituatsioonis lülituvad sisse arhailisemad teadvusmudelid, konkreetsemalt, nominalismiks ei jätku ressursse, mistõttu taandutakse realismi. Aktualiseerub lausa selline essentsialistlik olemus nagu naise ei.


Mikun(M): Igati õpetlik keskustelu, veel ühe tähelepanekuna osutaksin sellele, kui enesekeskseks see teema automaatselt muudab... "Ei juhtu inimesega midagi, kui ta vahel satub voodisse naisega, kes otsustab ümber mõelda" vrdl "Ei juhtu temaga midagi, kui pärast pikka amelemist ka natuke pistetakse"

Geaka (N): Mu meelest need ei ole küll enesekesksuse poolest kuidagi võrreldavad väited.

Mikun(M): Ma arvan, et just selles suhtumises enesekesksus seisnebki

Geaka (N): Selles võib-olla seisneb sinu enesekesksus.

Mikun(M): õigemini konflikt on selles, et Õigus on täiesti sümmeetriline (mehe ja naise õigusel pole mingit erinevust), aga konflikt tuleb kehalise ebasümmeetrilisest... traditsiooniliselt on mees nii vaimselt, ihuliselt kui hingeliselt vägistamatu-kahjustamatu

Geaka (N): Ei ole mees vagistamatu, hingelt ka mitte. Aga mees saab esimeses näites tunduvalt vähem vägistatud, kui naine teises näites.

Mikun(M): Miks sa nii arvad? Kuidas sa nii arvad... tähendab, sina määrad-hindad mehe vägistatuse määra, jah?

Geaka (N): Tegelikult esineb (vähem, aga mis sest) olukordi, kus ka mees keeldub seksist olukorras, kus on voodisse jõutud. Arvad, et naine ei pruugi olla solvunud ja end halvasti tunda? Aga - ega see ei anna talle õigust teiselt sellest hoolimata füüsilist vastutulekut nõuda.

Mikun(M):Põikled ja konstrueerid sümmeetria ja apelleerid empaatiale (puha JK suurpatud)... ometi ma tahaks näha, kuidas sa sa väldid eelmises mehe vägistatuse-hindamise probleemi, millele ma eelmises kommis osutasin?

Mikun(M): aga kui ütled, et vägistatuse määrab ainult vägistatu hinnang olukorrale, siis luba teatada, et käesoleva vestlusega oled (jah, te kõik, Naissus kui selline) mind vägistanud... ja kui siis apelleerite, te naised, tervele mõistusele, siis oleme traditsioonilisuses par excellence

Geaka (N): Täpselt samal moel nagu sina. Sa tahad väita, et mehe võimalik hingeline kannatus on suurem, või vähemasti võrdne naise võimaliku hingelise+füüsilise kannatusega. Ma jätaks võrreldavaiks vaid üht laadi kannatused.

Mikun(M): ja kuidas sa neid määratledes pääsed välja vajadusest enda kannatusi võrrelda teise omadega... kui ma hindan minu nibu näksamist (oh, ootamatult ja küsimata! ma ainult võtsin särgi seljast, sest mul oli palav!) võrdseks üllatuspenetratsiooniga, siis kuidas sa saad seda vaidlustada?



Siin võiks osutada kahele asjale. Esiteks tuleb siin esile, et ka tunnete-plaanis on regulatsioonid (aga elus traditsioon on teadvustamata) st Sulumi ”Selleks, et kellegagi kuskil ameleda, ei ole vaja kokkuleppeid” saab üllatuslikult põrkuda ”südame teedele, mida mõistus ei tunne”.
Teiseks, mis on ülimalt oluline, tuleb siin välja õigusluse fundamentaalne atomism, minu õigus sätestab solipsismini hermeetilise piiri, ja see kui jaburaks saab õiguslaslikus plaanis minna sellega, et ainult subjektil on õigus öelda, kes ta on ja kuidas end tunneb st kui loobuda kõigist piiridest enne õigusi (praktikas tuleb seda siiski veel harva ette), kui ainult puudutatu määrab, kas ta vägistati või mitte.
Mikuni viimasele küsimusele Geaka enam ei vastanud.

jätkub…

25 kommentaari:

  1. Njaa, ei üllata need reaktsioonid Kaplinski postitusele - endalgi tekkis tunne, et nagu Pulleritsu loeks. Naturalistlik arutlusviga / apelleerimine loodusele / "on-peaks olema" probleem, mis tal on siin peamisteks õigustusteks, on kõik mu teadmise järgi endiselt viletsa mõtlemise tunnusteks.

    Peab veel mainima, et seda "kultuuriuniversaalilist imperatiivi "seksuaalkäitumises rakendatakse empaatiat ainult naissoo suhtes!" ajendab, juhul kui tegemist on kriitilise märkusega, üsna täpselt samasugune sümmeetriatahe sugude vahel, mis aga enamasti meesõiguslaste puhul jõuab praktikas välja üsna piinliku järelduseni, et kui mehed on nüüd vähem priviligeeritud seisukorras kui varem, siis nad on nüüd kaotusseisundis - ja naiste puhul vastupidi, olla varasemast vähem halvas olukorras on "radikaalfeminism".

    VastaKustuta
  2. Mul on ka üks meditsiinilist laadi kommentaar. Perearstid teavad soovitada, et eesnäärmevähi profülaktikaks sobib tõhusamini pihkupanemine, mitte "teineteisemõistmise" sildi all vägistamise õigustamine oma blogis. Soovitatakse ka tervislikku toitumist, trennitegemist ja tervisliku kehakaalu hoidmist.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda soovitus ringles ka FB päris ohtralt, kuid toonast üldist vaimset õhustikku arvestades (ma olen lugenud ainust sellealast kirjandust, mis noortele kättesaadav oli) üpris välistatud variant.. või vähemasti seotud keskaja mõõtu süümepiinadega. Päris hea näide on JK vaimse isa Uku Masingu hea sõbra Leo Anveldi romaan "Eluhirm", mille sisuks ongi (eksistentsiaalses mõõtmes) süü ületamine. Süü põhjuseks oli paar (või isegi üks?) masturbatsioonijuhtum.

      Kustuta
  3. Aga oletame, et naine teatab mehele juba enne esimest suudlust, et ta ei kavatsegi temaga suguühtesse astuda - kõike muud võib juhtuda, aga mitte mingit penetratsiooni. Juba alasti ja horisontaalis olles tuletab naine oma 'ei'-d meelde, ent mehe sugutung ütleb, et kui ta juba nii kaugele läinud on, siis loomulikult ta tahab. Kas sel juhul on ikkagi tegu kommunikatsioonihäirega ja valede signaalide saatmisega?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui algne leping polnud mõlemapoolselt allkirjastatud ja notariaalselt kinnitatud, on tegu eetikasfääri kuuluva tühise lobaga, seega jääb õiguslikus plaanis sõna sõna vastu :)

      Kustuta
    2. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

      Kustuta
    3. kustutasin kommentaari, sest sain aru, et ei seisnud sealkirjeldatud situatsioonis ka ise päriselt omaenda standardite (e. sõnad võiks olla üle tungide!) kõrgusel.

      Mitte et ma ikkagi ei arvaks, et sõnad ja sõnastatud kokkulepped on parem viis asju ajada, kui olla pidevalt sunnitud muretsema, ega keegi mu kehakeelest mingit valet asja välja ei lugenud ja pärast kurb või vähieelne pole.
      Aga isikliku situatsiooni siia lahtilammutamiseks jätmine tundus järele mõeldes siiski liiga avalik, arvestades, et seal mu enda aus, ent ebatäiuslik reaktsioon ka sees oli.

      Kustuta
  4. "Teiseks, mis on ülimalt oluline, tuleb siin välja õigusluse fundamentaalne atomism, minu õigus sätestab solipsismini hermeetilise piiri, ja see kui jaburaks saab õiguslaslikus plaanis minna sellega, et ainult subjektil on õigus öelda, kes ta on ja kuidas end tunneb st kui loobuda kõigist piiridest enne õigusi (praktikas tuleb seda siiski veel harva ette), kui ainult puudutatu määrab, kas ta vägistati või mitte."
    ---
    Just nii jaburaks lähebki jutt, kui väidetakse, et mehele viimasel hetkel äraütlemisest tekkinud kannatused on võrdsed naise sunniviisilise penetratsiooniga, juhul kui mees vaid nii otsustab. Just sellepärast ongi ju kriteeriumiks füüsiline tegu, et ei saaks apelleerida mingitele puht-subjektiivsetele uidudele. Mis puutub õiguse ja väärikuse eristusele, siis võiks öelda ka nii, et Jaan Kaplinskil oli kahtlemata õigus selline postitus avaldada, kuid ajastus ja viis selleks polnud väärikad, kuivõrd intelligentne inimene võiks ju arvestada ka oma tekstide mõjuga.
    Kaur

