24. märts 2014

Kõva biofüüsikat pehmetele humanitaarisõimajatele

Blogis ZAUM kirjutas Hardo Pajula essee pealkirjaga „Pehmeteväärtuste lõpp” (mida kommenteeris omakorda eraldi sissekandena Jaak Raid).

Sellele, miks ühiskondlikus plaanis miski untsu läheb, otsitakse põhjusi üldstrateegiatega, mis on suuresti määratud sellest, millisena tajutakse inimest maailmas ja tema rolli selles.
Kui inimene on Jumala valvsa silma all, siis lähevad asjad untsu seetõttu, et inimene on Jumala välja vihastanud. Siis tuleb otsida lepitust, tuua ohvreid, käituda meeleparanduslikult jne. Sarnaselt võib ka põld või veekogu või mets solvuda ja toitu mitte anda.

Sellest nõksake abstraktsem on Moraali seadmine ühiskondliku heaolu  keskmesse. Nii kõmistab EKRE&co, et Õhtumaades on moraalikriis jne. See pole kuigivõrd ilmalikum maailmataju kui see, mille järgi on kõik halvasti seetõttu, et inimlapsed mängivad oma pissudega valesti ja on Taevase Issi välja vihastanud.

Samas suunas edasi – Kant ja sapere aude, eks – jõuame tõdemuseni, millest lähtub üldjoontes ka Hardo Pajula eelviidatud sissekandes: toimub ühiskondlik mandumine, sest mandunud on ühiskondliku heaolu ja toimivuse põhiväestaja – inimvaim, mõistus.
Jaak Raid ja J.F. Lotman noogutavad kaasa.

Inimvaimu hoiab trimmis hea haridus, seega on inimvaimu  allakäik õige hariduse allakäik. Kõva haridus muudkui pehmeneb ja nii ka ühiskondlik vägi.
Metafoor viitab kenasti ka eelmisele mütoloogilisuse määrale, mille järgi allakäik on (seksuaal)moraali lodevaks ja pehmekeks muutumise tagajärg.
Heterote pedestumisest on saanud inseneride humanitaaristumine.

Pajula kirjutab:
” Tänastes ülikoolides on Sputniku vaimsuse asemel esiplaanil „pehmed väärtused“ (mida need siis parajasti ka ei tähendaks). Kummatigi on sel arengul olnud kahetsusväärne kõrvalmõju ka kosmosetööstusele ja tehnoloogilisele edenemisele tervikuna. „Ma kahtlustan, et inimese võimekus jõudis tippu 1965–1975 aastatel – Apollo Kuu-lendude ajal – ja on sealt alates järjest vähenenud,“ kirjutas paar aastat tagasi Buckinghami Ülikooli teoreetilise meditsiini professor Bruce Charlton (par. 1), sest „alates 1970-ndatest on NASA-s ja mujal võtmepositsioonil olevate inimeste tase järjest langenud“ (par. 8). Charltoni sõnul on „pehmete väärtuste“ kummardamine viinud selleni, et organisatsioonid ei otsi enam parimaid, vaid üritavad olla võimalikult mitmekesised. Teiseks on samast allikast pärinev rühmatöö kultus hägustanud individuaalse vastutuse ja kärpinud otsustusjulgust. Nii on Charltoni kinnitust mööda ka täppisteadustes olulised teadmised asendanud šarlataanne triviaalsus ja valelik mullipuhumine (nn „sotsiaalteadustes“ on sellest kohati kujunemas uus norm).”

Toon siia kõrvale ühe graafiku Kaupo Vipp’i raamatust „Globaalpohmelus” (1. trükk, lk 135)


Joonis 23. Meie arvukus ja meie Tasuta Lõunate kindlustamiseks ammutatava nafta hulk. Summaarses energiasisendis möödus nafta kivisöest ca 1965. Järgnevad 15 aastat olid ühiskondade kõrgeima ERoEI aeg ja ka suurima energiakasutuse periood ühe elaniku kohta. Leidsid aset Roheline Revolutsioon, Apollo kuuprogramm ja hulk muid tehnoloogilises mõttes põhjapanevaid hüppeid. Hiljem on energiahulk iga elaniku kohta langenud ja ka midagi Apollo-taolist pole enam suudetud korda saata.


ERoEI tähendab energeetilist kasumlikkust (Energi Returned on Energy Invested), mis saadakse lihtsa jagamistehtega. Kui 10 kalori hankimiseks kulutad 1 kalor, siis ERoEI on 10. 

Moraali ühiskonna toimivuse põhialuseks pidajale on inimese nimetamine pelgalt "üheks loomaliigiks teiste seas" uskumatu materialistlik künism ja nihilism. Inimene on kvalitatiivselt erinev just oma moraalsuse tõttu.
Sarnast tõrget tunneb humanist nende suhtes, kes ütlevad, et ühiskonda ei juhigi inimvaim.
Inimvaimu loovus päästab, kinnitavad nad. Ega kiviaeg lõppenud kivide lõppemise pärast, muigavad üleolevalt.

