Kunagi XXI sajandi teise kümnendi alguses olla toimunud Maata Maal üks sõjakas mõttevahetus nelja ülla digimoni vahel. Andmed on lünklikud, side Maata Maa ja Maa vahel läheb üha segasemaks, ei mäletagi, kas selle loo jutustas mulle seaks vihastanud lehm või lehmaks vihastanud siga. Olgu, mis oli, mälu oli tal igatahes lünklik ja jutt eksalteeritud, ent õpetlikku võib leida ikka. See olla toimunud umbes nõnda:
Fisiro: Venemaal tegi üks tegelane peaminister VladimirPutinile "teene". Nimelt katsus ta läbi tuhande naise tissid ja läks siis sama (pesemata) käega Putiniga kätt suruma. Uskumatult paljud lasid end käppida ikka, aga osadele ilmselgelt hakkas see vastu. Kui rinnad deseksualiseerida, kaoks sellistel aktsioonidel kohe mõteDonsi: See on rõve, see on rõve! Mulle küll meeldib, et mu rinnad on seksikad ja ma mulle meeldib olla seksikas!
Fisiro: Mulle meeldib ka olla seksikas. Aga siis, kui MINA tahan, mitte siis kui keegi otsustab!
Mikun: Olgu, Fisiro, tahtmisega ei saa argumenteerida, aga suudad sa tuua mõne aktsepteeritava ja mõistliku vastuväite (väidetesüsteemi, ideoloogia), mille järgi [naise] paljastatud rindkere on [erinevalt mehe omast] amoraalne?
Või oleme ses pluralismi ja võrdväärsete vaadete paljususes leidnud tõesti mingi absoluutse tõsikindluse? ;)
Fisiro: Mikun, küll ma juba leiaks, aga ma ei hakka end ometi ise pisendama.
Mikun: Olks, ma lihtsalt ei mäleta, et keegi oleks ses diskussioonis maininud sedagi , et deseksualiseerides rinnad, kaob võimalus kasutada neid survevahendina.
Kamik: Mai tea, kas silmad on seksuaalsed kehaosad? Aga silmadega survestamine on äärmiselt levinud nähtud. Kui sulle ikka otsa vaadatakse... niimoodi... siis on survestatud, nii, et kusagile pole põgeneda.
Ja kui rinnad võtta keha küljest ära ja asetada läbirääkimiste ajaks kapiservale, siis kas need kapil asuvad rinnad oleksid ka veel niimõjuvad... või loeks ikkagi isik, kelle külge need algselt mõeldud olid?
Ja kui rinnad võtta keha küljest ära ja asetada läbirääkimiste ajaks kapiservale, siis kas need kapil asuvad rinnad oleksid ka veel niimõjuvad... või loeks ikkagi isik, kelle külge need algselt mõeldud olid?
Mikun: Siin ei oska anda muud nõuannet, kui te rohkem empiiriat ja vähem sofisme. Vaata lihtsalt, milliste kehaosade paljastamisega saab protestida, ühiskondlikku taluvust ületada jne.
Kamik: Ma tõsiselt ei kannata protežeeriva hoiakuga inimesi. See on muidugi minu, kui naisterahva (ettenähtult kaitsealuse, järelikult lolli, tulemusena vait olema kohustatud isiku) puhul tõsine puudus. Empiiriliselt, mitte sofistiliselt.
Ratsionaalselt ja loogilsielt ütleksin, et argument "kui rinnad deseksualiseerida, siis ei saa neid survevahendina kasutada", peaks feministi suust kõlama mitte rindade deseksualiseerimise vastu- vaid pooltargumendina. Feminismi mõte nimelt on sugude ebavõrdsuse, järelikult igasuguse soopõhise rõhumise ja survestamise kaotamine.
Mikun, ma ei oska sulle ka muud nõuannet anda, et mine ja korja neid vastuargumente sealt, kus neid leidub - täiesti empiiriliselt - kes pori otsib, see leiab ka.
Ratsionaalselt ja loogilsielt ütleksin, et argument "kui rinnad deseksualiseerida, siis ei saa neid survevahendina kasutada", peaks feministi suust kõlama mitte rindade deseksualiseerimise vastu- vaid pooltargumendina. Feminismi mõte nimelt on sugude ebavõrdsuse, järelikult igasuguse soopõhise rõhumise ja survestamise kaotamine.
Mikun, ma ei oska sulle ka muud nõuannet anda, et mine ja korja neid vastuargumente sealt, kus neid leidub - täiesti empiiriliselt - kes pori otsib, see leiab ka.
Mikun: Sinu etteheide oli aga seksistlik :) su oma sõnade järgi: soole ei tohi argumenteerides viidata/osutada. Seda tegid aga sina, mitte mina..