    VastaKustuta
  5. Ja üldse, Mihkel, minu meelest sa vaidled ja väitled lihtsalt sportlikust huvist elik sellepärast, et keegi teine ei kippunud Kaplinskit kaitsma :) Ka mina ei kaitseks teda, kuigi hüsteeriaks pole vast põhjust. Ma tõesti ei saa aru, milleks kogu seda tekstimassiivi kellelegi vaja on või mis su n-ö peatees on. See meenutab mulle üht TÜ praktilise filosoofia tööd, mis tegeles samuti vägistamise (kui ma õigesti mäletan, see võis olla ka mõni muu ränk kuritegu) õigustatavusega. Põhiküsimus, mis kuulajail tekkis ja kogu arutelu varjutas, oli motivatsioonist. Ja asjaosaline ei osanud midagi selle kohta vastata, põhjendus puudus. Niisiis tuli välja, et ta oli lihtsalt valinud "originaalse" teema. Nähtavasti on mingid põhjused, miks tavaliselt seesugust teemat ei valita, ja nähtavasti mitte ainult karjainstinkt.

    Kaur

    VastaKustuta
  6. Üldiselt jutu kohta inimkeeles: on mul õigus, et ideeliselt tahab Mihkel Kunnus öelda, et oleks kena, kui inimesed oleksid üksteise vastu kenad ja püüaksid üksteisele mitte haiget teha, soost hoolimata?
    Ja siis et mispärast naistele tuntakse kaasa, kui nende vastu ei olda kena, aga meestele mitte eriti?

    Aga mu meelest on antud Kaplinski mõtteavalduse probleem hoopis muus kohas: probleem on seal, et kas me saame usaldada sõnalisi kokkuleppeid (naise ei) või peame pidevalt muretsema, ega me ei jäta mittesõnaliselt vale muljet (kui ta on mu voodis ja võttis end ise pesuväele ka, siis see tähendab "jaa" vähemalt sama kõvasti, kui kõlab see "ei", mille ta just sõnastatuna ütles).

    Naised-õekesed (ja mina ka), tahaksid, et nad ei peaks muretsema selle üle, kas nende "ei" on tõsiseltvõetav.
    Mihkel Kunnus märgib, et talle meeldiks "eid" kuulda enne, kui kõvaks läheb.

    Mis noh, on isegi nagu õigustatud soov, aga kust krt peab naine teadma, millal mehel kõvaks hakkab minema?
    Mina olen tõesti olnud nii rumal, et uskunud mehe väidet "sõbrad võivad kaisus ka magada, seepärast ei pea kohe midagi kehalist tegema". Nagu _päriselt_ uskusin. Sest ma olen väheke autist, usun sõnu, saan neist paremini aru ja pean siduvamateks ka kui kehakeelt, ja ma olin väsinud. Tahtsin magada.
    Päris ausalt ainult magada.

    Ma olen siis nüüd seepärast paha inimene? Sõnad ongi tegelikult niivõrd tühine ja mittesiduv suhtlusvahend, et naine peab meessuhetes olema mõtetelugeja + autistlike kalduvustega naised, kes usuvad sõnu ja nende jõudu (nagu mina niisiis) viivad mehi pidevalt sammukese vähile lähemale ja on muidu ka halvad ja ebaväärikad inimesed?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu meelest on asi seda keerulisem, et tean hulka inimesi, kes naudivadki seda mittesõnalist mängu ja kelle meelest sõnalised kokkulepped on kas "luuseritele" või muidu mitteasjalikele. Sellised inimesed võivad sageli provotseerida ka mänguks, ilma ise midagi tõsiselt mõtlemata. Siia võib liigitada naisi, kes tahavad end "tunda ihaldusväärsena" ilma samas reaalse vahekorra peale mõtlemata, aga ka mehed, kes tahavad tunda "jahimehe rahuldust" ja kelle huvi raugeb niipea kui on kätte saanud. Mõlemal juhul võib tekkida olukord, kus mängu tulemusel on partner viidid kõrgendatud emotsionaalsesse seisundisse, ent inimene ise naudib kogu protsessis täiesti sekundaarset teemat (mitte vahekorda, vaid jahimehe tunnet või siis ihaldatud olemist). Mõlemal korral kergitavad inimesed ju siin lihtsalt teise arvel oma enesehinnangut (mees - "ma oleh hea jahimees", naine - "ma olen ihaldusväärne").

      Mingis mõttes olen väga väga naisega päri, et selgelt sõnastatud soovid on alati selgemad ning minule tegelikult sobiks endale ka maailm, kus inimesed juba ENNE mistahes irratsionaalse romantikaga tegelemist SÕNASTAKS oma soovid, tahtmised ja piirid võimalikult selgelt. Ent sellised inimesed, kel selline soov, tunduvad olema vähemuses, paljude (kui mitte enamuse) jaoks rikub see ette sõnastamine "mängu ilu". Ja siis võib tekkida halvemal juhul olukord, kus naise "EI" on ainus selge verbaalne signaal kogu selles irratsionaalsete kehasignaalide jadas.

      Sellest, kuidas EI võib muutuda võimu ja manipulatsiooni tööriistaks, ma parem rääkima ei hakka, see viiks teema juba väga nugade peale.

      Milles ma olen Kaplinskiga põhimõtteliselt päri, on mõte, et me tegelikult siiski vastutame enda poolt välja saadetud signaalide eest, mistõttu mulle meeldib näha parem külm ja reserveeritud välja, kui olla hiljem hädas väärtõlgendatud signaalidega.

      Kustuta
  7. ma mõtlesin JK artiklit lugedes peamiselt, et nii eluvõõrast üldistust nagu "naised teavad alati, kui mees on neist huvitatud", pole ma ammu näinud.

    Mina, kuigi naissoost, ei tea seda peaaegu kunagi enne, kui mees pole otse öelnud või väga ühemõttelist füüsilist kontakti võtnud (mis tuleb siis muidugi suure üllatusena). Ja ma ei ole omateada isegi mitte autistlike kalduvustega.

    Nooremana tuli mehe seksuaalne huvi mulle suure jahmatusena isegi PÄRAST ühemõttelist füüsilist kontakti. "Ega see, et ta mind parajasti suudleb, ei tähenda ju ometi, et ta on minust huvitatud". Tõsiselt.

    Ja kuigi ma vanema ja veidi vähem juhmina olen sellist keerulist kehakeelt nagu suudlemine veidi rohkem usaldama hakanud, ei tuleks mulle ometi pähegi mehelt vägisi seksi nõuda, kui ta tahab juhtumisi ainult suudelda. Ma ei eelda midagi isegi siis, kui ta on valmis ka üsna väheriietatud suudlemiseks ja ei hakka sellest hoolimata teda vägisi võtma põhimõttel, et "ta on ju mees, ta nagunii tegelikult tahab".

    Näiteks olukorras, kus ma võiks teoreetiliselt rasestuda, aga mees absoluutselt ei taha isaks saada.

    Ja ma ei arva, et ma oleks sellega mingi kohutavalt raske kvalifikatsiooninormi ära täitnud. See,et ma aktsepteerin mehe ei-d, ei tee mind pühakuks. Tavaliste inimeste asi. Vähiuuringute põhjal võiks ma muidugi apelleerida sellele, et mehed, kes keelduvad mind rasestamast, võiks mõelda, et mind ähvardab niiviisi rinnavähk. Ja pealegi, see, et ta teeb seda, teist ja kolmandat eelmänguks kvalifitseeritavat asja, viitab siiski sellele, et küllap ta ikkagi natuke tahab isaks saada!

    Aga miskipärast on tunne, et selline apelleerimine oleks manipulatiivne. Alla tavalise inimese standardit.

    Nii et ma ei saa aru, miks peaks naise "ei" aktsepteerimine mehe poolt olema kuidagi rängem koorem, mille tahtmise pärast peaks ennast süüdi ja hoolimatu inimesena. Tunduks nagu loogiline, et ka sedapidi on tavaliste inimeste asi.

    VastaKustuta
  8. V.v.n, sa ei ole _paha_. Küll aga oled sa teistsugune kui su suguõed, kes kasutavad sõnu mänguks. Kes täiesti teadlikult panevad mehe selgesõnalise "ei" ja selgesisulise "pesu-voodi-kutsuv pilk" vahele kahvlisse ja vaatavad, kuidas too reageerib.

    Suhted on mäng, seks on mäng, ka mitteseks on mäng. Sinu jaoks on reeglid teised (ja tundub, et vähem naiselikud) kui mõne teise jaoks. See ei tee sind pahaks. Sa lihtsalt ei oska mängida.

    (Kaplinski ja üldse kogu teema kohta mul arvamus puudub.)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma mõtlesin manipulatiivsete naiste probleemi kohta seda, et mehel on sellisel juhul ilmselt ohutum orienteeruda sõnade järgi. Või noh, ükskõik kellel, soost olenemata, on sellisel kahtlasel juhul mõistlikum tegutseda sõnade järgi. Need manipulatiivsed tegelased on võib-olla pettunud, aga so what, ise tegid.

      Kas või sellepärast, et manipulatiivse käitumise premeerimine ja manipulatsioonile allumine ei mõju pikas perspektiivis hästi ka manipulaatorile endale. Rääkimata riskantsest olukorrast, kuhu see manupuleeritavaks hakanu seab.

      Kustuta
    2. Aga mind kohe huvitab, et kas on mingisugune dokumentaalne teave, et kui paljud naised kasutavad sõnu mänguks? Vbla enamik neid "manipulatiivseid" on tegelt lihtsalt nagu mina, arvavad, et voodisse minaksegi magama enamjaolt?

      See võib tulla üllatusena, aga enamik naisi minu kogemuse põhjal ei mõtle endast kui seksobjektist vaid nad suhtuvad endasse nagu inimesse. Nad ei tule selle peale, et nende ihudel on mingisugune maagiline hüpnootiline võim, et kui juba mees käe ümber paneb, siis ta hakkab kohe ihast vabisema ja on hiljem jube hädas, kui selgub, et seksi ei saagi.
      See ei ole mingisugune naiselik iseenesestmõistetav teave, et nt võtad kampsuni ära, poed teki alla ja siis peabki algama seks. KÕIK naised, keda ma tunnen, on olnud elus vähemalt korra õnnetult armunud ja omavad kogemust, et mehed on inimesed, mitte ihamasinad, mille igas olukorras natukese naha näitamisega üles annab keerata.

      Ma ütleks, et... isegi nüüd, pärast oma elukogemusi, ma ütleks, et mehed on inimesed, mitte ihamasinad. Enamjaolt.

      Kustuta
    3. Vaata, ma ei saa siin rääkida isegi väga antud diskursuse Mehe seisukohalt, sest enamasti olen mina olnud see, kes ütleb EI või kelle "EI'd" teine arvestab või ei arvesta. Küll aga pean siin tooma sisse laiema (ja mind tõsiselt ärritava) kultuurikonteksti, milles seksikus ja seksuaalsus pole mitte suguühte eeldus, vaid pigem mingi staatuse ja võimumängude teema. Loomulikult pole "end enesehinnangu tõstmiseks ihaldatuna näha" minu meelest terve enesehinnangu komponent, ent meie ümber pole ju üksnes terve enesehinnanguga inimesed ning nimetet viis oma minapilti tõsta on suhteliselt levinud.

      Kustuta
    4. Nõustun, et selline eneskindluse-buustimise värk eksisteerib ja ei ole väga tore nähtus - aga nagu sa isegi ütled, see ei ole kuidagi soospetsiifiline.
      Lisaks tundub mulle, et sellises olukorras on ka manipuleerija poolt ikkagi tegu sellega, et MÕELDAKSE tegelikult tõsiselt seda sõnastatud ei-d, lihtsalt kehakeel lükatakse sinna teise serva?