Energia, mida tarbib masin, on kümneid ja sadu kordi odavam kui energia, mida tarbib inimene. Ühiskonna arenguastet näitab üsna üheselt see, kuivõrd palju on seal (tööstus)masinaid. Suhteliselt tilluke Jaapan on oma tohutu robotiseerituse tõttu maailma Top 3 majandus.
Üks levinud indikaator, millega mõõdetakse ühiskonna arengutaset, on ka see, kui vähe töötab inimesi põllumajanduses. Jah, Mart Laar „hävitas” meie põllumajanduse, nüüd on meil põllumajandussektoris enamvähem sama pisike protsendike inimesi kui ELis keskmisena. Ja ikkagi toodetakse rohkem kui tarbitakse (aga äkki oli Konstantin Päts kapihomo või humanitaar, rsk)
Vabaks jäänud inimesed peavad rakenduse leidma mujal ja leiavad ikka neil erialadel, mida mehhaniseerida on raskem. Sõnakesel "tootlikus" pole ammu enam seda tähendust, mis oli tal kunagi ja mis ehk praegugi tavakeeles (midagi ainelist valmistama, töötlema).
Kas pankur on tootlik? Aga minister? Tero Taskila? Jurist? Kas Warren Buffet on tootlik?
Üldise efektiivsuse kasvu ehk pideva masindamise tagajärjeks ongi üha enamate inimeste suundumine ühiskonna komplekssuse haldamisse. Ka tippjuht on komplekssuse haldaja mitte mingi tootja, eks.

Tsiteerin siia veel ühe lõigu „Globaalpohmelusest”:
„Olemuslikud muutused inimühiskondade arengus on alati olnud defineeritud nende poolt kasutatavate energiaressurssidega [mitte Mõistuse Edusammude või seksuaalmoraaliga, eks - M.K.]. Selles osas oleme me läbinud mitmeid revolutsioonilisi arenguhüppeid alates inimliigi esialgsest, nö loomulikust staatusest looduses. Juba küttideks-korilasteks saamisest peale on neile hüpetele alati eelnenud revolutsioonilised muudatused meie poolt kasutatavate peamiste sisendenergiate liikides, hankeviisis, kogustes ning energiatõhususes. Vastavad muutused kajastuvad väga selgelt ka ühiskondlikus komplekssuses ja allsüsteemideks organiseerituses. Näiteks olid enne naftaajastu algust (vastavalt Census of England and Wales’i 1911. aasta statistikale) Suurbritannia elanikkonna tööhõives kolmeks kõige suuremaks tegevusalaks põllumajandus, söekaevandamine ja olmeteenuste osutamine. 2008. aastaks moodustasid kolm suurimat tööhõivegruppi müügipersonal, keskastme juhid ning pedagoogid. Silmatorkav on, et 100 aasta eest oli majanduse põhiosa rajatud inimeste vähekvalifitseeritud füüsilisele tööle, ning enamus põhitegevusaladest olid otseselt seotud ühiskonnale sisend­energia hankimisega kas toidu või fossiilse kütuse näol. Kuid tänaseks ei ole kõige olulisema suurusega tööhõivegruppidel ei energia hankimisega ega füüsilise tööga enam eriti pistmist. Põhitegevused on fokuseerunud ühiskonna komplekssuse haldamisele ja arendamisele kas otseselt (allsüsteemide vahel ressursside vahendamine ning süsteemide juhtimine) või kaudselt (kasvavale inimhulgale baasteadmiste vahendamine eluks süsteemis, kus on tohutu hulk unikaalseid erioskusi nõudvaid sotsiaalseid rolle, mille omandamiseks kulub nüüd 12 kuni 17 aastat, varem tüüpilise 3 kuni 6 õppeaasta asemel). Ühiskonnale sisendenergia hankimisel asendus inimtöö naftasajandi jooksul fossiilkütustel põhinevate tehnoloogiatega. Nii sai meie tsivilisatsiooni komplekssüsteemis viimase sajandiga ilmneda enneolematu kasv selliste allsüsteemide arvukuses ning osatähtsuses, mis meile täiendavat sisendenergiat ei tooda” (lk 54-55).

(mõistuse edusammud ja insenertehnoloogiline leidlikkus on muidugi väga olulised, aga NB! see teave pole kuhugi kadunud ja seda on ainult ja ainult juurde tulnud. Ega ometi arvata, et Apollo ehitamise juhend läks kaotsi ja enam ei suuda seda keegi rekonstrueerida?)



Lõpetuseks toon väikse selgitava peatükk „Globaalpohmelusest”.