Kamik: Oi! Vabandust, Mikun. Ma ei kannata protežeeriva hoiakuga inimesi täiesti olenemata nende soost. Tavaliselt ammutavad nad oma hoiakule tuge mingist staatuslikust argumendist - olles kas vanemad, meessoost, või vingema hariduspaberi omanikud. Need kolm on tüüpilisimad ja levinumad ettekäänded-argumendid enese targimaks pidamisel ja vastaskõneleja vait sundimisel (kas siis vaikimisi või otse välja öelduna). Mikun pole muidugi ühtki argumenti enda protežeeriva hoiaku õigustamiseks öelnud. Kuulaks kohe huviga.
Mikun: Aga kas on teoreetiliseltki võimalik, et ma olengi targem? (hoolimata vanusest, soost, pabereist)
Kamik: Teoreetiliselt on kõik võimalik, siiski... tõeliselt tark inimene jätab vastaskõnelejale ka tema õiguse ja mis põhiline, EI SOOVITA palumata mitte kuradi midagitki
Madin olla kestnud veel kaua ja lahku mindud vahustena. Liikus ka jutt, et Mikun polnudki üllas digimon, vaid Suure Fabo saadetud provokaator. Kes teab, kes teab...
***
Kuna ka mind on korduvalt süüdistatud šovinismis ja antifeminismis, siis võtan vähemalt hetkeks progressiivse hoiaku ja hüüatan koos suguõvedega – deseksualiseerida naiserinnad!
Nagu olen korduvalt öelnud: ühtegi liikumist ei kahjusta keegi rohkem kui loll pooldaja. Seega on nemad ideoloogilised põhivaenlased.
Alustagem puhastustööd!
Alustagem puhastustööd!
Nii, siin on üks reklaampilt:
Kui sina, naine, või veelgi hullem – end feministiks nimetaja! – kuulutad taolisi pilte nähes, et sellised reklaamid alandavad ja (seksuaal)objektistavad naisi, tea, et oled kõige hullem šovinist, hunt lambanahas, feminismi sildi all šovinistlike stampide põlistaja. Saagu sada täid su sooneutraalset kubet närima!
Olgu, halastan su pääle, sest sa pole tihti salakavalal ja õel passeist, vaid lihtsalt üks valusalt loll tulipea, kes mõne suvalise sildi najal oma revolutsioneerimiskihu rahuldab, ja selgitan pisut. Kui osutad sellele pildile ja ütled, et näe, naist esitatakse siin pelga seksuaalobjektina (mehe jaoks), siis sellega oled sa ju andud nõusoleku ja kinnituse sellele, et paljas naise ülakeha on seksuaalobjekt! Loe teksti, krt!, parfüüm on seal meeste jaoks! Parfüüm! Tao see endale pähe! (kohe „Kumm on seks“ kõrvale)
Piisab kui naiserinnad deseksualiseerida ja see reklaam on täiesti jõuetu! Ha-haa! Kujuta ette kõiki neid türastunud firmabosse, kes istuvad himuralt kõõksudes oma ****punnis kottide peal, näpistavad sekretäri tagumikust ja kiidavad heaks reklaame, kus paljastatud naiserindadega reklaamitakse kõike autokummidest lõhnaõlideni – nad võivad siis kõik kohad naiserindu täis toppida, aga, ha-haa!, see ei tööta enam, sest meie, tõelised feministid, oleme need deseksualiseerinud, ha-haa! Nagu nipsti!
Paras neile domineerivatele kiimakottidele! Ja Putin vaatab nõutu näoga perfonksitajat, kes talle oma tuhandetissist kätt sirutab! Ha-haa!
Niisiis, suguõved, barrikaadidele! Deseksualiseerime rinnad!
Paar volikirja soolise võrdõiguse volinikule ja need reklaamid, mis praegu veel naisi objektistavad ja alandavad, on sama tõhusad kui see:
Näete, kuidas kergitab rindu, prunditab huuli... irvitab, rsk!, veel irvitab... Sest ta siga on nii kindel, et kõigi nende žestide ja paljastuste aseksuaalsus on tema kui domineeriva soo monopol. No vaatame kauaks, ha-haa! See on ju kultuuriline konstruktsioon! Ha-haa! millest saab varsti kultuuriline dekonstruktsioon! Ha-haa!
Muide, selle esimese pildi sain ühest „feministlikust“ blogist. See „feminist“ kurdab seal, et selline reklaam alandavat naisi! Daah! Deseksualiseerime rinnad ja sellel omasüülisel alandusel on lõpp!
Või vaadake seda haledat kiunumist siin, offensive to women, offensive to women. Nüüd kujutlege samadesse rolli mehi. Ha-haa! Niisama lihtne see ongi! Piisab vaid meie deseksualiseerimisprogrammist ja puule naalduvast seksobjektistatud teksamodellist saab selgasügav Michael Bolton, ha-haa!, müügu sellega oma teksaseid!
ei saa pointist aru
VastaKustutaHämaras on ka selgeim tekst loetamatu, öelnud Goethe. Kui's mina siis kommentaarist..
