3. september 2015

Pagulased, multikulti, rassism. Paar fragmenti.

Ilmus „Äripäevas“ 3.09.2015 pisut lehesõbralikumaks toimetatult.
Eeldavad rahulikku täida-lüngad lugemisviisi, palun vabandust.



Ikka multikultist, rassismist ja eugeenikast



Pagulasteemast on nii palju räägitud, et ammendav ülevaade ületaks lehemahu suurusjärkudes. Seega toon järgnevates teesides välja mõned vähem levinud aspektid.

1. Kas multikulti on väärtus?
Lühim vastus: jah, on. Aga siin tuleks meelde tuletada, et väärtus tähendabki selles kontekstis kultuuri väärtust, mis tähendab, et seda ei saa selgitada kasu või mõistlikkuse kategooriates. Sellist tüüpi väärtusele orienteerumine võib olla ühiskonnale vägagi kulukas, aga selle väärtussüsteemi liige võib ajada uhkelt pea püsti ja teatada: „Me ei tee seda kasu pärast, vaid see on meie kultuuri väärtus!”
Mis kasu on moslemil Mekas käimisest? Tihti on see pööraselt kulukas, ebamugav ja paljud hukkuvad rüsinas. Õige vastu on: sest olla moslem tähendab sooritada palveränd Mekasse.
Hakata sellist tüüpi väärtusi kasukategooriatesse tõlkima on jõuetu advokaatlus.

2. Kas nn euroopalikud väärtused on toredad?
Mitte eriti. Sobib taas võrdlus palverännakuga Mekasse. See pole midagi hullu, kui moslemikogukond ei asu Mekast kaugel ja pole suur, aga see traditsioon muutub üha kurnavamaks, kui kogukond paisub ja levib. Natuke multikultit on tore, kuid palju on üsna põrgulik. Aga need on väärtused ja väärtuste juurest Exceli tabeliga ei vehita. Mis oleks kui eestlased jätaks laulupeo ära, sest seda raha saaks kasulikumalt kasutada?


3. Kas nn euroopalikud väärtused on mõistlikud?
Ei, need on lausa lollid. Aga nii ütleb juba kõrk kulturoloog.
Üks nn euroopalikke põhiväärtusi on üldinimsus, see tähendab, et inimestevahelised erinevused ei loe. Isegi kui sildiks on „Erinevus rikastab” kannab see väärtust, et inimeste vahelised erinevused ei loe.
Häda on selles, et tegelikult loevad nii pärilikud erinevused kui kultuurilised erinevused. See lause paneb aga moodsa õhtumaalase võpatama, sest see on tema kultuuri ühe alusväärtuse otsene eitus.
Aga teadus avaldab mõju aeglaselt, kui üldse. Küllalt on teadlasi maha löödud, küpsetatud jne.

4. Häda kultuurierinevuste pärast.
Kultuurierinevusi talutakse üsna hästi oma kultuuriruumi kõrval (kui see pole agressiivne, näiteks territoriaalsete pretensioonidega kultuur). Talutakse ka oma kultuuriruumi sees, kui tajutakse end turvaliselt.
Kõige valulisem näide koodide paljususega ilmneb soolisel suhtlemisel. Piltlikult: noormees võib neiut solvata nii sellega kui paneb talle käe põlvele kui ka sellega, et jätab panemata, nii joogi eest maksmise kui maksmata jätmisega.
Erilugu on veel maakultuuridega (kui see ikka on maakultuur, mitte kild linnakultuuri maal). Kujundlikult: oleks õilis sadism tuua kõrbepoeg või mägilane hangede ja rabalaugaste vahele. Pagan, loevad ka geograafilised erinevused!
Suurlinnad on multikultilase päriskodu.

5. Õuduspilt laevatäiest tumedatest noormeestest
Kas nad on keskmisest agressiivsemad ja kriminogeensemad? Loomulikult, aga seda mitte nende rassi pärast, vaid selle pärast, et noored mehed on igas populatsioonis kõige agressiivsemad ja kriminogeensemad. Vanglad on lõviosas täidetud just noorte meestega ja seda üle maakera. Kuna neil puudub võimalus omakultuuriliseks sooliseks suhtluseks, siis on ka seksuaalne frustratsioon garanteeritud.
Oh õud, loevad isegi soolised ja ealised erinevused!


6. Eugeenika
Rasside olemasolu eitamine on moodne kreatsionism st väärtuste nimel faktide eitamine.
Nimetamatuseni kurikuulus Adolfi projekt meenutab eelkõige koerte tõuaretust st see oli põhilaadilt esteetiline. Tõukoerad aga ei ole eriti vitaalseid ja jõulised, vaid tihti lausa elujõuetud. Mõned eriti puhtad koerarassid ei suuda iseseisvalt paljuneda, osad on pidevas agoonias, Saksa lambakoera tagasilla on äpardunud kunstnikud peaaegu düsfunktsionaalseks aretanud. Loomulikult toimivad kõik aretusprintsiibid ka inimliigil.
Nahkpeadele on mul teaduselt kehv uudis: rätipeade populatsiooni spermakvaliteet on parem kui eurooplaste populatsiooni oma. Peale kemikaalidega reostatud keskkonna on moodne meditsiin üheselt düsgeeniline. Igiammune väärtus Hippokratese vanne on muutunud mõneti oma vastandiks. Eesti meeste sperma kvaliteet on üks Euroopa parimaid, sest heaoluühiskonna mõju pole veel praegu siia jõudnud. Geenimaterjal paraneb seal, kus ellu jäävad tugevamad, mitte seal, kus praktiliselt kõik. Õhtumaade arstid suudavad juba mõnda aega suguküpseks inimisendiks poputada sellist geneetilist materjali, et sel puudub igasugune mõistuslik põhjendus ja see projekt on ühiskonnale väga kulukas. See on täiesti selge väärtus.






1 kommentaar: