3. detsember 2015

Armastada eestlast. Martini ja Ahto lugu.

Päevakommentaar ERRi 03.12.2015

Armastada eestlast. Martini ja Ahto lugu.


Joseph Conrad olevat öelnud kord Herbert George Wellsile: „Meie vaheline erinevus on fundamentaalne, Wells. Teie ei hooli inimkonnast, kuid arvate, et seda annab parandada. Mina armastan inimkonda, kuid tean, et ega ei anna ikka küll!“
Hästi öeldud. Selgelt ja täpselt öeldud.
Aga et muuta see tähelepanek kodusemaks ja meid rohkem kõnetavaks, võime Conradi ja Wellsi asemele panna näiteks Martini ja Ahto ning inimkonna asemele lihtsalt eestlased. Martin ütleks siis nõnda: „Meie vaheline erinevus on fundamentaalne, Ahto. Teie ei hooli eestlastest, kuid arvate, et neid annab parandada. Mina armastan eestlasi, kuid tean, et ega ei anna ikka küll!“

See fundamentaalne erinevus on õigupoolest õige väike, aga see-eest taandamatu. Küsime näiteks, kas Jakob Hurt oli rohkem Martin või Ahto, kas ta panustas eestlaste parandamisele või armastas neid nii nagu nad on? Kui võtta tema kuulsaim ütlus, siis tuleb möönda, et Jakob Hurt on pigem Ahto kui Martini sugulane. Kutsus Hurt ju eestlasi saama vaimult suureks. Rõhutan: saama! Sellist üleskutset on mõttekas esitada ainult neile, kes on vaimult väiksed. Mõistagi lootuses, et nad suudavad saada vaimult suureks. Praegu ei ole, aga võiks olla.

Uskuda kellegi arenemisvõimesse on ikka riski peale minemine, sest toetutakse ju millelegi, mida veel ei ole, toetutakse usule. Sest “usk on kõige loodetava olemus, alles nähtamatute asjade olemasolu tõestus” nagu võib lugeda Pauluse kirjast heebrealastele.
Ka praegune kliimakonverents on kokku kutsutud usus, et võimukandjad suudavad kokku leppida ja inimkond suudab teha ajaloolise pretsedendi, tähendab, käituda mõistuspärselt.

See fundamentaalne erinevus ilmneb ka siis, kui reageeritakse oma hoolealuse negatiivsele käitumisele, näiteks kaklemisele või tikkudega mängimisele. Ahto käratab vihaselt või nördinult, et tal on nende pärast häbi. Tal on häbi, sest ta usub, et eestlane oleks võinud nõnda mitte käituda. Martini reaktsioon on aga teistsugune, tema süüdistab olusid ja moraalselt korrumpeerunud võimureid, kelle otsused panid eestlase nõnda käituma. Martin ütleb, et näete, ma ju hoiatasin, ma ju ütlesin, et ei tohi eestlast ärritada, ta hakkab ju peksma ja märatsema.

Tasub tähele panna ka seda, et kui moraliseerimise juures võtta sihikule ainult üks rahvus – no tavaliselt see oma rahvus – siis rassism-tüüpi diskrimineerimine suhtumisena siiski säilib. Isegi kui on rüütatud antirassistlikku üleskutsesse. Näiteks moralistlik süüdistushüüatus, et eestlased on rassistid, on ise rassistlik. Sest omistab rahvusele kui tervikule ühe negatiivse omaduse.

Kui natsionalist-rassist usub, et tema rahvus või rass on tegelikult ka tsiviliseeritum, targem, moraalsem ja igati parem kui teised rahvused või rassid, siis oma rahvusele või rassile kõrgemaid nõudeid esitav moralist soovib, et tekiks olukord, mil natsionalist-rassistil olekski õigus. Kujutame ette, et moralist hüüatab: „Hei, eestlased! Olge nüüd arukad, kained, sõbralikud, ausad ja moraalsed!“ ja eestlased olekski seda. Sel juhul tekiks ju olukord, kus natsionalistil-rassistil olekski õigus – eestlane olekski de facto teistest parem.
Mõistagi seda ei juhtu. Aga antirassistlik oleks siiski moraliseerida antirassistlikult. Inim-indiviidide moraalne võrdsus tuleb sellest, et neile kõigile esitatakse võrdsed moraalsed nõudmised. Nii eestlaselt kui venelaselt tuleb võrdselt nõuda arusaama ajalooperspektiivide subjektiivsest paljususest, nii heledanahaline kui tumedanahaline peab suutma mõista sõnade tähenduse kultuurisõltelisust jne.

Nii Ahto kui Martin, aga ka die blonde Bestie, blond metslane – ütleme näiteks, et ta nimi on Kristiina – tohivad tegutseda ainult põhiseaduse raames. Muide, Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 12 kõlab järgmiselt:

§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.

Aga Jakob Hurda pärand väärib põhjalikumat järele mõtlemist küll. Hurt kutsus üles eestlasi saama vaimult suureks. Rõhutan, vaimult! Tuleb saada vaimult suureks, mitte džiibilt või supermarketilt.


8 kommentaari:

  1. Teades sind kui moralistist pedagoogi, kes usub haridusse ning selle valgustavasse jõusse, tunnen huvi, kas usud, et ühte rahvust/rahvast on võimalik harida/valgustada? Või on lapseea lõppemisega arengul kriips peal?