VastaKustutaLeebemat: http://www.flickr.com/photos/clickandclash/sets/72157626584908000/with/5658642294/
VastaKustutaHaardkoorimat: http://www.squidoo.com/cheesecakeboys
kas ma olen ainus, kelle arust ei muutuks tolle Tom Fordi reklaami seksualiseeritus oluliselt, kui modellil oleks pluus seljas? seksuaaliseeritus tuleb seal kõige enam ju sellest, et pikergust eset aetakse läbi pilu, kaasa aitab ka see, et nahk on niiskelt läikima löödud nagu suguakti ajal ikka juhtub.
VastaKustutaSiin on küll paljas naisetorso, aga seksualiseeritus?
http://www.artic.edu/aic/collections/artwork/11294
Siin pildil on lausa palju paljaid rindu, aga seksualiseeritusest on asi kaugel.
http://www.spencertunick.com/artwork.html
Ei ole need asjad nii lihtsad, et tiss on näha ja kohe on seks.
Õlgmehikeste peksmise kohta jätan kommentaari kellegi teise kirjutada.
Ma ütlen, mida võiks näha: Tom Fordi reklaamid, eriti viimane sari, alandavad mehi (heteroseksuaalset iha) - nii juhtub, kui geid hakkavad tegema justkui hüper-heteroseksuaalset (hard core maskuliinset) reklaami (nii võib juhtuda ka siis, kui mehed teevad reklaame naistele või täiskasvanud reklaame lastele vms, st pannaks mööda, viltu, liialdatakse vms). Võiks ju küsida, et mis tal "ikkagi naiste vastu on", kui ei teaks, et see on gei-maailmast, gei-mõtteviisist lähtuv ettekujutus. Ma olen juba kusagil tulnud mõttele, et nii naise sublimeerimises (ülendamises)kui ka naise objektistamises (alandamises) teevad geid heterodele silmad ette.
VastaKustutaAga ei saa aru sellest hr. Kunnuse virinast seal - mis hullu on selles, kui reklaame vaadeldakse ja kritiseeritakse feministlikust vaatepunktist? Miks mitte? Ja üldse...
Kas ma olen õigesti aru saanud, et postitaja on põhikohaga pedagoog, st ülikoolis käinud jne.
"mes ma soole siis soovitaks... mene uuesti mehele(leia omale normaalne naine) ja kui tülitsema kipud, siis ela kasvõi leppimisepäevade pärast, mis pärast tulevad. pane ühte majja korraga nii taevas kui pörgu. seda sa vist peaksid oskama. ja kui sul peaksid lapsed tulema..." :))
VastaKustutaAitäh vastu kajamast! Saan nii paremini aru, kus ja mida nähakse ja mõistetakse.
VastaKustutaVõti oli sihitud fraasi "Nagu nipsti!"
Pilkasin siin usku, et mingit märgisüsteemi saab ühe õilsa ja innuka tahteaktiga ümberstruktureerida.
Sellest ka see sõge jaatus, bitte schön!, deklareerime, aga mõju on täpselt vastupidine, sest märgisüsteemid on a) olemuselt sotsiaalsed, b)tohutult inertsed.
Feministliku tõlgenduse vastu pole mul midagi, vastupidi, pean seda väga oluliseks.
Siin on üks aga - mille "jaatus"? Viia mingi asi absurdi - see on sõge jaatus? See on katse või kompulsioon näha, eeldada millegi taga (mingit eeldatavalt olemuslikku) sõgedust - ja see sõgedus sealt välja destilleerida, seda ise kehastama asuda (kas ei ole seda läbi sajandite tehtud ja kas ei tehta seda ikka edasi?). Suhestuda sellesse millegisse vaid selle äärmuslikes, st ise enda poolt äärmusse viidud vormides.
VastaKustutaKui feministid või kes iganes protesteerivad naise esemestamise vastu reklaamides, siis selle hoiaku sõgeda jaatamise teed minnes jõuame sinu järgi (miskipärast?) justkui selleni, et rinnad tuleks üldse deseksualiseerida.
Samal moel võiks järeldada, et kui keegi protesteerib immigrantide ekspluateerimise vastu, jõuame seda sõgedalt jaatades väiteni, et immigrandid tuleks üldse vabastada töötegemisest elatise teenimise eesmärgil. Jah, kõlab küll absurdselt, aga keda see naeruvääristab? Kas inimese objektistamine ja ekspluateerimine on paratamatud, konstantsed, salaja teame seda ja teeme teatrit - tahad seda öelda? Ärge üritagegi...
Tom Fordi reklaam oleks sellega kongeniaalne: see reklaam näib esmapilgul sisendavat tavalist loogikat: "Kui x, siis y" (kui sul on Tom Fordi parfüüm, siis saad...), tegelikult on sõnum aga: võta Tom Ford ja ÄRA PAREM ÜRITAGI (milleks sulle see loll lehm seal, suu ammuli).
