Püha Jürgeni võitlus erakoolilohega

Avaliku arvamuse kujundamisest erakoolitemaatika näitel. Üks fragment.

Püha Jürgeni võitlus erakoolilohega

9.aprillil tegi Jürgen Ligi oma Facebooki seinale postituse, mis algas sõnadega:

„Sünnipäevapohmelus. Kinke sai liiga palju. Meid hinnati nagu loomi ja kommenteeriti kui karja.“

ja lõppes nii:
„Kuidas ühest erahuvist teha ainus huvi ja selle ohjeldajast "ühe teema mees", on näidanud trollid ja näitab aastatagune stardipauk, millest pakun noppeid, sest see on kestnud sõltumata eksperthinnangutest olukorrale ja valede ümberlükkamistest (Võrrelge kirjapandut sündmustega ning probleemi "lahendustega"):
"Kui … otsust muutma suutsime sundida, olime tublid. Nüüd on aga veel suurem pähkel. Jürgen Ligi ….ajab seda väga jõuliselt, eesmärk on leida lisavahendeid õpetajate palgatõusuks. …..asi tuleb kiiremas korras väga suure avaliku kella külge panna - see valitsus ei saa endale veel ühte rinnet lubada (hotellid ja kütuseaktsiis juba on). Mina näen, mis levelil me mängima peame:
- kirik peaks avaldama arvamust, et planeeritav muudatus viib kristlike koolide sulgemiseni

- mõned arvamusliidrid peaks avaldama seisukoha, et ühiskonna arenguks on vaja erinevaid inimesi, erinevaid pedagoogikaid jne

- waldorfkoolid peaks rääkima valikuvabadusest ja sellest, et me ei ole tavalised erakoolid, vaid pakume pedagoogilist alternatiivi

- suured erakoolid peaks rääkima õigustatud ootusest

- tippnäitlejad / -muusikud vmt peaksid rääkima, et kunst ja looming on hariduses olulisemad kui nende tänane osakaal enamus koolides

- ettepanek rahastamise muudatuse osas tuleks koos asjaliku kaaskirjaga saata igale Riigikoguliikmele- jne - jne

Ühesõnaga - Jürgen Ligi ei ole mees, keda AK kaamera paneb otsust muutma - siia on vaja taha saada suur avalik huvi. Tegutseda tuleb kohe. Appi tuleks kutsuda mõni Eesti tipp PR firma. Rõhuda tuleks ühiskondlikule huvile (seda see ju on) ja teha ettepanek töötada pro bono. Ilma liialdamata - see on nüüd küll elu ja surma küsimus."

Aasta eest ei tahetud allkirjastada koalitsioonilepingut haridusministrikandidaadi nime tõttu. Ettekääne oli, et õpetajad kardavad sellist ja et tulevad suured tülid. Tülisid pole tulnud, tulnud on suured huvid, ja EPLlt kingiks väide, et haridusminister hoiab haridusraha endale, ning taas mulje, nagu halvustaksin koole ja lapsevanemaid:

"Ligi ihnete näppude vahele pigistatud rahakotist üritavad suuri rahatähti õngitseda Waldorfi koolide, katoliiklike õppeasutuste ning igasuguste Rocca al Marede kasvandikud ja nende vanemad. Erakoolide eestvõitlejad on ammu tembeldatud rikkureiks, privileegide nõudjaiks ja alatuiks inimesiks“. Ma muidugi pole ainus, kogu valitsus sai seal sünnipäevaks ainult seda kollast ollust.
.Aga õnne sünnipäevaks ikka. Ma ei jäta jonni, et ses riigis võiks kehtida mingi vastutus ka kõigi ühise asja eest.“

Olgu. Vaatame siis punkthaaval, kuivõrd „stsenaariumi järgi“ asi on läinud.

- kirik peaks avaldama arvamust, et planeeritav muudatus viib kristlike koolide sulgemiseni

Suutsin välja guugeldada Urmas Viilma kirja peaministrile (07.05.2015), aga üldiselt on kiriku hääl ühiskonnas sama vali kui tavaliselt st praktiliselt märkamatu.