    Sinu loo Ahto on muide lootusetu idealist ning ootab võimatut. Realistlik moralist (on selline kombinatsioon üldse võimalik?:)) lepiks ehk alguses miinimumprogrammiga, mis sõltub oludest. Nagu liikluses: liiklusõnnetusi ära kaotada ei ole võimalik, ent vähendada küll.
    Sinu loo Martin ütleks, et meie maal on alati nii palju liiklusõnnetusi olnud, see on meie enesemääramisõiguse osa.

    Tervitades,
    Risto

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ike on arengut, aga liiga kiire see pole.
      Eks Ahto ja Martin ilmesta siin teatavaid heuristilisi äärmusi. Mõõdukus on täitsa oluline voorus.

      Kustuta
    2. No, aga alustame näiteks levinud argumendist, et homoseksuaalse abielu seadustanud riigid on üldplaanis tolerantsemad. Seda argumenti kasutatakse (ja on ka eesti debatis kasutatud) peamiselt nende poolt, kes usuvad, et seaduse vastu võtmine teeb tõesti ühiskonna tolerantsemaks (st. et justkui muid eeldusi selleks eriti ei ole).
      Vot samasugune suhtumine kumab läbi ka muude teemade puhul. Olgu selleks teemaks siis rassism, sooline diskrimineerimine või isegi vägistamisjuhtumite arvu vähendamine. Et mida loodus pole andnud, annab riik oma malakaga.

      Mõni ärksam ütleks selle peale muidugi, et "Pidage nüüd, te ajate eeldust ja tagajärge sassi!". Aga näe, katsu sa seda vaielda, statistika on ju täiesti ilmne ja isegi kõhutunne kinnitab. ;)
      Kujutage nüüd ette mida minu kõht tegi kui ma lugesin Välisinvestorite Koja ettepanekuid.

      Kustuta
    3. Huvitav tõesti, nt praegu peetakse läänemaailma suurteks probleemideks depressiooni ja ülekaalulisust. Ei kõla nagu tolerantse(ma) ühiskonna probleemid :) Seadused on selles osas vast lihtsalt kivid jões ja vesi voolab teist teed pidi edasi.

      Ise usun küll ka hariduse "valgustavasse jõusse", aga esmalt oleks vaja määratleda, mis on psüühika, milline on psüühika struktuur, ja alles siis saame hakata seda teadlikult tulemuslikult arendama. Praegu on ikka rohkem selline lampi tegutsemine, et äkki joppab ja mõnikord joppabki.

      Kustuta
  2. Nagu Ülo Vooglaid ütleb, ei saa õpetada ega arendada, vaid saab luua õppimiseks ja arenemiseks vajalikud tingimused. Ehk pidas Martin seda silmas. Hurda hüüatus tuleb siiski panna ärkamisaja konteksti ja näha seal ka tarkust, et tõeliselt häid materiaalseid tulemusi saadakse ideelisi eesmärke püstitades(ei laota müüri, vaid ehitatakse templit). Aga kas heebrealastele kirja Paulusele omistamine oli levinud näpukas või lugemiskontroll? :)

    VastaKustuta
  3. Terve rahvas tõepoolest ei ole selline ega teistsugune. Aga mõnikord paisuvad probleemid nii üle pea, et on vaja üldistama hakata. Ühte inimest uurid luubi all, kahte ka kümmet sadat ka aga kui küsimus on sadades tuhandetes või miljonites, siis tuleb üldistama hakata. Mis see protsent võiks küll olla, kes seda teab aga küllap vist kõik on nõus, et riiki sisenenud mustlastega on rohkem komplikatsioone kui ntx. riiki sisenenud jaapanlaste või sakslastega. Rahvuste paremusjärjestust on tõepoolest objektiivselt üsna keeruline teha. Aga sama kehtib mitte ainult rahvuste vaid kõige muu kohta. Kõik joolijoodikud ei põhjusta avariid Mis me siis teeme, legaliseerime? Või hakkame iga tahmas peaga vahele jäänut individuaalselt uurima? Et kas võib edasi sõita või mitte? Või siis stereotüübime ja korjame joomarid kõik roolist maha? Rahvustega sama asi.Õigupoolest seda juba tehakse. Teatud riikidel pole teiste riikidega näiteks viisavabadust. Ja teinekord on viisat raske kui mitte võimatu saada. Ja kedagi ei huvita, et kõik nad pole sellised.

    VastaKustuta
  4. Paistab, et Lobjakas on lõpuks kapist välja tulnud kui tõsiusklik internatsionalist:

    "Lahendus, igas ajaperspektiivis, saab olla vaid inimõiguste/õigusriigi täieliku autonoomia kindlustamine riigitegevuse teoorias ja praktikas ning selle sõltumatuna hoidmine kogukondlikest imperatiividest, ükskõik kui demokraatlikult või rahvusvahelise õiguse norme teenivaina neid ka ei esitataks."

    Igasugune edasine analüüs tema kirjutiste üle peaks juba toimuma meditsiinilises kontekstis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lobjakas ja mõned teised veel on jah meditsiinilised juhtumid.Terroristid ja mõrtsukad on rohkem eurooplased kui kodanik, kes sotsiaalmeedias massimmigratsiooni vastu pahameelt avaldab. Tänases Postimehes kutsub ta jälle üles meid vangi panema kui me räägime või kirjutame midagi mis talle ei meeldi.

      Kustuta