Tom Fordi reklaam ütleb, et: seksuaalssuhet (ja armastust) ei ole olemas, on ainult üksildane või paaris masturbeerimine (lisaks muidugi ilusate asjade tarbimisele) ja... SEE ONGI TORE.
VastaKustutaAga üks sõgeda jaatuse näide koolist.
Õpilane: "Koolitoit võiks parem olla!"
Õpetaja (endamisi, oot-oot, tattnina, ma annan sulle õppetunni): "JAH, JUST!! Meie kooli lastele tuleks anda gurmeetoitu Egoistist ja ka söögivaheajad võiksid pikemad olla, et nad saaksid seda gurmeetoitu väärikalt nautida ja üldse... milleks koolis ÕPPIDA, eks ole! Teeks nii, et ainult käikski koolis end täis õgimas riigi raha eest, OLEKS JU VAHVA, mu kallis marakratt (sa igavene eesel)!"
Midagi sellist, ah?
Kas sa, Kunnus, mitte ise ei objektista siin praegu naise ülakeha nii et vähe pole selle üle polemiseerides taastootes tühja lora, mida kritiseerida püüad? Üldse, kas poleks aeg kuidagi diskursust muuta ja kirjutada vahelduseks positiivset kriitikat, st kriitikat, mis ei taastooda kritiseeritava objekti vigu?
VastaKustutaJa lähenedes teise laine feministliku diskursusega, kus isiklik on poliitiline: kas sa ise siis ei objektista oma keha oma mõttes?
(Ma tean, et sulle ei meeldi, et kriitika sinu tekstide pihta on alati isiklikku laadi, aga ma feministina võin seda endale lubada.)
JA,
VastaKustutaaha, sain vist nüüd aru.
Ma ei ektrapoleeri absurdi protesti naiste objektistamise vastu, feministliku kultuurikriitikat vms
Selles mõttes olin üpris otsesõnaline - deseksualiseerida naiserinnad!
Üritasin näidata, et kuigi mingil esmapilgul või mingis idealismis võibki näha kõnealuses deseksualiseerimisprogrammis teatavat feminimi, võrdõiguslikkust, siis selle algoritmilik rakendamine võib anda üpris vastupidiseid tulemusi.
Fisiro: "Nimelt katsus ta läbi tuhande naise tissid ja läks siis sama (pesemata) käega Putiniga kätt suruma. Uskumatult paljud lasid end käppida ikka, aga osadele ilmselgelt hakkas see vastu. Kui rinnad deseksualiseerida, kaoks sellistel aktsioonidel kohe mõte"
Sellist suhtumist jaatasin sõgedalt
Uah, Aleksandra, see oli nüüd küll üks vägevalt kihiline ja eneseleviitav kommentaar...
VastaKustuta"kas poleks aeg kuidagi diskursust muuta ja kirjutada vahelduseks positiivset kriitikat, st kriitikat, mis ei taastooda kritiseeritava objekti vigu?" + "feministina võin seda endale lubada"
Ma arvan, et selline "vigu taastootev" kriitika on ka vajalik; toimima peaks umbes sama moodi nagu Hamleti korraldatud näidend vennatapjast kuningale.
Aga jah, feminism peaks olema nagu paat, mis jäetakse maha, kui jõgi ületatud. Selle oht muutuda (ainsaks) soolist eristust taastootvaks diskursuseks on kaunikesti suur
VastaKustutaSa ju tead, et see pole mitte vastus mu küsimustele, Kunnus. See on lihtsalt möödavastamine.
VastaKustutaOk, püüan vastata.
VastaKustutaa)Ei, minu arust ma ei objektista. Vähemasti ses alandavas ja protesteerimistväärivas mõttes, et naisest tehakse kasvõi vaikimisi eeldustega objekt mehe jaoks vms. Objektistan sedavõrd, kuivõrd olen objektiivne ja iga objektiivsus on deanimeeriv, hinge, subjektsust, pärisnimelisust kaotav.
b) Kontruktiivsus on alati tore. Laske aga käia!
c) sellest küsimusest ei saa ma vist päris täpselt aru. Kas ma oma mõttes objektistan oma keha? Ähmane.. ja kuidas see oleks poliitiline?
Siis: see sulgudes olev märkus on ausaltöelda üsna häiriv. Mis erivolitused ja eriõigused see feministiks olemine annab?
Ma olen ju ka feminist..
Siis palun defineeri oma feministlik positsioon nüüd ja kohe võimalikult selgelt.
VastaKustutaLaenan...
VastaKustuta"Mu enesekirjelduses on feminism sünekdohh. Matemaatiliselt korrektne ("a kuulub hulka X"), aga oma ebatäielikkuses teeb natuke rahutuks. Pole kohanud, aga kui kohtaks, teeks mind üpris nõutuks tegelane, kes on näiteks feminist ja rassist korraga. Feminism ja antirassism on mu jaoks ühe ja sama eetilise hoiaku erinevad konkretiseerigud. Ja päris kindlasti pole ma siin originaalne.