ERoEI kompleksses ühiskonnas
Arvestuse pidamine ERoEI üle oleks tehniloogilisele ühiskonnale
hädavajalik, et mitte ise kahjustada oma komplekssüsteemi. Suur osa
probleemidest majanduselus ongi tingitud kõige elementaarsemate
loodusseaduste eiramisest meie majandusotsuste langetamisel, kuid
majanduses tehtud vead mõjutavad negatiivselt kogu ühiskonda.
Ökoloogia, majanduse ja ühiskondlike süsteemide puhul võimaldab
füüsikaga arvestamine langetada õigesti otsuseid küsimustes, mille
puhul rahamajanduse loogikast abi ei ole – nagu meie lihtsustatud
küttepuu-sordi valiku näites. ERoEI näit on eelkõige kõnekas mitte
oma absoluutväärtuste, vaid oma võrdlusvõimaluste tõttu. Samas
iseloomustavad igat Td süsteemi ka teatavad absoluutväärtustena
väljenduvad ERoEI näidud. Näiteks ei saa ATdS [st avatud mittetasakaaluline iseorganiseeruv termodünaamiline komplekssüsteem. Kõik elusorganismid on ATdS-id -M.K.] jääda ellu
viletsama ERoEI näiduga kui 1:1. See tähendab, et ta peab suutma
hankida kasutuskõlblikku energiat vähemalt samapalju, kui ta samal
ajal oma keha metabolismideks ja energiahankimiseks ära kulutab.
Tsivilisatsiooniks organiseerunud ühiskonnasüsteemile vajalikuks
ERoEI miinimumsuurusjärguks loetakse täna 3 (3:1), mis vastaks
ligilähedaselt agraarühiskondade elukorraldusele ja keskaegsete
tehnoloogiate tasemele.
Tööstustsivilisatsioon peab aga oma energiasisendite hankimisel
pidevalt arvestama, et soojusmasinate töö ERoEI ei ulatu üle näidu
0,3 (1:3) – aurumasinad, sisepõlemismootorid, soojuselektrijaamad
jms suudavad oma töötamise tulemusena anda meie eesmärkideks
kasulikku jõudu, elektritoodangut vms keskmiselt ca 30% ulatuses
oma sisendiks olevate energiakandjate kütteväärtusest. Ülejäänud
energia muutub kohe elukeskkonda väljutatavaks jääksoojuseks ning
hajub üldist entroopiat suurendades maailmaruumi. See tähendab, et
meie soojusmasinate käivitamiseks vajalike kütuste hankimisel peab
hankeks kulutatav energiahulk olema vähemalt kolm korda väiksem,
kui seeläbi hangitud kütuse energiasisaldus. Vastasel juhul on kütuse
hankimine masinaile energeetiliselt kahjumlik – selle jaoks tarbitav
energia oleks siis kasumlikum otse füüsilisse tööprotsessi rakendada.
Tüüpilistele soojusmasinatele keemilise kütuse hankimine peaks
seepärast üldjuhul rahuldama järgmise valemi tingimusi:

ERoEIkütus = hangitud kütuseenergia kasulik (neto) osa / kütuse hankimise, töötlemise ja kohaletoomise energiakulu = 3:1=3

Kuid selleks, et me saaksime oma soojusmasinat tööle rakendada ja
kasutada, peab meil olema masinist, hooldustöölised ja -vahendid,
varuosad jms. Niisiis tuleb hankida vajalikud toormed ja energia,
tööjõud välja õpetada jne. Selle jaoks on vaja vastavat tootmist ja
koolitust, mis pole mõeldavad ilma haridussüsteemita, tervishoiuta,
rahanduseta, sise ja välisjulgeolukuta, laevanduseta, elektri-, side-,
maanteede- ja raudteedevõrguta, valitsushierarhiateta jne, jne, jms
loendamatute struktuurideta. Kõigepealt tuleb soojusmasin muidugi
valmistada, milleks on vaja vastav tehas püstitada... Teisisõnu, me
vajame kogu tööstustsivilisatsiooni komplekssüsteemi terviklikku
toimimist, et saaks toimetada mingitki tööstustsivilisatsioonile omast
asjaajamist. Komplekssüsteemi koostisosadeks olevad, selle toimimiseks
hädavajalikud struktuurid, mis ise endi tarbeks energiat ei
tooda, tuleb meil samuti energiaga varustada. See tähendab, et meie
energiasisendid ei saa piirduda agraarühiskonna või soojusmasinate
tööks hädavajaliku ERoEI 3 väärtusega. Täna loetakse tööstustsivilisatsiooni
toimimisele hädavajalikuks ERoEI miinimumiks 8 ... 10.
Seega võiks moodsa ühiskondliku komplekssüsteemi minimaalset
energiatõhusust iseloomustav valem välja näha järgmiselt:
ERoEIkütus = hangitud kütuseenergia kasulik (neto) osa / kütuse hankimise, töötlemise ja kohaletoomise energiakulu = 9:1=9
Tegelik energiatõhusus on maailma erinevais piirkondades muidugi
erinev. Kõigi aegade rekordina arvatakse, et USA-s pidi ühiskonna
ERoEI-näit ajavahemikus 1965. kuni 1980. olema ligilähedal
väärtustevahemikule 18...20, mis otse loomulikult kajastus ka selle
ühiskonna konkurentsivõimes. Näiteks USA võimekuses kanda oma
hiiglaslike jõustruktuuride või kosmoseprogrammide kulutusi.



Joonis 16. Orienteeruv inimühiskondade ERoEI-näidu muutumine ajas. Inimeellase
puhul oli see samas suurusjärgus kõigi teiste omnivooridega. Tule ja tööriistade
kasutuselevõtt varajaste küttide-korilaste poolt pani ERoEI näidu kerkima ja kui
fossiilkütuste eelne arenenud agraarühiskond vajas püsimiseks enamat ERoEI näitu,
kui 3, siis tööstustsivilisatsiooni toimimiseks hädavajalik ERoEI on vähemalt 9.

Toonaseid saavutusi, kas või näiteks Apollo kuuprogrammide osas,
ei olegi enam korrata suudetud. Tänaseks on sisendite ERoEI tase
langenud kõikjal, kuigi sisendite hankekogused on kasvanud. Nii või
teisiti, meie viimasel ajal kiirelt kahanenud ERoEI näit ei tohi kogu
tööstustsivilisatsiooni keskmisena jääda väiksemaks kui 9. Vaid sel
juhul saab säilida meile harjumuspäraseks saanud komplekssüsteem
tänasega ligilähedaselt võrreldaval tasemel oma tehnoloogiates,
eluviisides ja individuaalses inimheaolus. Madalama näidu juures
kollapseeruks meile harjumuslik globaliseerunud komplekssüsteem
märgatavalt madalama organiseerituse- ja tehnoloogiate tasemega,
palju vähem integreerunud ning oluliselt pisemateks osadeks.

Pangandus tegeleb rahaga. Raha on puhtalt inimeste vaheline asi. Kui meil oleks praegu rahanduskriis, siis oleks asjad kohe väga hästi.


Ja see oli ainult energia. Ressursside lahjenemist, reostust ja ökosüsteemide kuhtumist siin ei mainitudki...

27 kommentaari:

  1. Lahe panus mõttevahetusse. Mitte ühegi sõnaga ei nõustu, aga eks see ole juba minu viga :)

    VastaKustuta
  2. Huvitav millega on siin mitte nõustuda? Sellega, et kompleksse ühiskonna toimimiseks on vaja kõvasti energiat, et keerukust ylal hoida ...?

    VastaKustuta
  3. tänan, et mind auväärsesse seltskonda asetasid. ma arvan siiski, et sa haugud vale puud - põhimõtteliselt ei ole ma kordagi vastu vaielnud energia sisendi olulisusele. kordan üle - puudub igasugune kahtlus, et energiaallikate hõive on oluline tegur. samas, seda argumenti ei saa iga asja peale suhteliselt suvaliselt stretchida - nagu sa oled korduvalt varem teinud. ma ei viitsi täpseid viiteid üles otsida aga mõned väited on päris markantsed. käesolevas tekstijupis üritad tuua näiteks ühest lineaarset suhet jõustruktuuride ning kosmoseprogrammi ja ERoEI vahele. no ei ole nii lihtsad need asjad. kasvõi ainuüksi sellepärast, et oluline pole mitte ainult kasulik osa kogu kasutavast ressursist vaid millele kasuliku osa rakendada aga ka mitte ainult. minu silma jaoks oli ka Pajula artiklis viga - probleemipüstitus õige aga liiga ideoloogiline ja seda ma kommenteerisingi.

    VastaKustuta
  4. Minu meelest on Apollo programm hea näide, sest seda ei loodud mitte niisama inimkonnale monumendiks vaid vedav faktor oli suurvõimude konkurents külma sõja ajal. See dikteeris ühiskondlikud väärtushinnangud tol perioodil - millistele tegevustele kui palju ressursse eraldada. Seejuures väjus tähtede sõjast võitjana mitte see ühiskonnakorraldus, kellel oli ligipääs suuremale hulgale energiale vaid ühiskond, kus oli suurem osakaal sellel, mida Sa nimetad komplekssuseks.

    VastaKustuta
  5. Seosed pole loomulikult lineaarsed. Energeetiline sisend loob lihtsalt potentsiaalsuste välja, kus saavad vastavamahulised komplekssused aktualiseeruda (olgu siis milline sattumus tahes)

    Apollo programmi esiletõusu oleks ikka eksitav nimetada konkurentsi tagajärjeks, vana hea "võidu-" on ikka palju täpsem. Ja nii nad said teha, sest oli tohutult väga suure enrgiakasumlikkusega ressurssi. Selleks, et vaagida, kuhu ressursse suunata, peavad need primaarselt olemas olema.

    Põhimine, mida tahtsin rõhutada oli energiasisendi primaarsus ühiskondlikku komplekssuse võimaldumisel. Ja seda, et majanduskriis pole kuidagi esile kutsutud sellega, et liiga paljud on läinud õppima humanitaaraineid st majanduskriis pole hariduse ja teadmuse allakäigu tulemus.