- mõned arvamusliidrid peaks avaldama seisukoha, et ühiskonna arenguks on vaja erinevaid inimesi, erinevaid pedagoogikaid jne

Ei ole küll täheldanud, et selle aabitsatarkuse korrutamine oleks meedias kuidagi eriliselt ja temaatiliselt võimendunud (erinevuste kui väärtuste ülistamine käib püsiva, ütleme, sallivusele õhutamise tõttu niikuinii)

- waldorfkoolid peaks rääkima valikuvabadusest ja sellest, et me ei ole tavalised erakoolid, vaid pakume pedagoogilist alternatiivi

Waldorfkoolid pole teemas eristunud, esineb lihtsalt kui üks näide loetelus. Debati keskne termin on ikka see õnnetu „erakool“ ilma sisuliste eristusteta mõiste sees.

- suured erakoolid peaks rääkima õigustatud ootusest

Taas ei või pigem ei. Õigustatud ootust on maininud hoopis Eesti Haridustöötajate Liit ja ka Vabaerakond

- tippnäitlejad / -muusikud vmt peaksid rääkima, et kunst ja looming on hariduses olulisemad kui nende tänane osakaal enamus koolides

Seda aspekti ei puudutata kultuuriinimeste pöördumises üldse.

- ettepanek rahastamise muudatuse osas tuleks koos asjaliku kaaskirjaga saata igale Riigikoguliikmele- jne - jne

Ei oska kommenteerida.

Appi tuleks kutsuda mõni Eesti tipp PR firma. Rõhuda tuleks ühiskondlikule huvile (seda see ju on) ja teha ettepanek töötada pro bono.

Nojah, eks siit siis korraga see Jürgen Ligi arvamus, et tegutseb PR-firma ja ka põhjus, miks see nii ei ole. PR-firma, eriti tipp PR-firma ei tegutse pro bono st heast tahtest ja tasuta.

Ilma liialdamata - see on nüüd küll elu ja surma küsimus.

See on aga taas nukker tunnistus sellest, et erakoolid ei võitle selle nimel, et seisusekohast praefaasanit ei vahetataks Selveri grillkana vastu, vaid et taldrik üldse lauale jääks.

Jätkame analüüsiga.

Esiteks.
Kes on see anonüümne strateeg ja hall kardinal? Guugelpildi järgi on tegu ühe Põlvamaa maaelu säilimise eest võitlejaga, nooremapoolse mehega (küllap lapsevanem), kes on seotud Johannese kooliga Rosmal, õpilasi pisut alla saja, vabatahtlikkus ja vanemate töö paistab igast kohast, õppemaks õpilase kohta kuus 40 eurot (mõne riigikogulase tõld põletab selle raha eest diiselbensiini paari päevaga). Uuri ise lähemalt! No ei tõmba see koolike munitsipaal- ja riigikoole tühjaks!

Teiseks.

Kas ükski „stsenaariumipunkt“ on vale või alatu? Vastupidi, kõik on õiged ja mõistlikud, võib-olla pisut naiivsedki oma siiruses (eriti, mis puudutab tipp PR-firma kaasamist pro bono).

Kolmandaks.
Tihti on kõnekam äratoodust see, mis jäetakse ära toomata. Niisiis, mille lõikas sellest motivatsioonikirjast välja Jürgen Ligi?

Tere!

Kui talvel Põlva Vallavalitsuse oma otsust muutma suutsime sundida, siis
olime tublid. Nüüd on meile ette veeretatud aga veel suurem pähkel.

Teen lühidalt.

Täna oli Riigikogu kultuurikomisjonis arutluse all erakoolide rahastamise
teema. Jürgen Ligi on teinud ettepaneku 2016 aastast erakoolidele
tegevuskulusid mitte maksta ning ajab seda väga jõulisel. Kohalviibija
sõnul ei valda minister teemat ning ei ole valmis mingiks aruteluks. Kehv
kombinatsioon. Eesmärk on leida lisavahendeid õpetajate palgatõusuks.
Ajaline plaan: seaduse muudatus soovitakse vastu võtta enne suvepuhkust.

Hea uudis on, et mitmed komisjoniliikmed (sh koalitsiooni omad) ei ole
sellise lähenemisega nõus (teiste seas ei ole asjaga päri ka näiteks endine
Õpetajate Lehe peatoimetaja Kalle Muuli). Täpne jõudude vahekord ei ole
hetkel veel teada.