Feminism on natuke kitsavõitu mõiste. "Inimesi ei tohi a priori hierarhiatesse lahterdada nende sünnipäraste üldkategooriate tõttu." Mõni sünnib naisena, mõni mehena, mõni mustaks, mõni valgeks, mõni homoks, mõni heteroks jne. Lisaks muidugi liberalismi alus: "Iga täiskasvanud inimene peaks saama ilma hirmu või eeskosteta langetada nii palju tagajärjekaid otsuseid oma elu nii paljude külgede kohta, kui sobib kokku kõigi teiste täiskasvanud inimeste samasuguse vabadusega.""
Ja viskaksin palli tagasi ka: palun defineeri oma feministlik positsioon nüüd ja kohe võimalikult selgelt.
(Kuigi mul on jätkuvalt raske ette kujutada MIS TAHES feminismi, mis annaks end feministiks nimetajale mingid eriõigused... ja kuidas see tiitel saada?)
Mis eriõiguste paranoia sind muudkui kummitab? Feministlik positsioon lubab mingil määral minetada selle lõputu objektiivsuse tagaajamise ja läheneda asjadele ka isikliku perspektiiviga. Suuri üldistusi muidugi isikliku kogemuse põhjal teha ei saa, aga isikliku kogemuse/teadmise omamine on ju pigem positiivne.
VastaKustutaSinu keha objektistamise küsimus tekkis selle habeme-pildi peale siin profiilil. Lisaks sellele, kas sa ei arva, et see on feministlik arusaam, et millegi analüüsimine hõlmab ka analüüsija enese-analüüsi, juba puhtalt sellepärast, et probleem üldse tõusetub? Või peaks siinkohal viitama hoopis mingisugusele vulgaarpsühhoanalüütilisele nähtusele?
Minu feministlik positsioon on midagi võrdsusfeminismi ja millegi uue ja huvitavama otsinguil vahel, aga kui ennast ideoloogiliselt peaksin määratlema, siis ilmselt feminism on kõige lähemal, feministlikud probleemid kõnetavad mind kõige enam (miks on naine niivõrd Teine ja miks me seda nii loomulikuna võtame? miks tekib arutelu "kas sellist riiki me tahtsimegi?" kui ühe või teise ülikooli naissoost vilistlased äkitselt rohkem raha teenivad kui meessoost lõpetajad? - miks see ei ole absurdne?). Millegi uue otsingute all mõtlen, et naiste võrdsuse või paremuse paljastamine pole võib-olla kõige parem meetod muutusteks, küll aga mind huvitab, mis oleks alternatiiv.
Ja kuidas sa põhjendaksid feministlikult, miks sa põrmustasid süstemaatiliselt Birk Rohelennu raamatud nii täielikult, aga noored meesautorid jätad täiesti vaatluse alt välja? Kas see pole lihtsalt üks pisut odav trikk eksponeerida oma suurepäraseid ideid veel suurepärasemana, kõrvutades ja naeruvääristades üht kultuuriliselt Teise positsioonil olevat kirjanikku ja tema loomingut? Või Kristiina Ehini puhul võtsid kirjutada terve oopuse autori funktsioonist, aga tunnistasid ausalt, et ei viitsi end isegi pühendada Ehini loomingusse. Feminismi üks oluline tahk on ka hoolimine, mitte lihtsalt huupi võrdsuse taga ajamine. Feministina sa muidugi tead seda ju isegi.
Et analüüsimine peaks hõlmama ka analüüsija eneserefleksiooni nüüd küll kuidagi eripäraselt feministlik ei ole... või kui, siis on kogu humanitaaria viimased nelikümmend aastat padufeministlik olnud.
VastaKustutaMe tegelikult ju teame, et elu on passionaarne, et subjekt kannatab millegi tõttu. Kui me kedagi loeme, siis meil tekib alati küsimus: miks sa kannatada? Ja (lacanlikult): mida sa tegelikult tahad?
VastaKustutaMeid tegelikult ei huvita paralleelmaailmas eksisteerivate pueriilsete tegelaskujude (Fisioro, Mikuna jne) pseudodialoogid, juuksekarva lõhestamine "matemaatilise korrektsuse" või loogika nimel, ninatark apelleerimine "objektiivsusele" - see on suitsukate.
VastaKustutaMeid huvitab sinu passioon.
Aleksandra,
VastaKustutaüks mõtteharjutus. Kujutle ette maailma või vähemasti inimgruppi, -põlvkonda, kes ei võta naist kui Teist, kellele sugu ONGI juba täiesti sekundaarne mittehierarhiline kategooria, (kes ei ole Beauvoir&co arhaismidest ja kompleksidest seestunud jne)...
"Kas see pole lihtsalt üks pisut odav trikk eksponeerida oma suurepäraseid ideid veel suurepärasemana, kõrvutades ja naeruvääristades üht kultuuriliselt Teise positsioonil olevat kirjanikku ja tema loomingut?"
pardon, minu arust ei ole naine kultuuriliselt Teine ning secundo: ma arvan, et sellist suhtumist on väga barbaarne indutseerida..