    Tänahommikune leid:
    http://www.resilience.org/stories/2014-03-24/power-is-nothing-without-control-how-to-lose-an-empire

    VastaKustuta
    Vastused
    1. MK poolt viidatud artikkel on tõesti huvitav. Üldplaanis nõustun ka selle teema püstitusega. Samas esines ka paar isiklikku vastuväidet.

      Autor viitab rahale kui mingit väärtust omavale objektile (esmalt küll pelgalt viidates üldisele uskumusele, kuid siis ise jätkates selle loogika kandmist). Raha aga ei oma iseenesest väärtust ega ole mõeldud mingi kauba asendamiseks, see eksisteerib peamiselt võla arvestamiseks (soovitan pilgu heita raamatule "Debt: The First 5000 Years"). Teiseks, selle kehtivust ei jõustata mitte läbi armee (vähemalt mitte otseselt), vaid läbi maksustamise. Seega ei sõltu antud juhul kontroll kellegi maksevõimekusest vaid ikka lihtlabasest haldusvõimest. Ja haldusvõime sõltub sellest kui hästi me hallatavast süsteemist ja selle piiridest aru saame (ja nagu Gödel tõestas, siis paraja segaduse tekitamiseks pole palju vaja).

      Roomlaste süsteem oli teist laadi ja pole tänapäeva ühiskonnakorraldusega eriti võrreldav. Nende probleemid olid peamiselt tehnoloogilist laadi. Absurdse labasuseni lihtsustades... naela sisse tagumiseks puudus õige haamer.

      Nüüdisaja ühiskonna probleemid on aga oma loomult vastupidised. Probleemiks pole pelgalt mingi tehnoloogia puudumine, vaid globaalse ühiskonna kui terviku haldussuutmatus. Takistuseks on just inimese mõistuse piiratus koos tahtmatusega. Püüa kuidas tahad aga kõiki asju me ei ole võimelised õppima ja mõistma ning ega kõike ei tahagi teha. Selles suhtes võib neidsamu energiasisendeid näha palju sügavamate probleemide tekitajatena, mis toovad kokkuvõttes ka palju laiaulatuslikemaid tagajärgi. Masin lööb naelad ise seina aga kasutusjuhend on hiina keeles ja miks on neid kuradi naelu üldse vaja plõksida...

      Seega kui tõesti millalgi tulevikus ilmneb mingi nähtus mida võiksime antud tsivilisatsiooni või ajastu lõpuks lugeda, siis see ei tulene kohe kindlasti lihtsalt ühe konkreetse ressursi puudusest (siinkohal ma ei väida, et see ei mängi ülimalt olulist rolli), vaid koos üpris mitme süsteemist endast tuleneva probleemi koosmõjul. Aga noh... sellised langused ristitakse ja pannakse konteksti enamasti alles tagantjärgi. Ja pealegi, ennustamine on üks parajalt tänamatu töö.

      Kustuta
    2. Olen nõus, et vaevalalt, et meie ühiskonnas kunagi probleemid otsa saavad ja neid on igasuguseid, aga praegune on otseselt seotud rahaga ja sellega, et rahandussüsteemi ei suudeta hallata. Kliima soojenemine jne on kindlasti probleemid, aga need ju ei põhjusta raha otsasaamist, et peame teadlasi ja õpetajaid hakkama vallandama. Võib kujutleda olukorda, kus naftat üldse pole ja oleme sunnitud hobusega põldu kündma. See ju ei tähenda, et inimesed peaksid töötutena istuma või et pangad peaksid neid kodudest välja tõstma. Ma vabandan, et ma otseselt artiklit ei kritiseerinud ja kellele jäi minu jutt segaseks, see võib rahandussüsteemi toimimisest aimu saada veel siit. Pajula artkli vaatamisest ma kahjuks keeldun, sest tegemist on ilukirjanikuga mitte finantsistiga. humanitaaridele vast hard nut to crack :) http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/mmt-teooria/seitse-surmavalt-suutut-valet-majanduspoliitikas-1-osa/

      Kustuta
  6. Kui energiasisend on primaarne ühiskondliku komplekssuse võimaldamisel, miks siis ei ole suurimate looduslike energiareservidega riigid kõige arenumad (komplekssemad)?