Kui me tahame, et meie kool ka 2016 aastal edasi tegutseb, siis tuleb minu
arvates kiiremas korras asi väga suure avaliku kella külge panna - see
valitsus ei saa endale veel ühte rinnet lubada (hotellid ja kütuseaktsiis
juba on). Mina näen, et näiteks (esmased mõtted viitamaks mis levelil me
mängima peame):
- kirik peaks avaldama arvamust, et planeeritav muudatus viib kristlike
koolide sulgemiseni
- mõned arvamusliidrid peaks avaldama seisukoha, et ühiskonna arenguks on
vaja erinevaid inimesi, erinevaid pedagoogikaid jne
-  waldorfkoolid peaks rääkima valikuvabadusest ja sellest, et me ei ole
tavalised erakoolid, vaid pakume pedagoogilist alternatiivi
- nn suured erakoolid peaks rääkima õigustatud ootusest - ei saa nii suures
mahus üleöö muuta ühe tegevusvaldkonna finantseerimise põhimõtteid
- tippnäitlejad / -muusikud vmt peaksid rääkima, et kunst ja looming on
hariduses olulisemad kui nende tänane osakaal enamus koolides
- talvel w-ühenduse poolt HTMile tehtud ettepanek rahastamise muudatuse
osas tuleks koos asjaliku kaaskirjaga saata igale Riigikoguliikmele
- jne
- jne

Ühesõnaga - Jürgen Ligi ei ole mees, keda AK kaamera paneb otsust muutma -
siia on vaja taha saada suur avalik huvi.

Kõike seda me ise ei jõua. Lõpututeks kooskõlastusteks aega ei ole -
tegutseda tuleb kohe. Mina näen, et appi tuleks kutsuda mõni Eesti tipp PR
firma. Rõhuda tuleks ühiskondlikule huvile (seda see ju tegelikult on) ja
teha ettepanek töötada pro bono.

Ilma liialdamata - see on nüüd küll elu ja surma küsimus.

Nojah. Asi on läinud ikka kenasti stsenaariumi järgi küll. Jürgen Ligi stsenaariumi. „Kohalviibija

sõnul ei valda minister teemat ning ei ole valmis mingiks aruteluks.“ Eriti viimases võis hiljuti veenduda ka iga „Foorumi“ vaataja. 

Ja isiklikuks solvumiseks põhjust küll ja küll.

Väga kõnekas on ka see, milliste tsensorikääridega tsiteerib Ligi ülaltoodud tegevuskava:

Sellest:
- nn suured erakoolid peaks rääkima õigustatud ootusest - ei saa nii suures

mahus üleöö muuta ühe tegevusvaldkonna finantseerimise põhimõtteid

jääb see:
- suured erakoolid peaks rääkima õigustatud ootusest

Tähendab, argumentatsioon lõigatakse ära. Ja arusaadav, sest see on ju jälle mõistlik. Kool on suure inertsiga asutus, nagu tuumajaamagi seda ei saa klõps-klõps sisse ja välja lülitada. Pealegi nende asutamiseks on võetud laenu, investeeritud nii inimestesse kui infrastruktuuri ning plaanid ja prognoosid on tehtud lähtuvalt kehtivatest seadustest.

Eriti irooniliseks teeb asja see, et nüüd tahab selliseid jänesehaake teha mees erakonnast, mille üheks põhimantraks on see, et maksudega ei mängita, sest finantskeskkonna stabiilsus on ülioluline, mis tahes pikemaajalisteks ettevõtmisteks.

Tartlasena võiks veelgi mõruma muigega nentida, et kui Reformierakonna suurtoetaja Neinar Seli Tartus mingit kinnisvara arendab – oo, ja ta arendab palju! - siis läheb kohe ikka hoopis teisiti kui planeeritud, kohe ebaseaduslikkuseni. Viimati selle hotelliga, mis on kena sümboolsusega kohe raekoja taga. Aga pole hullu, omad joped linnavalitsuses seadustavad asja tagantjärele, sest ega saa ju ometi juba püsti olevat hoonet lammutama hakata. See pole mõistlik!

P.S. vt ka "Äripäeva" analüüsi 13.10.2015