Või millised on mu võimalused?
a) kritiseerin meeskirjanikke --> olen šovinistlik siga, sest vaikin naiskirjanikud maha
b) kritiseerin naiskirjanikke --> olen šovinistlik siga, sest "põrmustan süstemaatiliselt Birk Rohelennu raamatud nii täielikult, aga noored meesautorid jätad täiesti vaatluse alt välja"
c)ülistan naiskirjanikke -->olen feminist ja võrdõiguslane, sest hoolin
Kommenteerin: Käidagu *****!
(d) vaatatagu lahkesti kogu mu kriitikatööd, seal on mehed ja naised läbisegi ja koguhulk on üldse nii väike, et üldistusi veel raske teha)
JA,
VastaKustutaneed pueriilsete tegelaskujudega pseudodialoogid on copy-paste Facebookist :D:D:D
st mitte minu tobe fantaasia, vaid elu ise
(pidasin elementaarseks viisakuseks, et kasutan pseudonüüme ja serveerin dialoogi fiktsionaalse üldistusena)
Mu passioon?
VastaKustuta"Filosoofia ajalugu on suurel määral inimtemperamentide kokkupõrgete ajalugu. Kuigi niisugune käsitlus võib mõne mu kolleegi silmis paista alavääristav, püüan ma neid kokkupõrkeid arvesse võtta ja seletada nende abil suurt hulka filosoofidevahelisi lahknevusi. Olgu professionaalse filosoofi temperament milline tahes, püüab ta filosofeerides temperamendifakti igati varjata. Temperament ei ole konventsionaalselt tunnustatud põhjendus ja seega püüab filosoof oma järelduse toetuseks rõhuda umbisikulistele põhjendustele. Ometigi annab filosoofi temperament ta mõtlemisele märksa tugevama kallaku kui ükski tema rangelt objektiivsetest eeldustest. Temperament, nii nagu ka mõni fakt või printsiip, muudab teatud tõendid tema jaoks kaalukamaks, mille tulemuseks on tundelisem või kalgim maailmavaade. Filosoof usaldab oma temperamenti. Ihates universumit, mis tema temperamendiga sobiks, usub ta iga universumikujutust, mis sellega sobib. Ta tunneb, et vastupidise temperamendiga inimesed ei taba maailma iseloomu, ja ta peab neid oma südames ebapädevaiks ja tõelise filosoofia suhtes "kõrvalseisjaiks", olgugi et nad võivad oma dialektilise võimekuse poolest temast kõvasti üle olla.
Ometigi ei saa filosoof avalikul foorumil pretendeerida ülemale tunnustusele või autoriteedile ainuüksi oma temperamendi põhjal. Sellest sugenebki meie filosoofilistesse aruteludesse teatav ebasiirus: kõikidest meie eeldustest kõige võimsamat ei mainitagi."
-William James
Sorry, Kunnus, aga sa oled mõttetult ülbe ja kujutad asju must-valgelt ja sõna "feminism" ja mõiste "feminist" teevad su paranoiliseks ja hüsteeriliseks - otsid muudkui kaitset ja püüad näidata, et sinu sõna on valjem kui minu oma. Milleks?
VastaKustutamm.. mõisted mind eriti ei ärrita. Aga sooline hierarhiseerimine küll. Eriti ex nihilo.
VastaKustutaVau! Siis järelikult selline mõtteharjutus Aleksandrale:
VastaKustuta1) esmalt püütakse sulle vägisi selgeks teha (banaalset) tõde, et asjad ei muutu "nipsti!", sest "märgisüsteemid on a) olemuselt sotsiaalsed, b)tohutult inertsed" (kes see idioot õigupoolest oligi, kes vastupidist väitis?)
2) ja siis palutakse sul kujutleda "maailma või vähemasti inimgruppi, -põlvkonda, kes ei võta naist kui Teist, kellele sugu ONGI juba täiesti sekundaarne mittehierarhiline kategooria, (kes ei ole Beauvoir&co arhaismidest ja kompleksidest seestunud jne) - tähendab mingit mitteseestunud (asotsiaalset, identiteedi mõttes ujuvat) subjekti või kogukonda, kes on (kas kuidagi nipsti? kui ei, siis kuidas, mis aja jooksul ja mille mõjul?) ületanud märgisüsteemide sotsiaalsuse ja inertsuse (vähemalt mis puudutab arhailist ja kompleksioosselt hierarhiseerivat arusaama soost - sugupoolest - soorollidest).
Mus on alati tekitanud hämmingut, kui keegi feminismist rääkides endast välja läheb - neid on nii meeste kui ka naiste seas; harilikult, kui veidi torkida, järgneb mingi laviin süüdistusi (ükskord oli loengus üks naisdoktorant, kes hakkas ärritusest värisedes süüdistama feminismi selles, et tema laste isad plagama on pistnud - "patriarhaalse funktsiooni" allakäik on kõva teema tegelikult juba eelmise sajandivahetusesd ajast peale; huvitav, mis sellest lõpuks saab).
VastaKustutaMa kardan, et kui F-S Rootsi performance (+ reklaamid a la Tom Ford) projitseerida ühele tasandile kirjanduskriitikaga, siis saab vastuolu küll (nagu JA osutab), aga selle projitseerimise hinnaks on, vabandust, olemuslikud kaod, mille võiks aforistlikkult kokku võtta: "Kirjandusteostel pole genitaale, sugumarkereid [ja neid ei maksa sinna juurde mõelda!], kehadel aga küll [ja neid ei maksa sealt ära mõelda!]"
VastaKustutaKujutle inimest, kes on ületanud soolised erinevused - liikunud tagasi paradiislikku seisundisse (enne pattu lanagemist)?
VastaKustutaSee inimene on ideaalne kirjanduskriitik?
VastaKustuta"mm.. mõisted mind eriti ei ärrita. Aga sooline hierarhiseerimine küll. Eriti ex nihilo."
VastaKustutaKui soolised hierarhiad on olemas, siis nendele osutamine (kritiseerimine) ei muuda küll kedagi automaatselt nende taastootjaks.
JA,
VastaKustutajah, ma arvan, et kirjanduskriitika on üks neid valdkondi, mis on märksa-märksa enam deseksualiseeritavad kui inimkeha ja - selle väljaütlemine mõjub juba koomiliselt - sekundaarses sugutunnused.
Hea Anonüümne, KUIDAS need soolised hierarhiad ikka olemas on?
Automaatselt tõepoolest ei tee, aga mõnel konkreetsel juhul küll (nagu A. ülal).
Mehe sõna:
VastaKustuta"Näen Maarjamaad oma vaimusilmas alati kui naist. Kui sellist naist, keda on meie pika ajaloo vältel korduvalt alandatud ja koguni vägistatud. Keda on rusikaga otse näkku löödud. Kui pereema, kes seisab vintsutatuna meie ees, kuid kes kasvatab sellele vaatama oma lapsed suureks, annab neile armastust, ja püüab oma vaoshoitud muresid mitte välja näidata. Kellel õnnestub alati, ka siis kui hambad huulde löödud on, naeratusega näol oma saatusest üle olla. "
Jüri Estam
Tegu on kujundiga, Eesti on soolistatud, aga siingi kisub sisse otseselt "seksualiseerimine" ("... ja koguni vägistatud").
VastaKustutaEesti on kas jalge alla tallatud hoor (vaenlaste jaoks) või kangelaslik emakuju (meie jaoks).
Lihtsalt, et näe - ikka see töötab veel (Hitleri kirjutas ka kunagi sõna-sõnalt, et juudid vägistasid Ema).
See töötab ja mingis ühiskonna osas jääb alati töötama. Nagu rinnad jäävad alati olema seksuaalmarkereiks. Millest aga ei järeldu mitte kuidagi, et ei peaks taunima samasuguseid ilminguid vaimses sfääris, või taga hullemaks, riiklikes institutsioonides...
VastaKustutaAga "osutus" sellele, et Jüri Estami sõna on Mehe sõna, et Mihkel Kunnuse kriitika on Mehe kriitika, et Rein Veidemanni kirjanduslugu on Mehe kanoniseerimisakt, on seksistlik, šovinistlik jne
Vabandust!
VastaKustutaValge Mehe Sõna
mhm. Kuna essentse pole, ei saa need ka kelleski manifesteeruda. Ei naise ega valge keskealise heteroseksuaalse meespoliitiku (jüriestamlikkus on üksikjuht)...
VastaKustutaHmm, see oli minu sõna (see "Vabandust!")
VastaKustutaPeale selle,isegi kui olemusi ei ole, on mul teiste suhtes foobiaid ja eelarvamusi, usu mind
VastaKustuta1) palun reseksualiseerida rinnad, mu meelest toimivadki sellised reklaamid just deseksualiseerivalt - seksi imago jääb külge lõhnale-autole-etc., rindadest jääb vaid järgi tükk liha;
VastaKustuta2)mihkel-poisi kaitseks: tema kriitikaobjektide näol ongi ju tegemist soost olenematu halva kirjandusega, isegi kui nende kriitikaks valik on soost olenev. no rohelind ja ehin kellegi jaoks vb nii mitte, aga mindki tabab nende puhul kohe esimesel leheküljel maaja-kallasti-sündroom: tahaks ropendada ja maha sülitada. eesti kirjandus on ammu ületanud augeiase tallide mõõtmed ja rookimiseks tuleb mingi valik teha.
Mihkel-poisi kahjuks, paraku, tuleb siiski tähendada, et ta ei kavatsegi mehe eest väljas olla, mehe rolli ja vastutust omaks võtta ;-)
VastaKustuta- "eesti kirjandus on ammu ületanud augeiase tallide mõõtmed ja rookimiseks tuleb mingi valik teha" - endale vaimselt jõukohase või sobiva teose leidmine ei tohiks kujutada endast müütilist kangelastegu, herakleslikku
"Hea Anonüümne, KUIDAS need soolised hierarhiad ikka olemas on?