    VastaKustuta
  7. No ega ressursi olemasolu ei ole ise veel midagi, seda on vaja rakendada ka. Tihti on kõige kompleksemad riigid teistelt need lahkelt ära võtnud, või mõni vaene, aga ressursikas need lahkelt ära andnud :)

    VastaKustuta
  8. Ja pole ju eriti keerukas aru saada, et pole üks ega teine, vaid komplekssuse välja kujunemiseks on vaja mõlemat - nii ressursse kui pädevust. Aga ressursid on selles mõttes primaarsed, et kui neid pole, pole ka pädevusega midagi peale hakata

    VastaKustuta
  9. Hakkame jõudma oluliselt lähemale - maailmamajandus ei ole primitiivne süsteem ja faktoreid on erinevaid.

    on vaja mõlemat - nii ressursse kui pädevust

    Sellega on vist kõik nõus. Nüüd ma väidaks tasakaaluks vastupidist - pädevus on primaarne, sest kui seda pole, pole ka ressurssidega midagi peale hakata. Olgu selleks puit, kivisüsi, viljakas pinnas, nafta, plutoonium, alumiinium, päikeseenergia või vesinik.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Paigaltammumiseks sobivad tõesti mõlemad võimalused - nii loll ressursihunniku otsas kui tühjade kätega taibu. Aga nende kahe nulli puhul on mõttetu mingeid primaarsusi ja sekundaarsusi eristada (kuigi kristlikule mõtteviisile on kindlasti loomuldasa sümpaatsem Vaimu esimus ainelisuse ees).

      Tuleb ikka lähtuda tsivilisatsiooni kui ökoloogilis-majandusliku komplekssüsteemi loogikast ja selle konkreetsest faasist. Kui see on kasvuperioodis (vaatleme praegu õhtumaid, eks), siis on kogu aeg omane, et üha rohkem inimesi liigub komplekssust haldavatele ametitele, ühiskond kõige üldisemalt humanitariseerub (agraar-, tööstus-, info- etc), põllumehi ja seppasid läheb tõepoolest üha vähem vaja, eks, küll aga üha rohkem igasugust "preestrite" klassi, alates õpetajatest lõpetades juristidega.
      Tänases PMis oli jälle Pajulalt tore nupuke, kus tõi näite, et aastel 1970-2010 kasvas USAs juristide arv 400000lt 1,2 miljonini. Jah, kuhu need panna...
      Muuseas põllumeeste arv ikka vähenes, aga mitte selle pärast, et inimesed oleks raskelt pehmostunud, vaid nende järele nõudlus järjest kahanes. Kasvav ja tehnoloogistuv ühiskond jätabki inimesele üha humanitaarsemad ja raskemini mehhaniseeritavad valdkonnad, aga kui see protsess enam järkuda ei saa (nt rahavastik ja tööstuse kasv ja sellega kaasuv energiatarve ja ressursikulu kasv), siis... noh, peale tulevatel noortel pole kuhugi minna, nad jäävad üle ehk töötuks.
      Muidugi võib moraliseerida ja öelda, et kuradi hispaanlased raisk, pooled noored ei viitsi nüüd ja äkki enam üldse tööd teha

      Kustuta
    2. Nii juhtub, kui ajaloolisest sattumusest inimuniversaal teha, ning seejärel - nii ootuspäraselt! - endale meeldivast lähikogemusest tuletada inimkonna tipp. Kujutle vaid kõiki neid teisi kultuure ja kogu inimkonna ajalugu: need rumalukesed ei mõista üldsegi, et inimkonna üldine täius on just nimelt olukord, mis meeldib Hardo Pajulale. Minule endale näiteks muud kriteeriumit vaja polegi.

      Kustuta
    3. andke andeks ma lihtsalt pean seda ütlema - isegi kui liikumissuund on õige siis standardviga on arutluskäigul nii suur, et sealt saab mitmekordse bussi läbi sõita. narrative fallacy.

      ülalviidatud artikli kohta - peak gold, peak silver aga miks siis mitte näiteks tipu sool? või tipu rahvastikurände puudumine?? (igaks juhuks - ma ei vaidle rahapakkumise mõju üle reaalmajandusele ja poole pealt ei jaksanud enam lugeda ka)

      Kustuta
    4. Alati on tolle standardvea kirjeldus ka lahkesti oodatud. "Narrative fallacy" enda kirjeldus ei anna kätte, miks üks on suurem narratoloog kui teine.

      Kustuta
    5. aga palun - standradviga iseloomustab hinnangu täpsust. narrative fallacy - võimetus vaadelda fakte ilma mingi jutustusega seostamata.

      Kustuta
    6. Mihkel, ma küsiks, mis on arutelu eesmärk?

      Pidev tasanditevaheline hüplemine ei ole hea ja pean tunnistama, et see häirib mind nii Sinu kui Vipi puhul. Kord on juttu tsivilisatsioonist kui ökoloogilis-majanduslikust komplekssüsteemist ja selle faasidest, siis tuleb tõendusmaterjaliks mingi ajas ja ruumis väga piiratud lõik näiteks 10a periood USA-s.

      Võtame ühe tasandi ja let's follow through. Kui 1998-2008 naftahinna, majanduskasvu, aktsiabörside ja kinnisvara seosed nagu Vipp Sinu poolt ZAUMis viidatud artiklis ette pani, siis võtamegi need indeksid ja spekuleerime korrelaltsioonide üle.

      Teine variant on rääkidagi üldfilosoofiliselt. Ka saab üsna huvitavalt. Näiteks võib kogu seda asja vaadata ka sedapidi, et pädevus piltlikult öeldes loob ressursi. Et me hakkame mingit asja nägema siis, kui hakkab tekkima kujutlus, kuidas seda kasutada. Ma ei väida, et see täielikult nii on aga mõttena on huvitav.
      Seejuures saaks just Sulle ja unesn6idujale ette heita neid asju, milles ise peak-oil skeptikuid süüdistate. Et tulenevalt isiklikust eksistentsikogemusest olete jõudnud veendumuseni, et just teil on au ära näha tsivilisatsiooni lõpu algus või et inimvaim on maailmast irdunud just teie käsitluses, sest omistate endale objektiivset maailmanägemisvõimet. Aga kui nii arutleme, siis suvaliselt fakte noppides me mõttekäikudele kinnitust ei leia.

      Kolmas võimalus on lihtsalt endale ja teistele oma maailmavaadet state'da aga sellest ma isiklikult huvitatud ei ole.

      Kustuta
    7. Ühesõnaga, "narrative fallacy" on mõiste, mis leidub ühesainsas popraamatus, mis ei ole formaalne arutlusviga ega ole ka väga tõsiseltvõetav mitteformaalse arutlusveana, kuna näiteid olukorrast, kus ta vastu ei eksita (kus ta on üldse sisuliselt rakendatav), leiab parimal juhul vaid matemaatikast... ja "error bar", kui on seda mõeldud, on mõiste mis on rakendatav vaid statistilises analüüsis ja ei ole seetõttu mingilgi sisulisel moel rakendatav antud narratiivsele arutelule... seega jääb üsna hämaraks, kas ja mida Jaak Raidil üldse on öelda, kuna ta kasutatavad mõisted ei näi olevat ei seotud ega kohased.

      Kustuta
    8. JFL,
      arutelu eesmärk?
      No küllap midagi rahvavalgustuse laadset. Ja tõesti, selle üks eeldus on see, et tunnetusel on ka mõõde, mida traditsiooniliselt nimetatakse teadmiseks, ja see on miski, mis aksioloogiliselt ületab subjektiivse maailmapildi jms. See võib häirida nii ülimalt järjepidevat demokraati (iga indiviidi valik ehk arvamus ehk maailmavaade on põhimõtteliselt võrdne, sest see peab olema võrdne, sest meil puudub ABSOLUUTNE (!) ühismõõt, millele neid reastada), kui ülimalt järjepidevat antropoloogi (teadlase asi on tuua esile erinevaid kalatoogimisviise, mitte neid väärtustavalt hierarhiseerida!).
      st " Et tulenevalt isiklikust eksistentsikogemusest olete jõudnud veendumuseni, et just teil on au ära näha tsivilisatsiooni lõpu algus või et inimvaim on maailmast irdunud just teie käsitluses, sest omistate endale objektiivset maailmanägemisvõimet" - sellise kangusastmega skeptistsimi tunnistades kaotab igasugune arutelu üldse mõttekuse. Kõik võivad rahumeeli raporteerida üma persolnaalseid ja täisvõrdseid veendumusi, kellegi ei saa olla teadmist, sest meil puudub ABSOLUUTNE ühismõõt, millel saaks subjektiivsuseülese tõsikindlusega väita, et Maa on ümmargune, mitte lapik.

      Hüplikust ma aga eriti ei täheldanud. Õigupoolest ma üritangi selgitada, et seal pole hüplikkust..."Kord on juttu tsivilisatsioonist kui ökoloogilis-majanduslikust komplekssüsteemist ja selle faasidest, siis tuleb tõendusmaterjaliks mingi ajas ja ruumis väga piiratud lõik näiteks 10a periood USA-s. "
      Iga tsivilisatsioon ongi ja alati ja igas etapis ökoloogilis-majanduslik komplekssüsteem (ja nimetet 10a periood üks märgiline murranguline etapp selles).

      Kustuta
    9. ok kui sai siia juba üldse kirjutatud siis pean ka nähtavasti selgitama oma viimast ütlust.

      Üritan järjepidevalt juhtida tähelepanu asjaolule, et kuigi inimarengu seisukohast on teiepoolt esiletõstetud energiahulk ja kasutuseffektiivsus üliolulised, siis sellega teguriga ei anna ühte moodi kõiki ajateljel toimunud saavutusi ning sündmusi selgitada.

      Jääajal tõesti kasutati vähem energiat kui tänapäeval või isegi sada või kaksada aastat tagasi.