      Probleemi lahendus oleks ju ikkagi kuulata sõnu ja uskuda neid - las ta siis vaatab mind oma kaunite siiraste silmadega kõrge sirge lauba all ja puudutab mind igal võimalusel huvitavatest kohtadest.
      Kui uskuda eeskätt sõnu, siis lähen koju küll peksleva südamega, silmad udused, aga iga roju oma koju läheb ikkagi, ja keegi ei kaeba, et miks siis nüüd vastumeelne seks praegu aset leidis.
      Nagu... sõnad, kui nendesse vastutustundlikult suhtuda, on turvalisem tee, kui kehakeele tõlgendamine ja "ma mõtlen, et ta mõtleb, et ma mõtlen, et..."

      Kui sõnadesse ei suhtuta vastutustundlikult, siis on muidugi jama.
      Mu meelest keeld "ei tohi valetada" tegelikult ei ole kunagi tähendanud, et ei tohi valetada. Me kõik valetame, vormime end maailmale söödavamaks, ja ühiskond ilma sotsiaalselt libestava-liimiva valeta ilmselt ei toimiks kuidagi praegusega ebamääraselt sarnaselgi moel.
      Aga oluline on, et sõnu (isegi valesid) kasutataks vastutustundlikult, muidu need ühel hetkel ei maksa enam midagi.

      Ikka tuleb ette inimesi, kes sellist vastutust ei tunne ja tekitavad segadust. Sellise järjekindla käitumise järel koguvad nad aga vastava renomee ja konkreetselt nende sõnad kaotavad oma tõsiseltvõetavuse (vt "aitab valelikust poliitikast" jms jätkuvalt päevapõneva näitena). Sellise arengu järel tõsiseltvõetavust tagasi võita on väga-väga raske.

      Aga laiendada säärast konkreetse inimese puudust suuremale grupile, saati veel tervele soole, mida mõni konkreetne ei-väärkasutaja juhuslikult esindas - see tundub ikka väga ebapädev reaktsioon olevat.

      Kustuta
  9. Hah.
    "Tahtsin magada.
    Päris ausalt ainult magada." on VÄGA tuttav olukord.

    Sest miskipärast nagu eeldaks, et mehed ka magavad vahel ja kui nad käituvad, nagu nad läheks magama, siis ma eeldangi, et me oleme ühtmoodi aru saanud, et päevakorras on silma looja laskmine. Ja ühes voodis on vaja olla sellepärast, et rohkem voodeid ei ole.

    Eriti kuna enamik mehi, keda ma näinud olen ja kes väljendavad,et tahavad lihtsalt magama minna, ongi päriselt unised olnud ja ongi ühes voodis sellepärast, et rohkem voodeid ei ole. Mitte mingi salapärase ja ootamatu tagamõttega.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siin muidugi tuleb mängu teatud kultuuriline probleem. Nimelt ei ole meie kultuuris ilus seksi otse küsida ning nii kasutatakse sageli vihjeid, muuhulgas ka sõna "magamine". ;)

      Kustuta
  10. Meenus üks tegelikult samal teemal kirjutatud artikkel: The Myth of the Boner Werewolf (blogis, mis muidu tegeleb peamiselt Cosmopolitani kallal ilkumisega).

    BDSM-ringkonna inimestel on seda vist ka lihtsam mõista: seal on safewordi aktsepteerimine suurte (kuni eluohtlike) vigastuste vältimiseks hädavajalik. Ükskõik kui kaugele mäng juba läinud on või kui seksikas see on. Seal oleks väga ohtlik argumenteerida, et "ta lubas ennast kinni siduda ja see oli ju sama hästi kui vihje, et võib ka piitsutada ja nõelu ihusse torkida".

    Seal oli ka kasulik praktiline meenutus, et "Ei" - ja tervishoidlikel põhjustel väga vajalik "Ei" - võib tulla ka keset suguakti - näiteks kui see on tehnilistel põhjustel muutunud ühe poole jaoks piinarikkaks. Ilma, et see peaks tingimata olema osa mingist keerulisest manipulatiivsest mängust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ning arvestades, et väidetavalt kannatab tervelt 20% naistest valuliku suguühte all, on meil lisaks vähemalt 20% tõenäosus, et naise "Ei-l" on ka siis, kui ta on muu vooditegevusega innukalt nõus, tõenäoliselt pigem praktilised ja tehnilised kui manipulatiivsed põhjused. Rääkimata muidugi sellest, et inimene võib ümber mõelda.

      Tollessamas blogis oli veel artikkel, mis on eriti õpetlik kõigile, kes kurdavad autistlike kalduvuste üle (siia kuulub järelikult ka JK, kuigi ma arvan, et tema väide, et see kehtib meeste kohta üldiselt, on liialdus); sisu on lühidalt: küsi järele.

      Kustuta
  11. Ehkki sarnast vastet on siin-seal juba puudutatud, tahtsin lisada ühe kirjutise, mis hakkas levima pärast toda halba sündmust ning kellegi suvalise isiku järgnevat kommentaari, mis oli, parafraseerides, stiilis "lühikeste seelikute jne võrgutava, paljastava etc kandmine on sama kui jalutada hai ees, kandes seljas lihast tehtud riideid". Vastuseks tuli:

    "We (men) are not fucking sharks!
    We are not rabid animals living off of pure instinct.
    We are capable of rational thinking and understanding.
    Just because someone is cooking food doesn’t mean you’re entitled to eat it.
    Just because a banker is counting money doesn’t mean you’re being given free money.
    Just because a person is naked doesn’t mean you’re entitled to fuck them.
    You are not entitled to someone else’s body just because it’s exposed.
    What is so fucking difficult about this concept?"

    P.S. emotsionaalse kallakuga vandesõnad ei vähenda sisulist väidet.

    Ehkki teatud "õigusele" pretendeerimine on sees - siinpuhul samas palju nüansseeritumalt kui eesti sõnavastes - näen olulisemana hoopis siin välja toodud omandisuhet. Selles peitub koht, mis jäänud vaidluste käigus minu arust veidi varju, aga mis vajaks ehk rohkem tähelepanu. Niivõrd on asi kohe lihtsam: üks inimene ei *oma* teist inimest, tehke selgeks, enne kui liigutakse õiguste jagamise ja lepingute juurde.

    VastaKustuta
  12. n53
    ütleksin, et kui meesterahvas juba otsustab oma tagumikku näidata, olgu see siis vähemalt karvane.

    VastaKustuta
  13. Ma lisan siia nii palju, et täpselt sama palju kui naisel on õigus mingil hetkel ümber mõelda ja seksist loobuda, on seda ka mehel. Ja muide, ka naine tunneb end siis hüljatuna ja solvatuna, kui mees algul justkui ilmutab huvi ja siis ümber mõtleb, nt kaob tal mingil põhjusel erektsioon, sest miski naises hakkas teda häirima. Sümmeetria mõttes tasub ette kujutada olukorda, kus mees ütleb ei, aga naine surub ta pikali ning ütleb: ei ole siin midagi ei! Ise sa lubasid! Ja sooritab teisele poolele vastuvõetamatu akti. Kõlab tülgastavalt? Täpselt sama tülgastavalt kõlab ka mehe nõudmine, et kui naine juba alustas, mingu lõpuni. Tunded võivad muutuda ja tundeid ei tohi sundida ei ühelt ega teiselt poolt. Mind hämmeldab tõsiselt, et nii lihtne teema on nii pika diskussiooni tekitanud. Ära tee seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Ehk respekteeri teise piire. Ja vabandust, kuid austet Kaplinski, kogu lugupidamise juures, tundub lihtsalt olevat väheke märtrirolli võtnud.

    VastaKustuta
  14. Arvan mõistvat MiKu tungi JKd kaitsta, selles mõttes et JK tsitaati ei saa võrdsustada küsimuste, kujutluste ja mõtetega, mida see tekitab. Nähtavasti nõuab nimetatud tsitaatki pingutust jääda läbipaistvaks ja vägivallatuks. Enda kogemus: esimesel lugemisel ei mingit emotsionaalset vastust ja siis äkki mälestuste ja hirmude, koguni vastikuse tulv. Kiuslik küsimine piiri täpse asukoha järele, kui on mehi, kelle jaoks seks näib olevat ainus suhtlemisviis, nii et iga kallistus osutub üleskutseks ja eelmänguks, ning samas on naisi, kes sisimas eelistaksid jäädagi emotsionaalsesse ja õrna teineteise ümber põimumisse, nägemata seejuures mingit vahet istumise ja lamamise, alastuse ja riidesoleku vahel.

    VastaKustuta