VastaKustutaAutomaatselt tõepoolest ei tee, aga mõnel konkreetsel juhul küll (nagu A. ülal)."
"Mees, mehelik" on kiitus, "naine, naiselik" on solvang. Mees on inimene, norm, naine on naine (soolistatud, igavene Teine, hinnatakse mehest lähtuvalt). Näide kirjandusest: "Maailmas ei leidu sellist öölokaali, kus inimene võiks pikemat aega istuda, kui ta ei saa osta keelekastet, mis purju paneb, või kui tal pole kaasas tütarlast, kes ta pea lõplikult segi on ajanud." (Salinger)
Kui selliste asjade jaoks pole silma/kõrva, siis ei ole meil millestki enam rääkida, sest näiteid elust võib tuua lõputult.
"Või vaadake seda haledat kiunumist siin, offensive to women, offensive to women. Nüüd kujutlege samadesse rolli mehi. Ha-haa! Niisama lihtne see ongi! Piisab vaid meie deseksualiseerimisprogrammist ja puule naalduvast seksobjektistatud teksamodellist saab selgasügav Michael Bolton, ha-haa!, müügu sellega oma teksaseid!"
Ja ongi. Naine on objekt, mees on subjekt ja kõik on müügiks (eriti naine). Vahetades subjekti ja objekti kohad mingis stsenaariumis (haha laps ei vaatagi jäätist näljaselt, jäätis vaatab last haha), ei saagi sama tulemust. Tere tulemast planeedile Maa.
Siinkohal häirib sõna "kiunumine". Üks inimene lööb teist ja kui too näitab välja mingisugust valumärki, on see hale kiunumine, sest ega lööja ja pealtvaatajad seda valu justnagu ei tundnud, järelikult pole olemas. Aga mis see löök ikka muud oli, kui nn koha kätte näitamine.
Ja mis veel, põhimõtteliselt on võimalik kõike seksualiseerida ja deseksualiseerida, absoluutselt kõike (muidugi mitte üleöö). Mõned mehed seksivad oma autodega, see instinkt pärineb ürgajast? Aafrika hõimudes, kus naise rinnad on paljastatud, ei ole need mingisugused imeasjad, vaid igapäevane nähtus, naistel lihtsalt on need. Keegi ei kuku erutusest pikali. :)
Muidugi tänapäeva tarbime-kõike ühiskonnas, kus raha saadakse kõik-müügiks teel, on oluline muuta rohkem asju tarbitavaks, apetiitseks, seksualiseerituks (uus seksikas telefon!). Peaasi, et müüb, ja inimesed, kes iseseisvalt ei mõtle, on see kõige parem sihtgrupp.
(Njah, Beauvoir mis Beauvoir.
VastaKustutaBeauvoiril oleks ammu aeg surra, ta on tõesti Sartre'iga paras paar)
Saan aru, aga räägime natuke mööda.
Püüdsingi näidata, et need eeldused, see metafüüsika, mis teeb võimalikuks arusaama, et Salingeri vmt näide on kuidagi representatiivne, on seksistlik.
Saligeri hääle lugemine tõeseimaks, autentseimaks, normatiivseimaks (olgus siis Inimese ja/või/ehk Mehe) hääleks, on seksitlik. Täpsemalt naisšovinistlik.
Läbi Salingeri ei kõnele mingi naissust allutav ja alandav mehelikkus.
„"Mees, mehelik" on kiitus, "naine, naiselik" on solvang.“
„Ja ongi. Naine on objekt, mees on subjekt ja kõik on müügiks (eriti naine).“
Ei ole. Alustuseks oleks päris hea loobuda selliste nõmeduste kordamisest, neisse uskumisest ja NB! neist lähtumisest. Kui šovinist võtab neid ülbe iseenesestmõistetavusena, siis Beauvoir-femka teeb seda sama, aga halaval toonil.
Antud juhul ei esindagi need väited just minu maailmavaadet (vastasel korral oleks üsna raske neid välja tuua, st kui peaksin neid loomulikuks ja igapäevaseks nähtuseks), kuid samal ajal ei ole mõtet ignoreerida tõsiasja, et need "nõmedused" on laialdaselt levinud ning on inimesi, kes ehitavad neile tuginedes üles kogu oma identiteedi (eriti, kui ei ole millegile muule tugineda). Ja Salingeri väide ei ole kuidagi tõesem ega esinda mingit ühiskonnagruppi rohkem kui ükskõik kelle teise väide, see on lihtsalt näide.
VastaKustutaTõepoolest pole mõtet ignoreerida. Ja seda ma siin olengi teinud, ent väikse laiendusega st hõlmates ka end feministideks pidavad šovinistid.
VastaKustuta:)