      Samas tõesti ei ole kuigi arukas materdada inimese skepsist väidete suhtes millega üritatakse ainult ühte faktorit kasutades luua kõikehõlmav lugu. Kuna me räägime sisuliselt ajas toimuvate protsesside kirjeldamisest lubage mul sõnastada vastuväide selliselt - isegi kui kaks nähtust toimuvad ühes ajaraamistikus ja isegi kui näiliselt võiks eeldada mingit seost, siis nende nähtuste vahel ei pruugi eksisteerida tegelikku kausaalset seost. Lisaks, leitud seos ei pruugi kirjeldada faktilisi andmeid parimal viisil sest hinnang seosele on liiga üldine või ebatäpne. Tegelikult võimalikke kimbatusi mis inimarengu kirjeldamisel võivad tekkida on väga palju, sest arengut mõjutavate tegurite hulk on ülisuur.

      kusjuures irooniline on see et omamoodi sarnane viga on ka peavoolu majandusteadusel, mis üritab lähtuda kõikehõlmavast teooriast ja seda jõuga igale nähtusele kohaldada.

      Torkena veel - “popraamatu” ja “popraamatu autori” väga suur väärtus tuleneb sellest, et ta juhib tähelepanu enamkasutatava metoodika lihtsusele või rakendamatusele. Ühe asjana juhitakse mh ka tähelepanu sellele, et füüsiline maailm on lihtsamini kirjeldatav kui inimühiskond sest protsessid käituvad täiesti teistmoodi.

      kokkuvõttes eeldame siis korraks närvide rahustuseks ja Pajulani jõudmise eesmärgil et see peak oil värk on absoluutselt ning ümberlükkamatult õige. Nüüdsiis Pajula teema - mismoodi planeerite sellest lähtuvalt argumenteerida, et lääne ühiskonnad ei kuluta liiga palju haridusele. Minul on täiesti ükskõik mis ühikuga kulukust väljendada, argumentatsiooniks võite kasutada nii dzaule, kaloreid, metalle või minupoolest kasvõi teravilja. või jumalhoidku kui juba niikaugel oleme siis kasvõi rahalisi ühikuid. nasa, apollo ja muud palun mitte mängu tuua.

      Kustuta
  10. Igaks juhuks küsin, enne kui Pajula teksti loen: kas tegemist on järjekordse "teadmus on ammendamatu ressurss" tüüpi artikliga, kus maailmast irdunud inimvaimu piiramatut võimet ülistatakse? Ehk teisisõnu: kas tegemist on kaasajale sobivamasse sõnavarra ümberpandud teoloogilise kiitusega - või kasvõi hurjutamisega, et maailmast sõltumatu vaim on valele teele pööranud? Küsin, kuna ma ei viitsi väga oma aega kulutada sekulaarse teoloogia lugemise peale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mitte nii hull kui siin: http://mihkelkunnus.blogspot.com/2010/10/kinnitatud.html
      st inimvaimu loovus pole paratamatu jumalikkus, mis tsivilisatsiooni vääramatult arenguteel hoiab. Pigem nii, et jumalikku mõistust saab ka valesti kasutada - nt humanitaaraineid õppides - ja see viib vankri kraavi

      Kustuta
    2. Noh, tore seegi. Muide, möödaminnes võib mainida, et 19 sajandi lõpul oli levinud veendumus, et teadus on valmis ja enam pole jäänud tuhkagi teha. Ehk siis arvati, et parajasti kättejõudnud olukord, mis endale meele järele on, on tegelikult mingisugune kulminatsioon. Aga ma juba kordan ennast...

      Kustuta
  11. Et kui nüüd veelkord sama asja leierdada... kas keegi osutaks mulle mõne kirjatüki, mis väidab järgmist:

    1. Inimkond on lineaarselt progresseeruv;
    2. Progressi kriteeriumid on universaalsed, ajaloost ja ühiskondlikust kontekstist sõltumatud;
    3. Progressi tulemusel inimkond saavutas oma kulminatsiooni kas minevikus või on saavutanud selle mõnes praeguses kultuuris, mis ei ole kirjutaja enda oma ja on väljaspool tema kogemust.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Polegi ühtegi vastust, ehkki iga teine libertaar usub omaenda võiduklusse, mis temast endast ideaaltulemuse peaks tegema. Eesti libertaarid, kus te olete?

      Aga see selleks. ZAUM-i tasemel jõuetult veendujalt kindlasti ei saa küsida teemade kohta, mis läheks nende enda maailmast väljapoole,,,

      Kustuta
  12. Paar näidet sel teemal
    J. Tainter : http://intersci.ss.uci.edu/wiki/index.php/The_Collapse_of_Complex_Societies

    C.Hall : https://www.youtube.com/watch?v=HZOAovp0S6s

    VastaKustuta
  13. Tahaks juhtida tooriumireaktoritele (http://en.wikipedia.org/wiki/Thorium-based_nuclear_power), millel on potentsiaali tõsta taas ERoEIkütus indeksit (niikaua kuni see tarbimise tõttu jälle hinnaliseks muutub).

    Kahjuks on maakoores veel 130+ triljoni dollari väärtuses toornaftat, mida naftaärimehed tahavad iga hinna eest reaalseks rahaks konverteerida.

    VastaKustuta